Obsah (6)

§ 20§ 21§ 4§ 23§ 8§ 9

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-87-08 1

) kohustuslikuna ette nähtud toiminguga, mida ei asenda ettepanekuid või vastuväiteid esitanud isiku aktiivne osalemine planeerimismenetluses. Kohaliku omavalitsuse seisukoht peab olema teada juba enne planeeringu avaliku arutelu toimumist, mitte kujunema välja selle tulemusel. Kirjaliku vastuse edastamine aitab isikul avalikuks aruteluks paremini valmistuda. Kirjaliku vastuse puudumise tõttu polnud kaebajal võimalik üheselt mõista, miks kohalik omavalitsus tema vastuväidetega ei nõustunud. Käesoleval juhul on kirjaliku vastuse puudumine kaasa toonud ka planeeringu kehtestamise otsuse motiveerimatuse;

1. b)Jõgeva Maavalitsuse 15. oktoobri 2007. a kiri nr 9-5/4357-4, millega väidetavalt anti nõusolek üldplaneeringu muutmiseks, ei sisaldu detailplaneeringu materjalide hulgas ega käesoleva haldusasja toimikus. Seega ei ole kaebaja kahtlus nõusoleku olemasolu osas põhjendamatu;
2. c)vaidlustatud otsus on motiveerimata. Otsuses viidatud dokumentidest ei nähtu põhjendused, miks kohalik omavalitsus planeeringulahenduse kehtestas. Otsusest ei nähtu, milline osa viidatud dokumentidest sisaldab planeeringu kehtestamise motiive. Seejuures ei nähtu põhjendustest, miks peeti otstarbekaks tehase rajamist just Rehe kinnistule, mitte mõnda alternatiivsesse asukohta;
3. d)kohalik omavalitsus peab planeerimismenetluses välja selgitama, kas planeeringulahenduse järgi kavandatava ehitise rajamiseks esineb alternatiivseid asukohti, mis on ehitise jaoks sobivamad. Sobivaima asukoha väljaselgitamisel ei saa lähtuda üksnes planeeringu algataja soovidest ja ärihuvidest;
4. e)planeeringulahenduse kehtestamisega kaasnevad muutused kaebaja elukeskkonnas riivavad intensiivselt kaebaja põhiõigusi;
5. f)kohus ei andnud hinnangut kaebaja väitele, mille kohaselt maavanem ei ole teostanud planeeringu koostamise üle järelevalvet seoses kaebaja esitatud vastuväidete arvestamata jätmisega. Tegemist on planeerimismenetluse nõuete olulise rikkumisega. 5. Tartu Ringkonnakohus jättis 10. septembri 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuses toodud põhjendustega. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas leidis ringkonnakohus järgmist:
6. a)kaebaja esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele kirjaliku seisukoha esitamata jätmine ei olnud oluline planeerimismenetluse rikkumine. Kaebajale oli tagatud võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Millegagi pole põhjendatud kaebaja arvamus, et viidatud rikkumine oleks mõjutanud vallavolikogu otsust;
7. b)nõustuda ei saa apellandi väitega, et maavanema nõusolek üldplaneeringu muutmiseks puudub, kuna vastavat kirja pole haldusasja materjalide hulgas. Maavanem on halduskohtule esitatud kirjalikus vastuses nõusoleku olemasolu kinnitanud;
8. c)kohalikul omavalitsusel puudub kohustus välja selgitada, kas planeeringulahenduse järgse ehitise rajamiseks esineb alternatiivseid asukohti. Vald ei saa teha eraõiguslikule isikule ettekirjutusi, kuhu ja mida ehitada;
9. d)vaidlustatud otsus on piisavalt motiveeritud. Motiveeringu ebapiisavus ei too vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist, kui detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused on tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest;
10. e)senise elukeskkonna muutumine võib küll iseenesest riivata kaebaja põhiseaduse §-des 32 ja 26 sätestatud õigusi, kuid õiguste rikkumine on oletuslik;
11. f)halduskohus on andnud hinnangu kaebaja väitele, et maavanem ei ole teostanud detailplaneeringu üle järelevalvet. Kohus on seda väidet analüüsinud osas, milles on välja toodud maavanema poolt nõusoleku andmine üldplaneeringu muutmiseks. Nõusoleku andmine tähendab, et maavanem on detailplaneeringuga tutvunud ning pidanud selle menetlemist nõuetekohaseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Malle Jaanikesing esitas kassatsioonkaebuse, milles palub asjas uue otsuse tegemist, millega Põltsamaa Vallavolikogu 18. oktoobri 2007. a otsus nr 148 tühistataks. Kassaator leiab:
12. a)kohtud on vääralt kohaldanud

§ 20

lg-t 2, mille kohaselt on planeerimismenetluses esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele kirjaliku vastuse esitamine kohustuslik; b) kohtud on vääralt kohaldanud

§ 21

lg-t 4 ja § 23 lg-d 1, 2, 3 ja 6, mis reguleerivad maavanema järelevalvet seoses planeerimismenetluses arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidetega. Üksnes üldplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine ei saa sisuliselt tähendada detailplaneeringu üle järelevalve teostamist olukorras, kus kohalik omavalitsus ei ole arvestanud avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega. Tegemist on olulise menetlusveaga, mis toob vältimatult kaasa planeeringu kehtestamise otsuse õigusvastasuse;

1. c)kohtud on vääralt kohaldanud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-t 1, mille kohaselt kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud. Vaidlustatud aktist puuduvad põhimotiivid ning selles sisalduvad viited teistele dokumentidele pole piisavad mõistmaks, milline viidatud dokumendi osa sisaldab haldusakti motiive;
2. d)kohtud on vääralt kohaldanud

§ 4lg 2 p 2, leides, et kaebaja põhiõiguste riivel on legitiimne põhjendus.

Kuivõrd kohalik omavalitsus ei ole läbi viinud õiguspärast planeerimismenetlust, ei ole tagatud põhiõiguste riive proportsionaalsus. Väär on kohtute seiskoht põhiõiguste rikkumise oletuslikkuse kohta, kuivõrd kaebaja põhiõigusi riivavad keskkonnamõjud on loetletud ka KSH aruandes. Kohalikul omavalitsusel on kohustus isikute huvide tasakaalustamiseks, mistõttu oleks tulnud välja selgitada, kas on võimalik tehase rajamine alternatiivsesse asukohta; e) ringkonnakohtu otsuse kirjeldavas osas ei ole kajastatud kaebaja poolt kirjalikus apellatsioonimenetluses täiendavalt esitatud seisukohti. Samuti ei ole ringkonnakohus nimetatud seisukohti analüüsinud otsuse põhjendavas osas. 7. Põltsamaa Vallavolikogu palub kirjalikus vastuses kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Planeerimismenetluses esitatud vastuväidetele eraldi kirjaliku vastuse saatmata jätmine ei mõjutanud detailplaneeringu kehtestamise otsust. Vastuväidetele vastati suuliselt planeeringu avalikul arutelul. Vallavolikogu ei nõustu väitega, et maavanem ei teostanud planeerimismenetluse üle järelevalvet.

§ 23

lg 3 p 5 kirjeldab maavanema pädevust, mitte ei sätesta maavanema kohustusi järelevalve protsessis. Vaidlustatud otsus on piisavalt motiveeritud. Betoontoodete tehase rajamiseks on suur avalik huvi, mis kaalub üles üksikisikute huvi tehase rajamata jätmiseks.

1. Kolmas isik Põltsamaa Vallavalitsus palub kirjalikus vastuses kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta.
2. Jõgeva Maavalitsus palub kirjalikus vastuses kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt oli maavanem järelevalve teostajana veendunud, et esitatud ettepanekutele kirjaliku vastuse saatmine ei oleks muutnud kohaliku omavalitsuse ega maavanema seisukohti. Seega on maavanem teostanud sisulist järelevalvet planeerimismenetluses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kassatsioonkaebuse lahendamiseks käsitleb kolleegium esmalt M. Jaanikesingu ettepanekutele ja vastuväidetele vastamist planeerimismenetluses (I osa), seejärel maavanema järelevalvemenetlusega seonduvaid küsimusi (II osa) ning haldusakti motiveerimise ja kaalutlusõiguse teostamise küsimusi (III osa). Viimaks lahendab kolleegium kassatsioonkaebuse taotlused (IV osa). I
4. M. Jaanikesing esitas Rehe kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal
5. septembril 2007 kirjalikud ettepanekud ja vastuväited detailplaneeringule (koopia haldusasja toimiku I kd lk-del 116119). Kirjas on väljendatud muret Mõhküla senise elukeskkonna muutumise ja tehasega kaasneva reostuse üle, mistõttu leitakse, et tehase rajamine Rehe kinnistule on põhjendamatu. Kohalikule omavalitsusele heidetakse ette tehase jaoks alternatiivsete asukohtade kaalumata jätmist. Kirja lõpus on esitatud kaks ettepanekut detailplaneeringu lahenduse täiendamiseks juhuks, kui esitatud vastuväiteid planeerimismenetluses arvesse ei võeta. M. Jaanikesing osales planeeringu avalikul arutelul
6. septembril 2006 (protokoll toimiku I kd lk-del 177-180). Protokollist nähtuvalt otsustati arvestada M. Jaanikesingu ettepanekuid planeeringulahenduse täiendamiseks. 12.

§ 20

lg 1 kohaselt on igal isikul õigus esitada planeeringu avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta.

§ 20

lg 2 kohaselt teatab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus avaliku väljapaneku ajal kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele oma seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist.

§ 21

lg 1 kohaselt korraldab kohalik omavalitsus juhul, kui detailplaneeringu kohta on selle avaliku väljapaneku käigus laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, planeeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kolleegium on oma praktikas rõhutanud avalikkuse nõuetekohase kaasamise olulisust planeerimismenetluses.

1. novembri
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-02 tõi kolleegium planeerimismenetluse eesmärgina välja planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamise ja erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamise. Kolleegium märkis, et planeeringu menetlemise käigus tuleb kohalikul omavalitsusel piisava tõhususega täita planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevaid kohustusi avalikkuse kaasamisel, erinevate seisukohtade arvessevõtmise võimalikkuse kaalumisel ja erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel.
3. oktoobri
4. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-03 leidis kolleegium, et ettepanekute tegemise õiguse mõte seisneb eeskätt selles, et isikutel oleks võimalik kaitsta oma või avalikke huve, mis võivad olla vastuolus planeeringu algatajate eesmärkidega. Ettepanekule vastamine on osa ettepaneku tegija ja kohaliku omavalitsuse avalikust diskussioonist tulevase planeeringu üle. Vastusele võib ettepaneku esitaja omakorda vastu vaielda, saates täiendava märgukirja. Vastus võimaldab arendada ettepaneku üle avalikku diskussiooni ajakirjanduses, isikute ühendustes, huvigruppides jne. Ettepanekut saab kaitsta planeeringu avaliku arutelu käigus.
5. M. Jaanikesingu esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus kirjalikult ei vastanud. Kohtud on möönnud planeerimismenetluse normide rikkumist Põltsamaa Vallavolikogu poolt, kuid on leidnud, et rikkumine ei mõjutanud planeeringu kehtestamise otsust, kuna kaebaja ettepanekuid käsitleti planeeringu avaliku arutelu käigus. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul ei olnud tegemist sellise menetlusnõuete rikkumisega, mille mõju lõplikule otsusele oleks välistatud. Ettepanekutele ja vastuväidetele kirjaliku seisukoha esitamise nõue kindlustab neile piisava tähelepanu pööramise kohaliku omavalitsuse poolt ning aitab kaasa sisulise diskussiooni tekkimisele planeeringulahenduse osas. Kirjalikele ettepanekutele ja vastuväidetele alles avaliku arutelu käigus ning suulises vormis vastuste andmine seda samal tasemel ei taga ega ole seega planeerimismenetluse eesmärkide täitmiseks piisav. Käesolevas asjas saaks HMS § 58 sätestatud põhimõtet kohaldada üksnes juhul, kui kõiki M. Jaanikesingu esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid oleks arvestatud või kui M. Jaanikesing oleks oma vastuväitest loobunud. Kuna M. Jaanikesingu vastuväidet tehase mittesobivuse kohta planeeringualale ei ole planeeringu kehtestamisel arvestatud, ei saa välistada, et nimetatud vastuväite nõuetekohane menetlemine oleks võinud lõplikku otsust mõjutada. II 14.

§ 23

lg 1 p 2 ning lg 2 p 1 kohaselt teostab maavanem detailplaneeringute üle järelevalvet juhul, kui detailplaneering ei ole koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga või kui kõigi avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidetega ei ole arvestatud. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt on maavanema pädevuses nõusoleku andmine üldplaneeringu muutmiseks detailplaneeringuga (p 3) ning arvestamata jäetud vastuväiteid esitanud isikute ning kohaliku omavalitsuse ärakuulamine (p 5) eesmärgiga suunata isikut ja kohalikku omavalitsust kokkuleppele jõudma. Kui järelevalve käigus kokkulepet ei saavutata, saadab maavanem mõlemale poolele oma kirjaliku seisukoha vastuväidete kohta (

§ 23lg 4).

M. Jaanikesing on seisukohal, et käesolevas asjas puudub maavanema nõusolek üldplaneeringu muutmiseks. Sellist nõusolekut sisaldavat dokumenti ei ole planeeringumaterjalide hulgas ega ole esitatud ka kohtumenetluse kestel. Samuti leiab kaebaja, et maavanem ei ole lahendanud planeerimismenetluse käigus arvestamata jäänud vastuväiteid.

1. Kohtud on leidnud, et maavanema nõusolek üldplaneeringu muutmiseks oli olemas. Selle seisukoha aluseks on Jõgeva maavanema poolt halduskohtule esitatud kirjalik vastus, milles maavanem kinnitab, et andis nõusoleku
2. oktoobri
3. a kirjaga, samuti vaidlustatud otsuses sisalduv viide Jõgeva Maavalitsuse
4. oktoobri
5. a kirjale nr 9-5/4357-
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 16 lg 2 kohaselt peab menetlusosaline halduskohtus tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Halduskohus teeb menetlusosalistele ettepaneku esitada vajalikud tõendid või kogub vajadusel tõendeid omal algatusel. HKMS § 16 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 kohaselt võib tsiviilasja hagimenetluses tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Käesolevas asjas on kohtud maavanema nõusoleku olemasolu tõendatuks lugemisel tuginenud eeskätt menetlusosalise (järelevalvet teostava isikuna kaasatud Jõgeva maavanema) kirjalikule vastusele. Kolleegium on seisukohal, et Jõgeva maavanema vastuses märgitud kinnitusel nõusoleku andmise kohta ei ole tõenduslikku tähendust. Tegemist on menetlusosalise väitega, mida menetlusosalisel tuleb HKMS § 16 lg 2 kohaselt tõendada. Maavanema nõusoleku olemasolu tõendamine oleks eelkõige võimalik Jõgeva maavanema
7. oktoobri
8. a kirja nr 9-5/4357-4 abil. Kohtud ei ole vastustajale ega kaasatud isikule teinud ettepanekut selle kirja esitamiseks ega nõudnud seda välja ka omal algatusel. Kolleegium leiab eeltoodu alusel, et kohtud on rikkunud ülalviidatud menetlusnorme.
9. Kolleegium leiab, et kohtud on jätnud sisuliselt käsitlemata kaebaja väite, mille kohaselt ei ole vaidlustatud planeering läbinud maavanema järelevalvet kaebaja poolt esitatud ja planeerimismenetluses arvestamata jäetud vastuväidete osas. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on kaebaja nimetatud väidet käsitlenud otsuse selles osas, kus asus seisukohale, et maavanem on andnud nõusoleku üldplaneeringu muutmiseks. Kolleegium märgib, et üldplaneeringu muutmise ettepaneku sisaldumine detailplaneeringus ning isiku poolt esitatud vastuväite arvestamata jätmine planeeringu koostamisel on planeerimisseaduse järgi kaks erinevat järelevalve teostamise alust, mis mõlemad nõuavad vastava menetluse läbiviimist.

§ 23

lg 3 p-s 5 ning lg-s 4 reguleeritud vastuväidete lahendamise protseduuri näol on tegemist kohustusliku menetlusega, mille eesmärgiks on osapoolte vahelise vaidluse lahendamine. Maavanem saab planeeringule heakskiidu anda üksnes pärast vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või nende kohta seisukoha andmist (

§ 23lg 6).

Halduskohtule esitatud kirjalikus vastuses märkis Jõgeva maavanem, et oli detailplaneeringule heakskiitu andes veendunud, et kõigi planeerimismenetluses esitatud vastuväidete osas on saavutatud kokkulepped.

§ 21

lg 6 kohaselt võib avaliku väljapaneku käigus kirjalikke ettepanekuid või vastuväiteid esitanud isik loobuda oma ettepanekutest või vastuväidetest, teatades sellest kirjalikult planeeringu koostamist korraldavale kohalikule omavalitsusele hiljemalt kahe nädala jooksul planeeringu avaliku arutelu toimumise päevast arvates. Kuna M. Jaanikesing ei olnud planeerimismenetluses arvestamata jäetud vastuväitest loobunud, oli kohustuslik selle menetlemine maavanema järelevalve käigus. Kohalik omavalitsus ei olnud õigustatud vastavat järelevalvemenetlust mitteläbinud detailplaneeringut kehtestama. Kolleegium on seisukohal, et tegemist on planeerimismenetluse normide olulise rikkumisega. III

1. Kohtud on möönnud vaidlustatud otsuse vähest motiveeritust, kuid leidnud, tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi
2. mai
3. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-16-05, et tegemist ei ole rikkumisega, mis toob kaasa haldusakti tühistamise. Lisaks on kohtud leidnud, et detailplaneeringu kehtestamise põhjendused on tuletatavad aktile lisatud dokumentidest.
4. HMS § 56 lg 1 sätestab: "Kirjalik haldusakt /.../ peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendused esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud." Sama paragrahvi
5. lõige sätestab: "Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud." Halduskolleegium on korduvalt rõhutanud põhjendamise olulisust planeeringute kehtestamisel, kuna tegemist on ulatusliku kaalutlusruumiga otsustega.
6. oktoobri
7. a otsuses haldusasjas nr 3-3-142-02 leidis kolleegium, et planeerimisdiskretsiooni teostamisel peab kohalik omavalitsus piisavalt põhjendama, miks menetlusosaliste poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt.
8. oktoobri
9. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-03 selgitas kolleegium täpsemalt, kuidas tuleb rakendada HMS § 56 lg 1 teises lauses sätestatut, mille kohaselt võib haldusakti põhjenduse esitada ka menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Selles otsuses leidis kolleegium, et ka juhul, kui haldusakti motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Samuti leiti, et kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Kohtute poolt viidatud
10. mai
11. a otsuses asjas nr 3-3-1-16-05 võetud seisukoha kohaldamist selgitas kolleegium
12. oktoobri
13. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-39-07, kus märkis, et nimetatud seisukoht oli esitatud erandina üksnes selles haldusasjas ja nende faktiliste asjaolude kontekstis ega kujutanud endast Riigikohtu praktika muutmist.
14. Kolleegium nõustub kaebajaga, et
15. oktoobri
16. a otsuses nr 148 puuduvad isegi põhimotiivid. Samuti puuduvad otsuses viited muudele menetlusosalistele kättesaadavaile dokumentidele, milles sisalduv konkreetne informatsioon võiks endast kujutada osa planeeringu kehtestamise põhjendustest. Otsuses on viidatud Jõgeva Maavalitsuse
17. oktoobri
18. a kirjale nr 9-5/
19. Nimetatud dokumenti, millega Jõgeva maavanem andis väidetavalt nõusoleku planeeringu kehtestamiseks, ei saa käsitada Põltsamaa Vallavolikogu motiividena planeeringu kehtestamisel. Kuna vaidlustatud otsus on nõuetekohaselt motiveerimata, ei ole kolleegiumil võimalik kontrollida diskretsiooni teostamise õiguspärasust. Vaidlustatud otsus on seetõttu õigusvastane ning tuleb tühistada. Kolleegium märgib veel, et planeerimisotsuse motiveerimisel ei saa haldusorgan piirduda üldsõnalise viitega avaliku huvi eksisteerimisele näiteks piirkonda töökohtade loomiseks.
20. oktoobri
21. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-03 leidis kolleegium: "HMS § 4 lg-st 2 ja §-st 6 ei tulene, et kaalutlusõiguse teostamisel peaks mõjutusi hindama igal juhul rahalises vääringus ja täpselt. /---/ Kuid mõjude hindamine ei või olla ka pelgalt oletuslik ja üldsõnaline. Eeldatavat positiivset mõju võivad kinnitada eksperdi hinnang, muud tõendid, haldusorgani teostatud majanduslik analüüs või senine praktiline kogemus. Samuti peab õige diskretsiooniotsuse tegemiseks olema võimalik selle mõju suurust hinnata ja kirjeldada vähemalt ligikaudselt." Rehe kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on välja toodud detailplaneeringulahenduse negatiivsed tagajärjed - muu hulgas õhu ja vee saasteohu suurenemine, liikluskoormuse suurenemine ning harjumuspärase külamiljöö muutumine. Mõhküla elanikud on kogunud tehase ehitamise vastu allkirju (vt toimiku I kd lk 122-124). Sellises olukorras tulnuks kohalikul omavalitsusel planeeringulahenduse kehtestamisega kaasnevad positiivsed mõjutused eriti selgelt välja tuua ning põhjalikult analüüsida nende kaalu võrreldes kohalike elanike huviga senise elukeskkonna säilimiseks.
22. M. Jaanikesing on kogu planeerimismenetluse kestel heitnud kohalikule omavalitsusele ette tehase jaoks alternatiivsete asukohtade kaalumata jätmist. Halduskohus ja ringkonnakohus asusid seisukohale, et kohalikul omavalitsusel puudub kohustus välja selgitada, kas kavandatava tehase rajamiseks esineb alternatiivseid asukohti.
23. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamisel selgitada, kirjeldada ja hinnata peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid kavandatava tegevusega taotletavate eesmärkide saavutamiseks, arvestades seejuures planeerimisdokumendiga käsitletavat territooriumi. Kolleegium nõustub kohtutega, et juhul, kui detailplaneeringuga reguleeritakse eraõiguslikule isikule kuuluva maa kasutamist, ei ole keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja planeerimisdiskretsiooni teostamisel kohustuslik kaaluda alternatiivseid asukohti kavandatava tegevuse läbiviimiseks väljaspool planeeritavat ala.
24. Maa-ala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste valik tehakse üldplaneeringuga (

§ 8lg 3 p 3).

Üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta (

§ 8lg 1).

Üldplaneeringu menetlemisel on kohalikul omavalitsusel võimalik kogu valla või linna territooriumi silmas pidades otsustada selle üle, milline piirkond sobib elamumaaks, milline tootmismaaks, milline maatulundusmaaks jne. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. Samas võib detailplaneering

§ 9

lg 7 kohaselt põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07). Käesoleval juhul oli detailplaneeringuala maakasutuse sihtotstarbeks üldplaneeringu alusel määratud maatulundusmaa. Vaidlustatud detailplaneeringus tehti ettepanek Rehe maaüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks tootmis-, äri- ja liiklusmaaks. Detailplaneeringu kehtestamisel ei ole aga põhjendatud maakasutuse muutmise vajadust. Kuna tegemist on erandliku võimalusega, oleks kohalik omavalitsus pidanud põhjalikult kaaluma ning motiveerima detailplaneeringulahenduse vajalikkust ning tootmishoone sobivust alale, mille kasutamine on üldplaneeringu alusel ette nähtud maatulunduse otstarbel. Kohtud leidsid käesolevas asjas, et vald ei saa eraõiguslikele isikutele ette kirjutada, kuhu ja mida nad peavad ehitama. Kolleegium leiab, et ka eraõiguslikust isikust maaomanik või arendaja peab maa kasutamist kavandades arvestama kehtestatud üldplaneeringuga ning sellega, et üldplaneeringut mõjuva põhjuseta muuta ei saa. IV
3. Kolleegium rahuldab M. Jaanikesingu kassatsioonkaebuse ning tühistab haldus- ja ringkonnakohtu otsused. Kuna tuvastatud rikkumised detailplaneeringu kehtestamise otsuse andmisel on sellised, mis tingivad otsuse tühistamise, ei pea kolleegium vajalikuks asja saatmist alama astme kohtule kohtumenetluse normide rikkumise kõrvaldamiseks. Kolleegium teeb seetõttu HKMS § 72 lg 1 p 4 alusel otsuse asja uueks arutamiseks saatmata ning tühistab Põltsamaa Vallavolikogu
4. oktoobri
5. a otsuse nr
7. HKMS § 93 lg 4 kohaselt muudab kõrgema astme kohus menetluskulude jaotust, kui ta teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Halduskohtus taotles M. Jaanikesing menetluskulude väljamõistmist 22 378 kr ulatuses (vt toimiku I kd lk 271), millest 80 kr moodustas riigilõiv (maksekorraldus toimiku I kd lk 125) ning ülejäänud osa õigusabikulud (arvete tasumist tõendavad maksekorraldused toimiku I kd lk 277 ja 279). Ringkonnakohtus taotles M. Jaanikesing menetluskulude väljamõistmist 10 076 kr ulatuses (vt toimiku I kd lk 362), millest 80 kr moodustas riigilõiv (maksekorraldus toimiku I kd lk 329) ning ülejäänud osa õigusabikulud (arvete tasumist tõendavad maksekorraldused toimiku I kd lk 364 ja 365). Riigikohtus taotles M. Jaanikesing menetluskulude väljamõistmist 15 477 kr ja 70 sendi ulatuses, millest 400 kr moodustab kassatsioonikautsjon, ülejäänud osa õigusabikulud (menetluskulude nimekiri, menetluskulude väljamõistmise taotlus ning arvete tasumist tõendavad dokumendid toimiku II köites). HKMS § 90 lg 2 kohaselt tagastatakse kautsjon kaebuse rahuldamise korral, seega kautsjonile vastavat summat vastustajalt välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud Riigikohtus on seetõttu 15 077 kr ja 70 senti. Kolme kohtuastme peale kokku on kaebaja menetluskulud 47 531 kr 70 senti. Nimetatud summa mõistab kolleegium Põltsamaa Vallavolikogult Malle Jaanikesingu kasuks välja. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld