Obsah (11)

§ 172§ 695§ 692§ 701§ 689§ 651§ 659§ 110§ 75§ 116§ 554

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus leidis, et kuna perekonnaseaduse järgi on mõlemal vanemal võrdne kohustus lapse eest hoolitseda, tuleb menetluskulud jätta mõlema vanema kanda võrdsetes osades. Lapse tegeliku viibimiskoha järgse eestkosteasutuse avalduse esitamine oli tingitud lapse käitumisest (laps lahkus isa juurest kodust ja keeldus sinna tagasi minemast). Menetluse algatamine on põhjuslikus seoses lapse vanemate vanemakohustuste ebapiisava või oskamatu täitmisega. Mõlema vanema käitumine viis olukorrani, kus laps pidas võimalikuks lahendada tekkinud olukord vanema juurest lahkumisega.

1. A. H esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud võrdsetes osades lapse vanemate kanda, ning jätta uue määrusega menetluskulud avaldaja kanda.
2. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tartu Ringkonnakohus tühistas
4. juuni
5. a määrusega maakohtu määruse menetluskulude jaotamise osas. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue määruse, millega jättis ekspertiisi- ja riigi õigusabi kulud riigi kanda ning ülejäänud kohtukulud ning asjas kantud kohtuvälised kulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on ekspertiisikulu riigieelarvest määruse alusel välja makstud ning ekspertiis määrati kõigi menetlusosaliste ühise taotluse kohaselt lapse huvides. Seetõttu ei ole põhjendatud jätta ekspertiisikulu lapse vanemate kanda ning see tuleb jätta riigi kanda. Lapsele määratud riigi õigusabi eest riigieelarvest hüvitatud advokaaditasu tuleb jätta riigi kanda. Selle kulu väljamõistmine lapse vanematelt ei ole põhjendatud, sest maakohus lõpetas menetluse avalduses, milles paluti laps isalt ära võtta.

§ 172lg 1 alusel tuleb ülejäänud kohtukulud jätta avaldaja kanda.

Maakohus lõpetas avaldaja esitatud avalduses menetluse põhjusel, et lapse elukoha määramiseks pädev eestkosteasutus (Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsus) ei näinud alust lapse isalt äravõtmiseks.

§ 172

lg 6 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale osas, millega ringkonnakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ületas ringkonnakohus apellatsiooni piire sellega, et tühistas A. H esitatud määruskaebuse alusel maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis kohtukulud välja ka A. H. Menetluskulude jätmine avaldaja kanda ei ole põhjendatud, kuna kohalik omavalitsus täitis avalduse esitamisega talle seadusega pandud kohustust.
2. Puudutatud isikud ei ole määruskaebusele tähtaegselt vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695

ja

§ 692

lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti menetluskulud avaldaja kanda. Tühistatud osas teeb kolleegium

§ 701

lg 3 esimese lause alusel uue määruse, millega jätab kohtukulud võrdsetes osades A. H ja Eesti Vabariigi ning kohtuvälised kulud Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebus tuleb rahuldada. Kuna Riigikohus muudab ringkonnakohtu määruse resolutsiooni, tuleb kooskõlas

§-ga 695 ja alates

1. jaanuarist
2. a kehtiva

§ 689

lgga 21 märkida Riigikohtu määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus. 14. Ringkonnakohus on ebaõigesti tühistanud maakohtu määruse osas, millega jäeti kohtukulud osaliselt A. H kanda. Maakohtu määruse peale, millega jäeti menetluskulud võrdsetes osades A. ja A. H kanda, esitas määruskaebuse vaid A. H. A. H maakohtu määrust ei vaidlustanud. Tühistades maakohtu määruse A. H osas, on ringkonnakohus rikkunud

§ 651

lg-s 1 sätestatud apellatsiooni piire (

§ 659). 15.

Hagita menetluses kannab

§ 172lg 1 järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Jõgeva Linnavalitsus esitas

1. oktoobril
2. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja avalduse lapse vanemalt äravõtmiseks ja lapse lastekodusse määramiseks ning avaldaja palus määrata end lapse elu korraldavaks eestkosteasutuseks. Ühtlasi palus avaldaja esialgse õiguskaitsevahendina keelata lapse väljaandmise vanemale. Avalduse kohaselt oli vanemate kokkuleppel lapse elukoht tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 15 lg 1 teise lause kohaselt tema isa elukoht, s.o Tallinna linn. Eestkosteasi on

§ 110lg 1 järgi isikule eestkostja määramise asi ja eestkostega seotud muu asi.

Kuna avalduses soovis avaldaja määrata end ka lapse elu korraldavaks eestkosteasutuseks, siis tuli asja menetlusse võtmisel lähtuda

§ 110

lg-st 3, mille kohaselt eestkosteasja lahendab eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus. Nii oli Jõgeva Linnavalitsusel

1. oktoobril
2. a (I kd, lk-d 12-13) kui ka Jõgeva kohtumajal
3. oktoobril
4. a (I kd, lk 4) teada, et lapse elukoht on Tallinna linn.

§ 75

lg 1 teine lause kohustab avalduse saanud kohut kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse

§ 75lg 2 järgi kohtule, kellele avaldus allub.

Seega oli Tartu Maakohtul kohustus kontrollida eestkosteasja lahendamise kohtualluvust ning edastada asi lahendamiseks Harju Maakohtule. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et

§ 116

lg 5 alusel võib hagita perekonnaasjas esialgset õiguskaitset kohaldada iga kohus, kelle tööpiirkonnas on vaja abinõu rakendada. Seega võis Tartu Maakohus

§ 116

lg 5 järgi kohaldada esialgset õiguskaitset, kuid eestkosteasja lahendamine Tartu Maakohtule ei allunud. 16. Kolleegium leiab, et määruse p-s 15 toodud põhjustel tuleb menetluskulud, mis jäeti ringkonnakohtu määrusega avaldaja kanda, jätta osaliselt riigi kanda.

§ 554

järgi kohaldatakse alaealisele isikule eestkostja määramisele piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. Täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võis kohus enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud

§ 172lg 2 alusel jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kolleegium leiab, et nimetatud sätete koostoimest tulenevalt võis kohus jätta riigi kanda ka alaealisele eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud. Ka 1. jaanuarist 2009. a kehtiva

§ 172

lg 3 teise lause kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasjaga seotud menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Henn Jõks, Lea Laarmaa, Jaak Luik