3-1-1-78-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-78-08 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. jaanuar 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe Kohtuasi A. A. kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta taotlus menetluskulude hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-05-435 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. A. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
4. detsember 2008, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta A. A. kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Maakohtu
6. septembri
7. a otsusega mõisteti A. A. süüdistuses KrK § 161 järgi õigeks. Tartu Ringkonnakohus jättis
8. aprilli
9. a otsusega Tartu Maakohtu otsuse muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. juuni
11. a määrusega nr 3-7-1-1-178 jäeti prokuröri kassatsioon menetlusse võtmata, millega jõustus ka Tartu Maakohtu otsus.
12. A. A. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must esitas
13. juulil 2008 Tartu Maakohtule taotluse hüvitada õigeksmõistetule valitud kaitsjale makstud tasu summas 75 050 krooni. Kaitsja põhjendas õigusabikulude suurust kriminaalasja mahukuse, ajalise kestvuse, taotluste ja seisukohtade koostamise ning toimiku materjalidega tutvumise vajadusega.
14. Tartu Maakohtu
15. septembri
16. a määrusega jäeti kaitsja taotlus rahuldamata. Maakohus leidis, et riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 tulenevalt peab kohus kriminaalmenetluses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks määrama kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemisega. Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 tuleb küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad, lahendada kohtuotsuse tegemisel. Seega saab kohus teha otsustuse õigusabi tasu maksmise ja õigusabikulude hüvitamise taotluse põhjendatuse kohta üksnes kohtumenetluse raames. See võimalus on kohtul vaid juhul, kui kohtuotsuse või menetluse lõpetamise määruse tegemise ajal on kohtu käsutuses taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Järelikult tuleb vastav taotlus esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Juhul kui taotlus esitatakse elektrooniliselt või posti teel, peab see kohtusse jõudma hiljemalt kriminaalasja läbivaatamise ajaks. Käesolevas asjas on taotlus õigusabikulude hüvitamiseks esitatud alles
17. juulil 2008, s.o mittetähtaegselt ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
18. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. A. kaitsja, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja õigeksmõistetule kriminaalmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist.
19. Tartu Ringkonnakohtu
20. oktoobri
21. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus kaebuse esitajaga selles, et A. A-le ei osutatud riigi õigusabi, mille tõttu on põhjendamatu maakohtu viide riigi õigusabi seaduse § 23 lg-le
22. Samas on õige vaidlustatud määruse lõppjäreldus, mille kohaselt ei esitatud taotlust õigusabikulude hüvitamiseks õigeaegselt. Kuigi KrMS §-st 314 ei tulene nõuet esitada andmed kriminaalmenetluse kulude kohta õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas, ei vabasta see kohut täitmast KrMS § 306 lg 1 p-st 14 tulenevat kohustust. Samuti ei tulene kriminaalmenetluse seadustikust kohtule suunatud kohustust selgitada süüdistatavale KrMS § 306 lg 1 p 14 sisu. Kriminaalmenetluse seadustiku § 306 lg-s 1 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste loetelu, mitte süüdistatava õigused ja kohustused. Kaitsja väide, mille kohaselt tekib õigus taotleda kriminaalmenetluses kantud kulude hüvitamist alles kohtuotsuse jõustumisel, ei tulene aga seadusest. Loetletud põhjustel asus ringkonnakohus seisukohale, et maakohtul puudus menetluslik alus pärast kohtuotsuse jõustumist A. A. poolt kantud õigusabikulude hüvitamise taotluse lahendamiseks. Ühtlasi märgiti, et ringkonnakohtu määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
23. Tartu Ringkonnakohtu
24. oktoobri
25. a määruse peale esitas siiski määruskaebuse A. A. kaitsja vandeadvokaat S. Must, taotledes maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ja A. A-le kriminaalmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist. Määruskaebuse esitaja leiab, et KrMS § 181 lg 1 mõtte kohaselt tekib õigeksmõistetul õigus taotleda kriminaalmenetluses kantud kulude hüvitamist alates õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisest, mitte aga kohtuliku arutamise käigus, mil ei ole teada, millise otsustuseni kohus jõuab ja kas otsusele järgneb apellatsiooni- ning kassatsioonimenetlus. Kirjeldatud seisukohta toetab ka varasem kohtupraktika. Asudes kriminaalmenetluse seadustiku sätteid tõlgendama teisiti, rikkusid kohtud õiguskindluse põhimõtet. Ühtlasi rikutaks menetlusseaduse teistsuguse tõlgendamisega ka võrdse kohtlemise printsiipi, mille kohaselt peab sarnaseid õiguslikke olukordi lahendama ühtemoodi. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas saab senist kohtupraktikat muuta niivõrd oluliselt, kuigi seadus ei ole vahepealsel ajal muutunud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26. Käesolevas asjas tegi kaitsja taotluse kohta esimesena lahendi maakohus. A. A. kaitsja kasutas KrMS § 384 lg-s 1 sätestatud kaebeõigust ja vaidlustas maakohtu määruse Tartu Ringkonnakohtus. Vastavalt KrMS §-le 391 on määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Sellele on vaidlustatud määruses osutanud ka ringkonnakohus. Nendel põhjustel ja lähtudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 350 lg 2 p-st 2 puudub kriminaalkolleegiumil menetluslik alus A. A. kaitsja määruskaebuse sisuliseks lahendamiseks ja see tuleb jätta läbi vaatamata. Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks märgib kriminaalkolleegium siiski järgmist.
27. Küsimust, kas peale õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumist esitatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotluse läbivaatamiseks esineb menetluslik alus, on käsitletud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. detsembri
29. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-70-08, milles asuti seisukohale, et vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 ja § 306 lg 1 p-le 14 tuleb taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Seda nõuet tuleb KrMS § 331 lg 1 kohaselt järgida ka apellatsioonimenetluses. Juhtudel, mil taotlust ei ole esitatud seaduses ettenähtud menetluskorda järgides, puudub alus õigeksmõistetule kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks (p-d 10 ja 14). Analoogilisele seisukohale on kriminaalkolleegium asunud ka
30. mai
31. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-21-06 (RT III 2006, 20, 182, p 5) ja
32. juuni
33. a määruses väärteoasjas nr 3-1-1-32-06 (p 4). Seega tuleneb Riigikohtu praktikast üheselt, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise küsimuse peab kohus lahendama põhimenetluse raames, mis eeldab omakorda kaitsja vastava taotluse esitamist kriminaalasja sisulise arutamise käigus. Taotluse esitamata jätmise korral puudub kohtul võimalus vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 teha otsustust, millised on õigeksmõistetul tekkinud kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Riigikohtus toimuvas eelmenetluses peab taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks olema esitatud koos kassatsioonivastusega. Juhul, kui kassatsioonivastusele taotlust lisatud ei ole, kuid kassatsioon võetakse menetlusse, on taotluse esitamine lubatav ka kriminaalasja Riigikohtus läbivaatamise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
34. detsembri
35. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-70-08, p 11 ja
36. juuni
37. a määrus väärteoasjas nr 3-1-1-32-06, p 5). Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe