← Eesti

3-1-1-75-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-75-08 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartus,

  1. jaanuar
  2. a. Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Priit Pikamäe Kohtuasi B vara arestimine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. septembri
  4. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-08-10010 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B esindaja vandeadvokaat Nigul Saar, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. detsember
  6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  7. septembri
  8. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Soome Vabariigi Espoo esimese astme kohtu
  10. juuli
  11. a kohtumäärusega arestiti tagamisabinõuna Eesti Vabariigi kodaniku A. K. vallasvara 977 000 euro ulatuses.
  12. juulil
  13. a esitas Espoo esimese astme kohus Eesti Vabariigi Riigiprokuratuurile abistamistaotluse nr PK08/1579 A. K. vara arestimismääruse täitmiseks, millele tuginedes taotles Riigiprokuratuuri prokuröri abi Vallo Koppel
  14. juulil
  15. a Harju Maakohtult ühe taotlusega kahtlustatava A. K. ja teise taotlusega kolmanda isiku B vara arestimist. A. K. alaealise tütre B vara arstimist taotleti põhjusel, et Soome Vabariigi siseriikliku õiguse kohaselt saab B vara käsitleda A. K. varana.
  16. Harju Maakohus vaatas need taotlused läbi eraldi menetlustes. Maakohtu
  17. augusti
  18. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-08-10010 arestiti B korteriomandid asukohaga XXXXXX, XXXXX XX (X ja XX). Samal kuupäeval arestiti ka A. K. vara. Kohtumääruste kohaselt sai edasi kaevata kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast määrusest.
  19. Vandeadvokaat N. Saar esitas B esindajana
  20. septembril
  21. a maakohtu määruse peale kriminaalasjas nr 1-08-10010 määruskaebuse, taotledes määruse tühistamist.
  22. Tallinna Ringkonnakohtu
  23. septembri
  24. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-08-10010 jäeti B esindaja vandeadvokaat N. Saare määruskaebus läbi vaatamata põhjusel, et kaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on ekslikult märkinud määruse vaidlustamise tähtajaks kümme päeva, kuid KrMS § 50810 lg-st 1 tulenevalt saab Euroopa arestimismääruse täitmisel tehtud vara arestimise määrust vaidlustada kolme päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ringkonnakohus möönis, et maakohtu viide kümnepäevasele vaidlustamise võimalusele võis tingida esindaja eksitusse viimise tähtaja osas, kuid see ei saa olla kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise aluseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud asjas edasikaebeõiguse sellist rikkumist, mis oleks tinginud määruskaebuse menetlusse võtmise ja selle sisulise läbivaatamise. Samas leidis ringkonnakohus, et kaebus ei sisalda KrMS §-s 5083 märgitud Euroopa arestimismääruse täitmist välistavaid ja piiravaid asjaolusid. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED
  25. B esindaja vandeadvokaat N. Saar esitas
  26. septembril
  27. a Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Esindaja taotleb Riigikohtult kaebetähtaja ennistamist kuivõrd Riigikohtule määrusekaebuse esitamise ajal oli möödunud Euroopa arestimismääruse täitmisel tehtud lahendi vaidlustamise kolmepäevane tähtaeg. Esindaja palub Riigikohtul lugeda määruskaebus esitatuks tähtaegselt. Määruskaebuses taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu
  28. septembri
  29. a määruse tühistamist ja asja saatmist tagasi samale ringkonnakohtule kaebuse läbivaatamiseks. Kaebuse esitaja põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu viide kümnepäevasele edasikaebetähtajale on pelgalt kohtu eksitus, mis ei too kaasa edasikaebeõiguse rikkumist. Kui maakohus kohaldas KrMS § 387 lg-s 2 sätestatud kümnepäevast edasikaebetähtaega, siis ei saa ka menetlusosaline ise lähtuda teistsugusest edasikaebetähtajast. Ringkonnakohus oleks pidanud määruskaebuse kui tähtaegselt esitatu sisuliselt läbi vaatama. 5.2 Maa- ja ringkonnakohus on rikkunud B omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise õigust. Kohtud on jätnud kohaldamata KarS § 832 lg 2 ja 3, mis välistavad kolmanda isiku vara konfiskeerimise kui vara on omandatud enam kui viis aastat enne kuriteo toimepanemist. Juhul kui puuduvad konfiskeerimist lubavad asjaolud, siis ei saa eksisteerida ka konfiskeerimise tagamist lubavad asjaolud.
  30. Prokuröri vastuses määruskaebusele leitakse, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd Euroopa arestimismääruse täitmisel tehtud lahendi vaidlustamiseks on ette nähtud KrMS
  31. peatüki
  32. jaos erikord, siis ei saa määruskaebust vaidlustada KrMS § 387 lg-s 2 sätestatud üldise kümnepäevase edasikaebetähtaja jooksul. Samuti on prokurör seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei ole tuvastatud Euroopa arestimismääruse täitmist välistavaid ja piiravaid asjaolusid, siis puudub alus määruse täitmisest keeldumiseks.
  33. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  34. detsembri
  35. a määrusega anti kriminaalasi KrMS § 354 alusel läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi täiskogule, kuna tekkis vajadus muuta kriminaalkolleegiumi varasemas lahendis seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukohta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  36. Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitleb esmalt Riigikohtule esitatud määruskaebuse tähtajalisuse küsimust (I) ja hindab seejärel Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtade põhjendatust määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel (II). Lõpuks lahendab kriminaalkolleegium määruskaebuses esitatud taotluse (III). I
  37. Tallina Ringkonnakohus jättis
  38. septembri
  39. a kohtumäärusega kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat N. Saare määruskaebuse läbi vaatamata. Esindaja sai selle määruse kätte
  40. septembril
  41. a ja esitas sellele
  42. septembril
  43. a määruskaebuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et ekslik on ringkonnakohtu määrust käsitada Euroopa arestimismääruse täitmisel tehtud lahendina, mida saab vaidlustada KrMS § 50810 lg-s 1 sätestatud erinormi kohaselt. See norm käsitleb üksnes Euroopa arestimismääruse täitmise peale maakohtule kaebuse esitamise tähtaega. Tallinna Ringkonnakohtu määrus sellise kaebuse läbivaatamata jätmise kohta on aga vaidlustatav KrMS § 387 lg 1 alusel kümne päeva jooksul ja seega on vandeadvokaat N. Saare määruskaebus esitatud tähtaegselt. II
  44. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu, et menetlusosaline peab kohtumääruse edasikaebamisel lähtuma kohtulahendis kajastatud, mitte aga seaduses sätestatud edasikaebetähtajast. Selline seisukoht ei ole kooskõlas kriminaalmenetlusõigusega. 10.1 Määruskaebemenetluse üldist korda kriminaalmenetluses reguleerib KrMS §
  45. Selle paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb vara arestimise määruse peale esitada määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KrMS § 50810 lg 1 sätestab Euroopa arestimismääruse täitmisel tehtud lahendi vaidlustamise erikorra, mille kohaselt saab vara arestimise määruse peale esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Eeltoodust järeldub, et KrMS § 50810 lg 1 on käsitatav erinormina KrMS § 387 lg 2 suhtes. Õiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleb üld- ja erinormi konkurentsi korral kohaldada erinormi ("lex specialis derogat legi generali").
  46. Kriminaalasja materjali kohaselt sai B esindaja Harju Maakohtu määrusest teada
  47. augustil 2008.a ja esitas sellel peale määruskaebuse
  48. septembril
  49. a, seega pärast edasikaebe kolmepäevase tähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt oli ringkonnakohtul seaduslik alus jätta mittetähtaegselt esitatud määruskaebus läbi vaatamata.
  50. Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et juhul kui madalama astme kohus võtab menetlusosalise kaebuse vastu ja saadab selle edasi kõrgema astme kohtule, siis on madalama astme kohus lugenud kaebuse tähtaegselt esitatuks ja kaebust tuleb kõrgema astme kohtus obligatoorselt menetleda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  51. märtsi
  52. a otsus kriminaalasjas nr III-1/1-19/95 - RT III 1995, 5, 54 ja
  53. mai
  54. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-62-02 - RT III 2002, 16, 188). Kuigi kajastatud seisukohta on korratud ka Kriminaalmenetluse seadustiku kehtivuse ajal (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  55. veebruari
  56. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-159-05 - RT III 2006, 7, 60), on see siiski kujundatud Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku kehtimise ajal ja tugines selles seaduses sätestatud põhimõtetele. 12.1 Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikku läbis edasikaebe osas põhimõte, et lahendi teinud kohus kontrollis esitatud kaebuse tähtaegsust, samuti lahendas tähtaja ennistamise taotlused. Kõrgema astme kohus teostas nimetatud toiminguid vaid siis, kui kriminaaltoimik oli juba edastatud sellele kohtule. Alates Kriminaalmenetluse seadustiku kehtima hakkamisest
  57. juulil
  58. a. on aga ka ringkonnakohtul kohustus kontrollida edasikaebe tähtaegsust. See kohustus on sätestatud KrMS § 325 lg 1 p-s
  59. Kui kaebuse esitamise tähtaeg on kaebaja poolt mööda lastud, tuleb ringkonnakohtul KrMS § 326 lg 2 alusel jätta apellatsioon läbi vaatamata. Kõrgema astme kohtu kohustus hinnata kaebuse esitamise tähtaegsust kohaldub KrMS § 389 lg 1 kohaselt ka määruskaebemenetluses. Seega on kehtiva kriminaalmenetlusõiguse kohaselt kõrgema astme kohtul õigus edasikaebe tähtaja rikkumise korral jätta kaebus läbi vaatamata. 12.2 Eeltoodust nähtub, et võrreldes Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku regulatsiooniga on Kriminaalmenetluse seadustik näinud ette ka kõrgema astme kohtule kohustuse kontrollida kaebetähtajast kinnipidamist ja selle rikkumise korral õiguse jätta kaebus läbi vaatamata ning seda sõltumata asjaolust, milline on olnud esimese astme kohtu seisukoht kaebetähtajast kinnipidamise osas. III
  60. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  61. septembri
  62. a määruse muutmata ja B esindaja vandeadvokaat N. Saare määruskaebuse rahuldamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest , Ott Järvesaar Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.