Obsah (6)

§ 181§ 186§ 184§ 465§ 691§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 184 lg 4 sätestab, et kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Arvestades menetlusabi jätkuvuse printsiipi ja asjaolu, et hageja ei ole esile toonud enda majandusliku seisundi muutumist võrreldes menetlusabi andmisega 20. veebruaril 2008. a, pidas ringkonnakohus põhjendatuks võimaldada hagejal tasuda riigilõivu 4343 krooni 75 sendi suuruste osamaksetena. Tulenevalt

§-st 125, § 137 lg-st 1 ja riigilõivuseaduse § 56 lg-st 1 tuleb hagejal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 37 750 krooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Hageja leiab, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi.

§ 181

lg 1 sätestab, et menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik.

§ 186

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

§ 184

lg 4 kohaselt võib kohus igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Ringkonnakohus leidis vääralt, et hageja ei ole esile toonud enda majandusliku seisundi muutumist. Hageja märkis

1. juuli
2. a menetlusabi taotluse punktis 3.5 alapunkti �Muud vältimatud püsikulutused" all, et tal tuleb tasuda 4343 krooni 75 sendi suurust riigilõivu osamakset. Nimetatud summa tasumise kohustust Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a kohtumääruse tegemise ajal ei olnud, mistõttu jääb määruskaebuse esitajale selgusetuks, millistele andmetele tuginedes ringkonnakohus eespool viidatud seisukohale jõudis. Hageja sissetulek on taotluse kohaselt 21 900 krooni kuus. Enne ringkonnakohtu määruse tegemist ulatusid hageja kohustused ühes kuus 22 230 krooni 75 sendini, seega ületasid hageja väljaminekud sissetulekuid 330 krooni 75 sendi võrra juba enne määruse tegemist. Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks seda asjaolu arvesse võtnud.

§ 465

lg 2 p 8 sätestab, et kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märgitakse põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Praegusel juhul ületavad hageja väljaminekud sissetulekuid, st et kõigi oma kohustuste täitmiseks on hageja sunnitud elama laenatud rahast. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, kuidas on võimalik juhul, kui menetlusabi taotlenud isiku väljaminekud ületavad sissetulekuid, tasuda riigilõivu kas või ositi. Ringkonnakohus, jättes määruse nõuetekohaselt põhjendamata, on rikkunud

§ 465lg 2 p 8.

1. Kostja I vaidleb määruskaebusele vastu ja palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta hageja taotlus riigipoolse menetlusabi saamiseks rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb

§ 691p 1 ja § 695 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

8.

§ 181lg 1 p-de 1-3 (enne 1.

jaanuari 2009 kehtinud redaktsioonis) kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik.

§ 184

lg 4 kohaselt juhul, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Ringkonnakohus leidis, et arvestades menetlusabi jätkuvuse printsiipi ja asjaolu, et hageja ei ole esile toonud enda majandusliku seisundi muutumist võrreldes menetlusabi andmisega 20. veebruaril 2008. a, on põhjendatud võimaldada hagejal tasuda riigilõivu 4343 krooni 75 sendi suuruste osamaksetena. Kuigi ringkonnakohus pole oma määruses andnud hinnangut menetlusabi taotluses märgitud 4343 krooni 75 sendi suuruse riigilõivu osamakse tasumise kohustuse kohta maakohtule esitatud hagilt, pole see kolleegiumi arvates aluseks ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

§ 186

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Kolleegiumi arvates ei saa

§ 186

lg 1 järgi taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvestada riigilõivu tasumise kohustust, mis tuleneb hagi esitamisest esimese astme kohtule. Seega on õige ringkonnakohtu järeldus, et hageja ei ole esile toonud enda majandusliku seisundi muutumist võrreldes menetlusabi andmisega 20. veebruaril 2008. a. 9. Kolleegium peab vajalikuks

§ 186lg 1 kohaldamise osas selgitada järgmist.

Tulenevalt

§ 186

lg-st 1 tuleb taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestada muu hulgas taotleja eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ja muid tähendust omavaid asjaolusid. Kolleegium leiab, et nimetatud sätte mõtteks ei ole arvestada majanduslikku seisundit hinnates igasuguseid laenukohustusi, mis hageja endale võtnud on. Seaduse mõtteks ei ole arvestada soovilaenu ja väikelaenu olemasolu muude tähendust omavate asjaoludena. Ka eluasemelaenu olemasolu korral tuleb hinnata seda, kas tegemist on esitatud asjaoludel eluasemele tehtavate mõistlike kulutustega, kuna

§ 186

lg 1 võimaldab arvestada majanduslikku seisundit hinnates taotleja eluasemele tehtavaid mõistlikke, mitte ebamõistlikult suuri kulutusi. Kolleegium märgib, et eluasemele tehtavate mõistlike kuludena saab arvestada kulusid, mis on mõistlikus vastavuses taotleja perekonna suuruse ja vajadustega. Eluasemele tehtavateks mõistlikeks kuludeks saab pidada eelkõige eluaseme kasutamisega seotud kulusid (tasud vee, elektri, kütte jms eest). Kolleegiumi arvates võib eluasemele tehtavaks mõistlikuks kuluks pidada ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid mõistlikus ulatuses. Kolleegium leiab, et põhimõtteliselt saab taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestada ka auto liisingumakseid mõistlikus ulatuses juhul, kui on tõendatud taotleja ja tema perekonna vajadus autot kasutada. Siinjuures tuleks nii nagu eluaseme puhul kaaluda, kas liisitav auto vastab taotleja ja tema perekonna mõistlikele vajadustele. Kolleegiumi arvates ei ole seaduse mõtteks arvestada menetlusabi taotleja majanduslikku seisundit hinnates kallite autode liisimisel makstavaid ebamõistlikult suuri liisingumakseid. 10. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb

§ 149lg 4 teise lause alusel arvata kautsjon riigituludesse.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Jaak Luik