) § 654 lg 6 alusel.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Kostja on vaidlustanud selle, kuidas maakohus tõendeid hindas. Maakohus on õigesti lähtunud kostja tellitud ja esitatud eksperdihinnangust kui dokumentaalsest tõendist (tl 78-91) ja kaasomandi lõpetamisel mõistnud välja kostja kasuks hagejalt 590 909 krooni. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks asja lahendamisel rikkunud menetlusnorme, mis tingiksid otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks lahendamiseks saatmise. Kostjat esindas menetluses kohtu määratud advokaat, kellel on
Kuna maakohus ei kohustanud kostjat isiklikult kohtuistungile ilmuma, ei rikutud asja lahendamisel kaebuses väidetud menetlusnorme. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas
lg-tega 1 ja 2 ning kohtuotsus on vastavuses
§-ga 442. Kuna maakohus rahuldas hagi, oli menetluskulude jätmine kostja kanda kooskõlas
Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, või saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kostja leiab kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohtu otsus ei ole põhjendatud, kuna selles ei põhjendatud menetluskulude jätmist kostja kanda. Viidatud on üksnes
§-le 162. Vastatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse väidetele menetluskulude jaotamise kohta. Lisaks on
kohaldatud valesti, jättes kohaldamata erisätte,
Valida oleks tulnud nimetatud normis sätestatud kolme menetluskulude jaotamise variandi vahel. Kaasomandi jagamine teenib mõlema kaasomaniku huve võrdselt ja õigustamatu oleks jagada kaasomandit vaid ühe kaasomaniku arvel. Kostja ei nõustunud hageja hinnanguga kaasomandi osa väärtusele.
lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis kõik esimese astme ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Tühistatud osas on võimalik teha uus otsus, millega jätta 85% kõikide kohtuastmete, sh kassatsiooniastme menetluskuludest kostja kanda ja 15% menetluskuludest hageja kanda. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata. Kolleegium jätab tähelepanuta 15. septembri 2008. a ja 9. jaanuari 2009. a kaebuse täiendused, sest need ei vasta
lg 3 esimese lause nõuetele, mille kohaselt võib menetlusosaline hagimenetluses Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Samuti ei saa pärast kassatsioonitähtaja möödumist kassatsioonkaebust enam täiendada (
Tegemist ei ole väidetega õiguse tõlgendamise kohta, mida lubab pärast kassatsioonitähtaja möödumist esitada
11. Praeguses asjas on hageja esitanud hagi kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et hagejale jäetaks kaasomandis olev korteriomand ning pandaks hagejale kohustus hüvitada kostjale tema kaasomandi osa rahas. Seega on hagi ese ehk hageja nõude ese
Selline nõue põhineb AÕS § 77 lg 2 regulatsioonil, mille kohaselt saab kohus kaasomandi lõpetamise viiside vahel valida üksnes sellekohase nõude, st hagi või vastuhagi alusel (nii on leidnud ka Riigikohus 9. mail 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06 tehtud otsuse p-s 19). Rahalise hüvitise suuruseks on hageja hagiavalduses esmalt märkinud 380 000 krooni, menetluse käigus on ta hagi täiendades olnud nõus maksma kostjale 500 000 krooni hüvitist. Hagi eseme kohta võtab kohus
lg 5 kohaselt seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis, jättes hagi kas rahuldamata või rahuldades selle täielikult või osaliselt. Hagi rahuldamisest või hagi rahuldamata jätmisest sõltub
Menetluskulude jaotamise üldreegli kohaselt (
Hagi osalise rahuldamise korral näeb
Seega sõltub menetluskulude jaotus praeguses asjas hageja haginõude rahuldamise ulatusest. Maakohus on otsusega hagi rahuldanud täielikult, jättes menetluskulud
Samas on maakohus hagejalt välja mõistnud 590 909 krooni. Nimetatud summa aluseks võttis maakohus otsuse kohaselt kostja esitatud eksperdiarvamuse kaasomandi eseme väärtuse kohta. Ringkonnakohus on leidnud, et kuna hagi rahuldati, oli menetluskulude jätmine kostja kanda kooskõlas
Kassatsioonkaebuses leitakse, et kaasomandi jagamine teenib mõlema kaasomaniku huve võrdselt ja õigustamatu oleks jagada kaasomandit vaid ühe kaasomaniku arvel. 12. Kolleegium leiab, et kohtud on põhjendamatult lugenud hagi täies ulatuses rahuldatuks ning on seetõttu ka ebaõigesti kohaldanud
Otsuse p-s 11 märkis kolleegium, et praeguse hagi ese on ka rahalise hüvitise maksmise kohustus kostjale. Hageja oli hagi eseme kohaselt nõus maksma kostjale hüvitisena maksimaalselt 500 000 krooni. Kohtud on aga hagejalt kostja kasuks välja mõistnud 590 909 krooni. Sellisel juhul ei saa lugeda hagiavaldust täielikult rahuldatuks, tegemist on hagi osalise rahuldamisega. Analoogilisele seisukohale jõudis Riigikohus
Kolleegium leiab, et asjas on võimalik menetluskulude jaotuse osas teha uus otsus. Arvestades hagi osalise rahuldamise ulatust, leiab kolleegium olevat otstarbeka ja õiglase kohaldada
lg 1 esimese lause teist alternatiivi, jaotades menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldati ca 85% ulatuses (500 000 krooni / 590 909 krooni * 100). Seega tuleb esimese ja teise astme menetluskulud jaotada nii, et jätta kostja kanda 85% menetluskuludest ja hageja kanda 15% menetluskuludest. Sama jaotus kehtib kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu ka kassatsiooniastme menetluskulude kohta.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul arvates praeguse lahendi jõustumisest. 14. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon
Lea Laarmaa, Henn Jõks, Villu Kõve
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.