← Eesti

3-3-1-62-08

Obsah (6)§ 55§ 5§ 51§ 43§ 3§ 4

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-62-08 1

§ 55; § 56 lg 1; § 57 lg 1).

Haldusaktist ei selgu, mis takistab detailplaneeringu kehtestamist enne Tarvastu valla uue üldplaneeringu kehtestamist. Aktist puuduvad nii küllaldane põhjendus kui ka õiguslik alus. Menetleja on rikkunud ka Haldusmenetluse seaduse (

) § 40 lg 1 sätteid, kuna ei ole arvestatud kaebaja soovi osaleda kõikides detailplaneeringut puudutavate küsimuste aruteludes. Arvestatud ei ole

§ 5

lg 5 sätteid, mille kohaselt kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid menetluse ajal muutuvad. Kaebaja esitas taotluse detailplaneeringu kehtestamiseks ajal, mil Tarvastu valla üldplaneering kehtis. Asjaolu, et menetluse kestel varem kehtinud üldplaneering tühistati ja uut üldplaneeringut kehtestatud ei ole, ei anna alust haldusmenetluse peatamiseks. Kaebaja on teostanud kõik vajalikud toimingud, on teinud detailplaneeringu läbiviimiseks rahalisi kulutusi, on planeerinud ehituse alustamiseks rahalised vahendid, mis seisavad kasutult. Haldusorgan on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna vallavolikogu on kinnitanud pärast vaidlustatud haldusakti andmist Mustla alevikus Posti 52F kinnistu detailplaneeringu. 3. Tartu Halduskohus jättis 12. veebruari 2008. a otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis Viljandi Tarbijate Ühistult Tarvastu Vallavolikogu kasuks välja menetluskulud summas 6903 krooni. Kohus leidis, et kuna Tarvastu Vallavolikogu 2. novembri 2006. a otsus nr 88 ei ole suunatud ühegi isiku õiguste ega kohustuste tekitamisele või muutmisele, ei ole vallavolikogu otsus haldusakt (

§ 51

lg 1), vaid tegemist on haldusmenetluse toiminguga, mille volikogu on vormistanud otsusena. Kuna kaebaja on palunud anda hinnangu Tarvastu Vallavolikogu tegevusele detailplaneeringu kehtestamisel tervikuna, on kaebuse esimene taotlus sisuliselt hõlmatud teise taotlusega. Menetlustoiminguid saab iseseisvalt vaidlustada, kui menetlusnõude rikkumine toob kaasa menetlusosalise subjektiivse õiguse rikkumise sõltumata menetluse lõpptulemusest (nt saab viivituse korral esitada kohustamiskaebuse). Samuti saab menetlustoiminguid vaidlustada, kui menetlusnõude rikkumisel on nii oluline tähendus, et rikkumine mõjutab igal juhul hilisema haldusakti sisu. Kohus leidis, et Tarvastu Vallavolikogu tegevus planeeringu kehtestamise menetlemisel, sh detailplaneeringu kehtestamise peatamine kui menetlustoiming ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, sest see ei too iseenesest kaasa kaebajale õiguslikke tagajärgi. Planeeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine on volikogu kaalutlusotsus. Seadusest ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustust eelnevad menetluse etapid läbinud detailplaneering kindlasti kehtestada. Samuti ei sätesta seadus tähtaega detailplaneeringu kehtestamise või sellest keeldumise otsuse tegemiseks. Volikogu kaevatud otsus ja tegevus ei piira kaebaja ettevõtlusvabadust. Ka seda vabadust võib piirata volikogu otsus, millega detailplaneering jäetakse kehtestamata. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole antud, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Seetõttu jättis kohus tähelepanuta kaebaja väited haldusmenetluse seaduses sätestatud menetlusnõuete ja haldusakti kohta sätestatud vorminõuete rikkumise kohta. Kohus leidis, et Tarvastu Vallavolikogu peatas põhjendatult Posti 52A detailplaneeringu kehtestamise menetlemise kuni valla üldplaneeringu kehtestamiseni ja Posti tänava renoveerimisprojekti valmimiseni. Menetlemist ei ole peatatud määramata ajaks. Tarvastu valla üldplaneering on valminud ja selle menetlus lõppjärgus, samuti on paika pandud konkreetsed tähtajad Posti tänava renoveerimistöödega alustamiseks. Kohus nõustus, et detailplaneeringu kehtestamise otsustuse tegemise edasilükkamine aitab antud juhul vältida võimalikke planeerimisvigu ja kehtestatud planeeringu muutmise vajadust. Halduskohus asus seisukohale, et vallavolikogu ei ole Posti 52A kinnistu detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsustamisega põhjendamatult viivitanud. Seadus ei sätesta tähtaega, mille jooksul tuleb detailplaneeringu menetlus läbi viia. Lähtudes haldusmenetluse üldistest põhimõtetest tuleb haldusmenetlus läbi viia mõistliku aja jooksul. Detailplaneeringu koostamise algatas Tarvastu Vallavalitsus kaebaja taotlusel

  1. septembri
  2. a korraldusega nr
  3. Kaebusest nähtuvalt olid detailplaneeringu menetluses läbitud planeeringu kehtestamiseks vajalikud etapid
  4. aprilliks
  5. Volikogu on kaebajat informeerinud, mis põhjustel on asja lõplik otsustamine edasi lükkunud. Asjaolu, et Tarvastu Vallavolikogu kehtestas
  6. augusti
  7. a otsusega nr 53 Sooääre katastriüksuse (asukohaga Porsa küla Posti 52F) detailplaneeringu, ei tähenda, et kaebajat on koheldud ebavõrdselt. Nimetatud detailplaneeringu kehtestamise eesmärgiks oli maa sihtotstarbe muutmine, mitte ehitustingimuste määramine nagu kaebaja taotletud detailplaneeringu puhul. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Tarvastu Vallavolikogu on esitanud taotluse advokaadikulude väljamõistmiseks kaebajalt summas 6903 krooni. Kuna tegemist on keeruka planeerimisvaidlusega, pidas kohus advokaadi abi kasutamist haldusorgani poolt põhjendatuks ja advokaadikulusid mõistlikuks.
  8. Tartu Ringkonnakohus jättis
  9. mai
  10. a otsusega Viljandi Tarbijate Ühistu apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  11. veebruari
  12. a otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et Tarvastu Vallavolikogu vaidlustatud otsus ei ole suunatud ühegi isiku õiguste ega kohustuste tekitamisele või muutmisele ning ei ole seega haldusakt, vaid haldusmenetluse toiming, mis on vormistatud volikogu otsusena. Tarvastu Vallavolikogu tegevus planeeringu kehtestamise menetlemisel, sealhulgas detailplaneeringu kehtestamise peatamine kui menetlustoiming, ei riku iseseisvalt kaebaja õigust ega piira tema vabadusi, sest ei too iseenesest kaasa kaebajale õiguslikke tagajärgi. Detailplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Planeeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine on kaalutlusotsus. Seadus ei kohusta kohalikku omavalitsust, olles eelnevad etapid läbinud, detailplaneeringut kindlasti kehtestama (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  13. novembri
  14. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02). Samuti ei ole seaduses antud tähtaega, mille jooksul on kohustus detailplaneering kehtestada või sellest keelduda. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et Tarvastu Vallavolikogu peatas põhjendatult Posti 52A detailplaneeringu kehtestamise menetlemise kuni valla üldplaneeringu kehtestamiseni ja Posti tänava renoveerimisprojekti valmimiseni. Tegemist ei ole määramata tähtajaks peatamisega.
  15. veebruariks 2008 oli valla üldplaneering kehtestatud, samuti oli välja kuulutatud Posti tänava renoveerimisprojekti hange. Detailplaneeringu eesmärgiks on üldplaneeringu elluviimine. Seega on pärast üldplaneeringu kehtestamist võimalik otsustada, kas kavandatav detailplaneering on sobiv üldplaneeringus ettenähtud kavade elluviimiseks. Kaebaja suhtes ei ole rikutud ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Tarvastu Vallavolikogu
  16. augusti
  17. a otsusega nr 53 kehtestati Sooääre katastriüksuse detailplaneering, kuid selle eesmärk oli maa sihtotstarbe muutmine, mitte ehitustingimuste määramine. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna tegemist on planeerimisvaidlusega, siis on põhjendatud haldusorgani poolt advokaadi abi kasutamine. Tarvastu Vallavalitsuses puudub juristi kvalifikatsiooniga isik. Samuti ei ole kulutused õigusabile suured. Seega oli halduskohus õigustatud vallavolikogu kasuks õigusabikulud välja mõistma. Kuna apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, mõistis Tartu Ringkonnakohus lisaks apellandilt Tarvastu Vallavolikogu kasuks välja põhjendatud ja mõistlikud õigusabikulud apellatsiooniastmes 5841 krooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  18. Viljandi Tarbijate Ühistu palub kassatsioonkaebuses kohtute otsused tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kassaator toob välja, et on pooleteise aasta jooksul esitanud Tarvastu Vallavalitsusele ja volikogule kümneid teabenõudeid, et selgitada, kas ja millal Posti 52A detailplaneering kehtestatakse ning millistel sisulistel põhjustel takistab uue üldplaneeringu menetlemine detailplaneeringu vastuvõtmist, kuid adekvaatset vastust ta saanud ei ole. Seetõttu oli ta sunnitud pöörduma kaebusega halduskohtusse. Kassaator on seisukohal, et detailplaneeringu menetlemise peatamise korraldus on haldusakt (kuna detailplaneering algatatakse haldusaktiga, saab ka selle toimet piirata üksnes haldusaktiga) ning selle õigusvastasuse kindlakstegemiseks on olemas põhjendatud huvi, sest soovitakse esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. Kui ka leida, et tegemist on menetlustoiminguga, on ebaõige kohtute seisukoht, et detailplaneeringu menetluse peatamine ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Detailplaneeringu kehtestamisega põhjendamatu venitamine takistab kaebajal alustada oma kinnistul ehitustegevust, selleks on tehtud kulutusi ja planeeritud rahalised vahendid. Tarvastu vald on rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid, viivitades põhjendamatult detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamisega. Detailplaneeringu projektil olid olemas kõik nõutavad kooskõlastused, avalik arutelu oli läbi viidud (ühtegi vastuväidet ei esitatud), vald ei ole taotlejale esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, miks planeeringut ei saa kehtestada. Seejuures viidi läbi ka seaduses mitte ettenähtud täiendav avalik arutelu, kus leiti, et planeeringu kehtestamiseks pole takistusi, aga ikkagi volikogu seda ei kehtestanud ning leidis, et tuleb veel uurida, mis mõju planeering avaldab ja milliseid kohustusi toob kaasa omavalitsusele. Kassaatori arvates on see põhjendus absurdne, sest planeering hõlmab ainult kaebajale kuuluvat kinnistut, kõik liitumispunktid ja kooskõlastused on olemas. Otsusest ei nähtu, kuidas takistab Tarvastu uue üldplaneeringu koostamine taotletud detailplaneeringu kehtestamist. Kohtud on jätnud tähelepanuta, et peatamise otsus on täielikult motiveerimata. Kuigi seadus ei sätesta tähtaega detailplaneeringu kehtestamiseks, on kaebajal haldusmenetluse põhimõtete kohaselt õigus nõuda, et asi lahendatakse põhjendamatu viivituseta. Planeeringu kehtestamisega venitamine on sisuliselt võrdne planeeringu kehtestamata jätmisega. Seda enam, et menetlus peatati määramata ajaks. Väär on kohtute väide, et peatamine ei toimunud määramata ajaks. Mingit sisulist takistust uuest üldplaneeringust (samuti selle varasemast eelnõust) ega ka alevikku läbiva tee projekteerimisest detailplaneeringu kehtestamisele ei tulene. Kui nõustuda, et detailplaneeringu menetlemine tuli peatada, et vältida võimalikku tekkivat vastuolu uue üldplaneeringuga, poleks tohtinud ka Posti 52F detailplaneeringut kehtestada sellel ajal. Ebaõige on ka vastustaja õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt. Vald peab olema suuteline end sellises küsimuses halduskohtus esindama ilma advokaadi abita. Haldusasi ei välju valla igapäevase põhitegevuse raamidest ega esine ka muid erandlikke asjaolusid. Vabanduseks ei saa olla, et Tarvastu vallal pole juristi ja et tegu on planeerimisasjaga. Kassaator leiab, et planeerimisasjad on igal juhul üks kohaliku omavalitsuse põhiülesannetest ja ta peab olema suuteline ise oma seisukohti halduskohtus põhjendama.
  19. Vastustaja Tarvastu Vallavolikogu vaidleb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning kohtuotsused muutmata. Vastustaja leiab, et kõik kassatsioonkaebuse väited on varasemas menetluses juba esitatud ja saanud ammendavad vastused. Tarvastu Vallavolikogu
  20. novembri
  21. a otsus nr 88 ei ole haldusakt, vaid haldusmenetluse toiming. Selle toiminguga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei ole tuvastatud, mistõttu ei ole see halduskohtus vaidlustatav. Volikogu ei ole keeldunud detailplaneeringu kehtestamisest ega lõpetanud menetlust, mistõttu otsus ei too kaebajale iseseisvalt kaasa õiguslikke tagajärgi. Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust, et kõik planeerimismenetluse etapid läbinud detailplaneering ka kehtestatakse. Detailplaneeringu menetluse peatamine oli põhjendatud, sest üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade määramine ning arengu planeerimine. Detailplaneering koostataksegi üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. Volikogu ei ole detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsusega põhjendamatult viivitanud. Seadus ei sätesta tähtaega, mille jooksul detailplaneeringu menetlus tuleb läbi viia. Asjaolusid arvestades on detailplaneeringut menetletud mõistliku ajaga. Menetlust ei ole peatatud määramata ajaks. Valla üldplaneering kehtestati
  22. veebruaril 2008 ja Posti tänava renoveerimisprojekti saamiseks oli hange välja kuulutatud (käesoleval ajal on toimunud selle eskiisprojekti esitlus). Renoveerimisprojektide valmimise järgselt on selge, millisel määral tuleb Posti 52A kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel arvestada kinnistuga külgneva riigimaantee renoveerimiskavaga. Detailplaneeringu menetluse peatamisega sooviti vältida võimalikke vastuolusid üldplaneeringuga ning Posti tänava (riigimaantee) renoveerimisprojektiga (sellega seonduvad kanalisatsiooni, tänavavalgustuse ja muude tehnovõrkude rajamine ja ümberehitamine), millega täpsustuvad detailplaneeringu tingimused. Detailplaneeringu menetlemise peatamise ajal
  23. novembril 2006 üldplaneeringut alles menetleti, selle eelnõu veel koostatud ei olnud. Alles üldplaneeringu kehtestamise järgselt saab seda võrrelda taotletud detailplaneeringu lahendustega. Eksitav on kassaatori väide, nagu oleks vallas varem üldplaneering olemas olnud, tegelikult on
  24. veebruaril 2008 kehtestatud üldplaneering esimene üldplaneering Tarvastu vallas. Üldplaneeringuga sätestatakse Mustla aleviku miljööväärtus, kus tuleb ehitamisel arvestada olemasoleva tänavavõrgu ja ehitustraditsioonidega. Kultuurmaastike kaitse eeldab majandustegevuse ja uute rajatiste hoolikat planeerimist. Viljandi Tarbijate Ühistu soovib detailplaneeringu projekti järgi lammutada vana ajaloolise kauplusehoone ja ehitada uue suure kauplusehoone, mille sobivust Mustla miljööväärtuslikku alasse saab hinnata vaid üldplaneeringu alusel. Kassaatori väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta on põhjendamatu. Välise õigusabi kasutamine antud asjas oli Tarvastu Vallavolikogu poolt põhjendatud. Viljandi Tarbijate Ühistu majanduslik olukord on hea, Tarvastu vallas puudub koosseisuline jurist ning kulutused õigusabile ei ole suured. Seetõttu oli menetluskulude kaebajalt väljamõistmine põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  25. Asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas Tarvastu Vallavolikogu peatas
  26. novembri
  27. a otsusega nr 88 õiguspäraselt Tarvastu vallas Mustla alevikus Posti 52A kinnistu detailplaneeringu kehtestamise menetlemise ning on sidunud selle jätkamise Tarvastu valla üldplaneeringu kehtestamise ning Posti tänava renoveerimisprojekti valmimisega.
  28. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtutega, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsus ei ole haldusakt, vaid tegemist on volikogu otsusena vormistatud haldusmenetluse toiminguga. Vallavolikogu otsusel, millega otsustatakse peatada detailplaneeringu kehtestamise menetlus, puudub iseseisev regulatiivne toime

§ 51lg 1 tähenduses.

Kuna peatamisega ei otsustata detailplaneeringu kehtestamise taotluse lahendamise üle, ei ole see suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Kohtud on õigesti hinnanud ka seda, et antud asjas on kaebaja taotlus suunatud nii peatamise kui ka menetlemisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamiseks.

  1. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et planeeringu kehtestamise menetluse peatamine kui menetlustoiming ei riku üldjuhul iseseisvalt planeeringu koostamist taotlenud isiku õigusi ega piira tema vabadusi ning ei ole seetõttu halduskohtus vaidlustatav menetluse lõpptulemusena antavast haldusaktist eraldi. Riigikohtu halduskolleegium asus samale seisukohale ka käesoleva asjaga sarnases
  2. detsembri
  3. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-08 (p 15). Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt märkinud, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti iseseisev vaidlustamine on samas erandina õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudaks menetluslik rikkumine haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Enne haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt nt
  4. veebruari
  5. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-86-06, p-d 20 ja 21). Nii võib näiteks menetluse peatamise tagajärjel tekkiv viivitus haldusmenetluse läbiviimisel kujutada endast iseseisvat menetlusosalise subjektiivsete õiguste rikkumist sõltumata menetluse lõpptulemusest, sest ebamõistlikult pikk menetlusaeg võib põhjustada menetlusosalisele ülemääraseid kulusid jms. Samuti rikuks iseseisvalt menetlusosalise õigusi haldusmenetluse eesmärgipäratu peatamine iseenesest, kuna selle tagajärjeks on igal juhul menetlusaja pikenemine. Eesmärgipäratu ja õigusvastane oleks menetluse peatamine juhul, kui peatamise aluseks olevad asjaolud ei saaks kuidagi mõjutada taotletud haldusakti andmist. Käesoleval juhul rikuks detailplaneeringu kehtestamise menetluse peatamine iseseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi juhul, kui peatamise aluseks olnud küsimuste lahendamine (valla üldplaneering ja Posti tänava renoveerimisprojekt) ei saaks mõjutada kehtestatava detailplaneeringu sisu. Planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg 3 p 1 järgi on üldplaneeringu eesmärk muu hulgas valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning PlanS § 8 lg 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele. Teeseaduse (TeeS) § 13 lg 5 näeb omakorda ette võimaluse laiendada detailplaneeringus tänava kaitsevööndit ning TeeS § 19 lg-te 1 ja 6 kohaselt on avalikult kasutatava tee ehitamise ja remontimise aluseks teeehitusprojekt, mis koostatakse kooskõlas üldplaneeringuga. Viidatud sätteid arvestades ei saa antud asjas detailplaneeringu menetluse peatamist pidada eesmärgipäratuks, sest peatamise aluseks olnud asjaolud võivad mõjutada Posti 52A detailplaneeringu sisu. Riigikohtu halduskolleegium märkis ka
  6. detsembri
  7. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-08 (p 20), et kuigi haldusmenetluse üldregulatsioon ega ka planeerimismenetluse sätted otseselt ei käsitle menetluse peatamise võimalusi, on menetluse peatamine kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Planeerimismenetluse jätkamine ja lõppastmes planeeringu kehtestamine olukorras, kus planeeringu eesmärkide saavutamise võimalikkus ei ole selge, võib oluliselt kahjustada avalikke huve ning tuua kaasa planeeringuga hõlmatud isikute õiguste ja huvide ülemäärase riive. Antud juhtumi puhul ei ole tegemist ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  8. oktoobri
  9. a otsuses asjas nr 3-3-1-51-07 (p 10) kajastatuga sarnase olukorraga, kus haldusorgan keeldus detailplaneeringu menetlemise jätkamisest lõplikult ning sisuliselt oli tegemist detailplaneeringu kehtestamisest (haldusakti andmisest) keeldumisega, mis on

§ 43lg-st 2 tulenevalt haldusakt.

  1. Kuivõrd Tarvastu Vallavolikogu
  2. novembri
  3. a otsus nr 88 Posti 52A detailplaneeringu peatamise kohta on menetlustoiming, mitte haldusakt, ei saa sellele otseselt laiendada

§-s 56 sätestatud nõudeid haldusaktide motiveerimisele. See ei tähenda siiski, et menetlustoiminguid ei peaks üldse põhjendama. Motiveerimise nõue on haldusmenetluse üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. novembri
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-30-97). Kuna ülalkirjeldatud tingimustel on menetlustoimingud halduskohtus vaidlustatavad ka iseseisvalt, tuleb ka neid isikute õiguste kaitse võimaldamiseks vajalikul määral põhjendada. Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest.

§ 3

lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.

§ 5

lg 2 näeb ette, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti, määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (

§ 5

lg 1) ning kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (

§ 4lg 2).

  1. Kuna kolleegium asus eelnevalt seisukohale, et Posti 52A detailplaneeringu menetlemise peatamine võis rikkuda kaebaja õigusi üksnes juhul, kui koostatav üldplaneering või ettevalmistatav Posti tänava renoveerimisprojekt ei saaks kuidagi mõjutada kavandatava detailplaneeringu sisu, siis oli Tarvastu Vallavolikogul kaebaja õiguste piisava kaitse võimaldamiseks kohustus põhjendada menetluse peatamist ulatuses, mis lubaks dokumentide võimalikku mõju hinnata. Halduskolleegium nõustub kassaatoriga, et vallavolikogu otsus detailplaneeringu peatamise kohta on ebapiisavalt motiveeritud. Vaidlustatud otsuses on küll välja toodud peatamise alused, kuid pole selgitatud, kuidas need võivad mõjutada kavandatava detailplaneeringu sisu ning seega takistavad planeeringu menetlemise jätkamist. Otsuses ei pidanud küll üksikasjalikult selgitama, millises osas ja millises ulatuses täpselt valla üldplaneering ja Posti tänava renoveerimisprojekt kavandatava detailplaneeringu sisu mõjutavad, sest see ei saanud olla eelnevalt ammendavalt teada, kuid otsuses tulnuks põhjendada, et üldplaneeringu ja renoveerimisprojektiga detailplaneeringu sisu mõjutamine on reaalselt võimalik ning seetõttu ja senikaua ei saa detailplaneeringu menetlemist jätkata. Vaidlustatud otsuses sellised põhjendused puuduvad. Haldusasja toimikus olevate andmete kohaselt on aga Viljandi Tarbijate Ühistu ja Tarvastu vald vahetanud pärast menetluse peatamise otsuse tegemist, kuid enne kassaatori poolt halduskohtusse kaebuse esitamist mitmeid kirju. Omapoolsetes vastustes kaebaja järelepärimistele on vastustaja selgitanud peatamise põhjuseid mõnevõrra täpsemalt ning lisanud ka peatamise aluseks olnud dokumendid (Tarvastu Vallavolikogu esimehe
  2. aprilli
  3. a kiri nr 1-1.1/495 - tl 42; Tarvastu Vallavolikogu esimehe
  4. mai
  5. a kiri nr 1-1.1/625 tl 44; Tarvastu Vallavolikogu esimehe
  6. juuli
  7. a kiri nr 1-1.1/887 - tl 48). Eelnevast nähtub, et Tarvastu Vallavolikogu tegi detailplaneeringu menetlemise peatamise motiivid Viljandi Tarbijate Ühistule teatavaks enne viimase poolt halduskohtusse pöördumist. Esitatud põhjendused olid piisavad selleks, et võimaldada kaebajal oma õigusi kaitsta. Seetõttu puudub alus tunnistada õigusvastaseks Tarvastu Vallavolikogu tegevus Posti 52A detailplaneeringu menetlemise peatamisel.
  8. Kuigi halduskolleegium leidis eespool, et Posti 52A detailplaneeringu menetlemise peatamine oli iseenesest õiguspärane, ei saa sellest veel järeldada, et planeerimismenetluse seiskumine oli õiguspärane ka kogu järgneva perioodi kestel. Menetluse peatumine või seiskumine võib muutuda õigusvastaseks kasvõi seeläbi, et langevad ära menetluse peatamist tinginud asjaolud (menetlustakistused) või menetluse seiskumisest menetlusosalistele tekkiv kahju ületab märgatavalt selle kasu, mida võib saavutada menetlustoimingutest hoidudes. Kui haldusorgani kasutuses on menetlustakistuse kõrvaldamiseks õiguspärased ja tulemuslikud vahendid, on haldusorgan kohustatud neid ka kasutama (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  9. detsembri
  10. a otsus asjas nr 3-3-1-5608, p-d 21, 24 ja 25). Eelmises lõigus viidatud otsuses leidis kolleegium veel, et planeerimismenetluse peatamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsustus ning põhimõtteliselt eksisteerib peatamise kõrval ka alternatiiv jätkata planeerimismenetlust. PlanS § 17 lg-st 1 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus keelduda planeeringu vastuvõtmisest. Mõistlik on eeldada, et planeeringu võib jätta vastu võtmata siis, kui see ei vasta seaduse nõuetele või planeeringu lähteeesmärgile ja -tingimustele, ei ole saanud nõuetekohast kooskõlastust, on vastuolus kõrgemat järku planeeringuga, samuti muudel olulistel asjaoludel. Kolleegium luges üheks planeeringu vastvõtmata jätmise otsuse õiguspäraseks aluseks objektiivse võimatuse planeeringut ellu viia või selle suure tõenäosuse. Planeeringu vastuvõtmata jätmine ei välista planeerimismenetluse jätkumist, kui tegemist on kõrvaldatava puudusega. Seega puuduvad mõistlikud alused eeldada, et planeerimismenetluse jätkamisel oleks võimalik planeeringu vastu võtmata jätmise otsus huvitatud isiku jaoks planeerimismenetluse peatamisest vähem koormav. Planeerimismenetluse jätkamine iseendast ei oleks taganud kaebaja huvide kaitset.
  11. Punktis 12 toodud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas kohtuasjas. Planeerimisseadus ei sätesta tähtaega, mille jooksul detailplaneeringu menetlus tuleb läbi viia. Samuti ei ole õigusaktides üheselt piiratud tähtaega, milleks haldusmenetlust võib peatada. Peatamine on õiguspärane senikaua, kui selleks on olemas objektiivsed ja mõjuvad põhjused ning peatamine on proportsionaalne võrreldes taotletava eesmärgiga. Kolleegium nõustub kohtutega, et menetluse peatamise lõppemise võib siduda ka mõne tulevikus aset leidva toimingu või sündmusega ning sellisel juhul ei ole tegemist menetluse peatamisega määramata ajaks. Oluline on eelkõige see, et menetluse peatamine oleks jätkuvalt sisuliselt põhjendatud. Käesoleval juhul vormistati planeerimismenetluse peatamine
  12. novembril 2006 ning peatamise lõppemine seoti Tarvastu valla üldplaneeringu kehtestamise ning Posti tänava renoveerimisprojekti valmimisega. Tarvastu valla üldplaneeringu koostamine algatati vallavolikogu
  13. mai
  14. a määrusega nr 10 (tl 64) ning üldplaneering kehtestati vallavolikogu
  15. veebruari
  16. a määrusega nr 10 (tl 138). Viljandi-Rõngu maantee Mustla asula lõigu remontimine aastal 2009 nähti ette Vabariigi Valitsuse
  17. mai
  18. a korraldusega nr 323 kinnitatud "Teehoiukavas aastateks 20062009" (tl 80-82). Hanketeade nr 103178 riigimaantee nr 52 Viljandi-Rõngu Mustla asula lõigu ehituse tehnilise projekti koostamiseks avaldati
  19. detsembril 2007 (tl 83-87). Hankelepingu kavandatav lõppkuupäev oli
  20. märts
  21. Seega oli menetluse peatamise aeg iseenesest küllaltki pikk, kuid selle lõppemine siiski seotud ettenähtavas tulevikus aset leidvate sündmustega. Kaebaja ei ole ära näidanud, et tema huvi menetluse jätkamiseks oleks olnud oluliselt kaalukam kui avalik huvi selle suhtes, et detailplaneeringus ettenähtavad ehitusõigus ja muud tingimused oleksid vastavuses valla üldplaneeringuga ega takistaks riigi maanteevõrgu arendamist. Neil asjaoludel ei olnud ega ole Tarvastu Vallavolikogu poolt Posti 52A detailplaneeringu menetlemise peatamine õigusvastane. Kohaliku omavalitsuse üksus otsustas põhjendatult menetluse peatada selleks, et kehtestatav detailplaneering ei satuks vastuollu ettevalmistatava üldplaneeringuga või koostatava teeehitusprojektiga.
  22. Kassaator on kogu menetluse kestel viidanud ka võrdse kohtlemise põhimõtte võimalikule rikkumisele tulenevalt asjaolust, et samal ajal, kui Posti 52A suhtes algatatud detailplaneeringu menetlemine oli peatatud, kehtestas vastustaja Posti 52F detailplaneeringu. Riigikohtu halduskolleegium nõustub selle väite osas esimese ja teise astme kohtutega ega pea vajalikuks kohtute põhjendusi korrata. Kuna Tarvastu Vallavolikogu
  23. augusti
  24. a otsusega nr 53 kehtestatud Sooääre katastriüksuse detailplaneeringu eesmärk oli erinevalt kaebaja initsiatiivil algatatud detailplaneeringust üksnes maa sihtotstarbe muutmine, mitte ehitustingimuste määramine, ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud.
  25. Asjas on vaidlus ka selle üle, kas kohtud on õigesti ja põhjendatult mõistnud Tarvastu Vallavolikogu kasuks Viljandi Tarbijate Ühistult välja vallavolikogu halduskohtumenetluses esindanud advokaadi õigusabikulud. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et haldusorganil ei ole küll halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, mistõttu võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse rahuldamata jätmise korral (vt nt
  26. novembri
  27. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-07 ja
  28. juuni
  29. a otsus haldusasjas nr 3-3-1- 24-07). Eeltoodu ei välista siiski vastustajaks oleva haldusorgani kasuks välise õigusabi teenuse kasutamiseks kantud vajalike ja põhjendatud kulude kaebajalt väljamõistmist. Sellele võimalusele on Riigikohtu halduskolleegium osutanud näiteks
  30. mai
  31. a otsuses asjas nr 3-3-1-16-07 (p 13) ja
  32. oktoobri
  33. a otsuses asjas nr 3-3-1-49-04 (p 10). Riigikohus on kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkust aga piiranud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne.
  34. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et käesolevas asjas on kohtud ebaõigesti mõistnud kaebajalt välja vastustaja kasutatud välise õigusabiteenuse kulud ning kassatsioonkaebus on selles osas põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastustaja on selgitanud, et Tarvastu vallas puudub koosseisuline jurist ning kohtud on seda pidanud üheks põhjuseks, mis õigustab kaebajalt valla kasuks viimase menetluskulude väljamõistmist. Kolleegium kohtute selle seisukohaga ei nõustu. Kassaator märgib õigesti, et käesolev planeerimisvaidlus ei välju kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamidest. Kolleegiumi arvates ei ole asi ka materiaal- ega menetlusõiguslikult sedavõrd keerukas, et teised kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikud peale koosseisulise juristi ei oleks ilmselgelt olnud suutelised halduskohtus vaidlustatud haldusmenetluse toimingu tegemise aluseks olnud asjaolusid ja kaalutlusi põhjendama. Õigusabikulude väljamõistmist vastustaja kasuks ei saa iseseisvalt õigustada ka asjaolu, et advokaadikulud ei ole suured ning kaebuse esitaja on juriidiline isik, kelle majanduslik olukord on hea, vaid väljamõistmine peab alati olema esmalt põhjendatud sisuliselt. Taotletavate õigusabikulude suurus ja kaebaja majanduslik seisund võiksid üksnes olla aluseks väljamõistetavate õigusabikulude täiendavaks piiramiseks või nende väljamõistmata jätmiseks olukorras, kus kohtuvaidluse olemust ja keerukust arvestades olnuks haldusorgani kasuks advokaadikulude väljamõistmine põhjendatud.
  35. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Viljandi Tarbijate Ühistu kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Riigikohtu halduskolleegium tühistab kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu Tartu Ringkonnakohtu
  36. mai
  37. a otsuse ja Tartu Halduskohtu
  38. veebruari
  39. a otsuse osas, milles kohtud mõistsid kaebajalt vastustajaks oleva haldusorgani kasuks välja lepingulise esindaja õigusabikulud. Selles osas tuleb HKMS § 72 lg 1 p 4 ning § 92 lg-te 1 ja 10 alusel teha uus otsus ning menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende enda kanda, sest Viljandi Tarbijate Ühistu kaebus jääb sisuliselt rahuldamata. Ka kassatsioonimenetluse kulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Ülejäänud osas jäävad kohtuotsused muutmata. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.