← Eesti

3-3-1-78-08

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-78-08

  1. jaanuar 2009 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Ülle Tamme kaebus Tallinna Linnavalitsuse
  2. veebruari
  3. a korralduse nr 203-k lisa "Leping Tallinna linna ja vedaja vahel seoses korraldatud jäätmeveoga" p-de 4.1.3, 4.
  4. ja 4.5 õigusvastasuse tuvastamise nõudes Tallinna Ringkonnakohtu
  5. juuli
  6. a otsus haldusasjas nr 306-1755 Ülle Tamme kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Ülle Tamme kassatsioonkaebus rahuldamata. Jätta jõusse Tallinna Ringkonnakohtu
  7. juuli
  8. a otsus haldusasjas nr 3-06-1755, täiendades selle põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Kassatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kanda kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Tallinna Linnavalitsus (TLV) andis
  10. veebruari
  11. a korraldusega nr 203-k kolmeks aastaks Ragn-Sells AS-le Tallinna linnas jäätmeveo piirkonna nr 5, kus asub ka Ülle Tamme elamu, jäätmeveo ainuõiguse. Korralduse nr 203-k lisaks oli "Leping Tallinna linna ja vedaja vahel seoses korraldatud jäätmeveoga" (leping). Eeltoodud lepingu punkti 4.1.3 kohaselt oli vedajal õigus jäätmevaldajale osutatud teenuste eest esitatud arve tasumisega viivitamise korral nõuda jäätmevaldajalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses. Lepingu punkti 4.4 kohaselt kohustub vedaja "jäätmevaldajale jäätmeveo teenuse eest käesoleva lepingu punktis 2.2.9 nimetatud kehtiva teenustasude esildise alusel esitama arve vastavalt jäätmekäitluslepingule või jäätmekäitluslepingu puudumisel vastavalt rakendamise korrale osutatud teenusele." Sealjuures oli vedaja kohustatud võimaldama jäätmevaldajale jäätmeveo teenuse eest tasumiseks muude maksevõimaluste hulgas ka otsekorralduslepingu sõlmimise vähemalt ühes Eesti Vabariigis registreeritud pangas. Lepingu punktiga 4.5 kohustus vedaja jäätmevaldajale jäätmeveo teenuse lõpetamisel lepingu punktis 4.1.4 ette nähtud juhul algatama jäätmevaldajalt võlgnevuse sissenõudmise seadusega ettenähtud korras vähemalt viie tööpäeva jooksul alates jäätmeveo teenuse osutamise lõpetamisest võlgnevuses olevale jäätmevaldajale.
  12. Ü. Tamme esitas
  13. septembril 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada TLV
  14. veebruari
  15. a korralduse nr 203-k õigusvastasus.
  16. veebruaril 2007 täpsustas kaebaja kaebust ning palus tunnistada õigusvastaseks mitte kogu korraldus nr 203-k, vaid selle lisaks oleva Lepingu punktid 4.1.3, 4.4 ja 4.
  17. Lepinguga kohustatakse kaebajat tekkinud jäätmeid üle andma Ragn-Sells AS-le ning jäätmete üleandmise eest tasuma. Lepingu ja korralduse regulatsioon on vastuolus lepinguvabaduse põhimõttega. Kaebajal puudub võimalus ise valida jäätmevedajat ning kokku leppida teenustasu suuruses. Kohalik omavalitsus saab isikutele kehtestada rahalisi koormisi ainult seaduses sätestatud alusel ja korras. Jäätmeseadus (JäätS) ei anna kohalikule omavalitsusele õigust kehtestada kaebajale avalikes huvides lepingu punktidega 4.1.3, 4.4 ja 4.5 rahalisi kohustusi. Viidatud lepingusätted on vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 3, 11, 19 ja § 32 lg-ga 2 ning samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p-ga 6 ja § 8 lg-ga
  18. Leping ega korraldus nr 203-k ei saa olla jäätmekäitluslepingu sõlmimise või sõlmituks lugemise ning Ragn-Sells AS-le lepinguta teenuse osutamise eest tasu maksmise aluseks. Ragn-Sells AS esitab igas kuus kaebajale arve 190l konteineri tühjendamise eest, olenemata sellest, kas konteineris jäätmeid on või mitte. Selleks, et vaidlustada Ragn-Sells AS esitatud arveid tsiviilkorras, on eelnevalt nõutav lepingu konkreetsete punktide vaidlustamine halduskohtus. Halduskohtu otsus oleks tsiviilvaidluses tõend.
  19. Tallinna Halduskohtu
  20. aprilli
  21. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, kuna kaebuse rahuldamine ei aitaks kaebajal saavutada kaebuse eesmärki. Lepingu punktide õigusvastasuse tuvastamine ei muuda neid lepingupunkte kehtetuks ning kaebajal ei tekiks õigust endale ise jäätmevedajat valida ega ka õigust lugeda end korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Kaebaja selline eesmärk on pealegi vastuolus seadusega, sest JäätS § 136 lg-le 2 tuginedes ei ole ühelgi teisel jäätmevedajal kaebaja elukohas kehtivat jäätmeluba ega saa seetõttu kaebajale teenust osutada. Asjas tehtav otsus ei ole käsitatav tõendina tsiviilmenetluses, kuivõrd tsiviilvaidluses saab kohustuse aluseks oleva lepingu kehtivuse ja õiguspärasuse kohta anda hinnangu tsiviilkohus ise. Kaebaja on jäätmevaldaja, kes on kohustatud andma oma jäätmed üle jäätmeluba omavale isikule. Kaebaja elukoht on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ning seaduse alusel on kaebaja sellega automaatselt liitunud, mistõttu kaebajal ei ole võimalik jäätmeseadusest tulenevalt ise jäätmevedajat valida (JäätS § 28 lg-d 1 ja 2, § 66 lg-d 1 ja 2, § 67 lg 1, § 68 lg 1, § 69 lg-d 1 ja 2, § 73 lg 2 p 6 ning § 136 lg 2). Sõlmitud leping ei saa seda olematut õigust täiendavalt kitsendada. Jäätmeveo eesmärk on eelkõige liita kõik majapidamised jäätmeveo süsteemiga ning seeläbi vähendada peremehetute jäätmete teket linna ja selle lähiümbruse avalikul territooriumil. Kaebaja kohustus maksta teenustasu, viivist ja alluda võla sissenõudmisele tuleneb seadusest, mitte lepingust. Jäätmeseaduse eesmärgiks oli muuta korraldatud jäätmeveoga liitumine tiheasustusaladel kohustuslikuks. Jäätmeseaduse § 69 lg 1 ja Tallinna Linnavolikogu
  22. aprilli
  23. a määrusega nr 36 kinnitatud Tallinna jäätmehoolduseeskirja (eeskiri) § 12 lg 5 alusel loeti kaebaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga. Kui isik pole sõlminud vedajaga jäätmeveolepingut, siis tuleneb tema kohustus maksta teenustasu lepinguvälise kohustisena ehk seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist. Osutatud teenuse eest tasu maksmise kohustus on lepinguõiguse üldpõhimõte. JäätS § 71 lg 2 p-st 2 ei saa tuletada vedajale õigust nõuda jäätmevaldajalt tasu ka juhul, kui teenust tegelikult ei osutata. Vastupidine tõlgendus tähendaks, et jäätmevaldajal oleks kohustus mingi kindla ajaperioodi jooksul teatava mahuga jäätmeid tekitada ning jäätmekäitlejale üle anda, mis kindlasti ei saa olla jäätmeseaduse eesmärgiks. Tallinna Linnavolikogu
  24. septembri
  25. a määrusega nr 51 kinnitatud Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra (kord) p 6.3 kohaselt sõlmib vedaja veopiirkonnas jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi, ning jäätmevaldajale, kes kasutab korra p-s 6.5 nimetatust teistsuguseid jäätmemahuteid või jäätmekotte ja kelle jäätmemahutite tühjendamine toimub harvemini, kui on sätestatud korra lisas 3, on jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. Eeskirja § 12 lg 3 kohaselt kehtestatakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, jäätmeveo piirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär eraldi linnavolikogu määrusega. Sellist eraldiseisvat linnavolikogu määrust ei ole. Kord ja eeskiri viitavad vedamise sageduse osas teineteisele ega sätesta keeldu, mille kohaselt ei saaks jäätmeid tiheasustusega alal vedada ära harvem kui korra kuus. Järelikult on kaebajal võimalik sõlmida vedajaga jäätmekäitlusleping, milles saab kokku leppida korra lisas 3 sätestatud tähtaegadest erineva jäätmete vedamise tähtaja.
  26. Ülle Tamme palus apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu
  27. aprilli
  28. a otsus tühistada ning rahuldada tema kaebus. Halduskohus leidis ebaõigesti, et tuvastamiskaebuse esitamiseks puudus kaebajal põhjendatud huvi. Kaebuse eesmärgiks ei olnud korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise vaidlustamine, samuti küsimus, kuidas asjaosalised võinuks käituda ja peaksid käituma tulevikus. Halduskohtu otsus on tsiviilmenetluse tõendiks ainuüksi tõendi mõistest tulenevalt. Tsiviilõigusliku suhte, mis rajaneb haldusaktil või halduslepingul, vaidlustamiseks on esmalt vajalik halduskohtus kontrollida haldusakti või halduslepingu õiguspärasust. Halduskohus on loonud eksliku mulje, et jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahelise õigussuhtega ei ole halduslepingu p-del 4.1.3, 4.4 ja 4.5 mingit seost. Jäätmeseadus ei anna kohalikule omavalitsusele õigust vaidlustatud halduslepingu punktidega kehtestada kaebajale rahalisi kohustusi. Korralduse lisaks oleva lepingu punktid 4.1.3, 4.4 ja 4.5 on seetõttu vastuolus PS §-dega 3, 11, 19 ja § 32 lg-ga
  29. Kaebaja elukoha hõlmamine korraldatud jäätmeveoga ei tekita kaebajale kohustust kogu tekkinud prügi ükskõik mis tingimustel Ragn-Sells AS-le üle anda.
  30. Tallinna Ringkonnakohtu
  31. juuli
  32. a otsusega jäeti Ü. Tamme apellatsioonkaebus rahuldamata ning mõisteti kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 5000 krooni. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudus tuvastamiskaebuse vaidlustamiseks põhjendatud huvi ning seetõttu ei käsitlenud kohus menetlusosaliste väiteid seoses lepingupunktide õiguspärasusega. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) tuvastamiskaebuse rahuldamine ei muudaks vaidlustatud lepingupunkte kehtetuks ega tekitaks kaebajale õigust valida prügivedajat, leppida temaga kokku teenustasude suuruses ega lugeda end korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Oluline ei ole, kas kaebaja on vastupidiseid väiteid esitanud või mitte, sest halduskohus peab uurimisprintsiibist tulenevalt kontrollima kaebeõigust täies mahus, sõltumata kaebaja väidetest. Kui lepingupunktide õigusvastaseks tunnistamisel oleksid halduskohtu poolt osundatud tagajärjed, ei pruugiks kaebeõigus käesolevas asjas olla välistatud. Kuna need tagajärjed puuduvad, ei saa neist tuletada ka kaebeõigust; 2) halduskohtu otsus võib tsiviilasjas olla küll tõendiks, kuid huvi luua halduskohtus tõendit tsiviilkohtumenetluse jaoks ei ole käsitatav põhjendatud huvina HKMS § 7 lg 1 mõttes. Kuna tsiviilkohtumenetluses ei saa kohus kehtivat haldusakti kehtetuks tunnistada, kuid kohtu pädevuses on tuvastada haldusakti õigusvastasus ja juba eksisteeriv kehtetus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  33. märtsi
  34. a otsus asjas nr 3-2-1-17-03, p 12), oleks eelnev pöördumine halduskohtusse oma õiguste kaitseks vajalik siis, kui kaebuse rahuldamisel tunnistatakse õigusvastane haldusakt (sh avalik-õiguslikke suhteid reguleeriva lepingu punkt) kehtetuks. Järelikult ei ole isiku õiguste kaitseks tsiviilkohtumenetluses vajalik eelnevalt tuvastada halduslepingu punktide õiguspärasust halduskohtumenetluses; 3) tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub kaebajal põhjendatud huvi ka seetõttu, et vaidlustatud lepingupunktidega ei ole kaebajale kehtestatud selliseid kohustusi, mida kaebaja enda õigusi rikkuvaks peab. Lepingupunktil 4.1.3 puudub iseseisev õiguslik tähendus, kuna viivise maksmise kohustus tuleneb seadusest. Eelnimetatud lepingupunktist ei tulene ka jäätmeveoga liitumise, jäätmete üleandmise ning arve tasumise kohustust, samuti arvete esitamise sagedust. Lepingupunktidega 4.4 ja 4.5 ei kehtestatud kohustusi mitte jäätmevaldajale, vaid jäätmevedajale. Arve esitamise ja võlgade sissenõudmise kohustusest ei tulene võla tasumise kohustust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  35. Ülle Tamme palub kassatsioonkaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  36. juuli
  37. a otsus ning teha asjas uus otsus, tunnistades Tallinna Linnavalitsuse
  38. veebruari
  39. a korralduse nr 203-k lisa "Leping Tallinna linna ja vedaja vahel seoses korraldatud jäätmeveoga" p-d 4.1.3, 4.4 ja 4.5 õigusvastasteks. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus käsitlenud kaebehuvi põhjendamatult kitsalt. Asjaolu, et üldkohtu pädevuses on tuvastada tsiviilkohtumenetluses haldusakti õigusvastasus või juba eksisteeriv kehtetus, ei võta kaebajalt õigust pöörduda tuvastamiskaebusega halduskohtusse. Juba ainuüksi see, et lepingupunktide õigusvastasuse tuvastamine omab tsiviilasjas tähtsust, tõendab kaebuse esitaja põhjendatud huvi. Kaebaja märgib, et korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine ei olnud kaebuse objektiks. Ü. Tamme on seisukohal, et linnavalitsus ei saanud vaidlustatud korraldusega ja Ragn-Sells AS-ga sõlmitud lepinguga kehtestada kaebajale rahalisi koormisi ning vaidlusalune leping ei saa olla kaebajale Ragn-Sells AS poolt saadetud arvete esitamise ja nende tasumise kohustuse tekkimise aluseks.
  40. Tallinna Linnavalitsus leiab kirjalikus vastuses, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ning pole alust selle rahuldamiseks. Vastustaja nõustub põhjendatud huvi küsimuses ringkonnakohtu põhjenduste ja seisukohtadega. Vaidlustatud lepingupunktid ei riku kaebaja õigusi, sest nendest ei tulene kaebajale maksekohustusi. Lepingupunktide eesmärgiks on Ragn-Sells AS tegevuse reguleerimine teenuse osutamisel. Kohustus tasuda teenustasu on sätestatud jäätmeseaduses ning seda kohustust ei saa käsitada jäätmemaksu või koormisena, vaid osutatud jäätmeveoteenuse eest esitatud arvetena. Korralduse ja vaidlustatud lepingupunktidega ei ole Ü. Tammele kehtestatud lisatasu maksmise kohustusi ega ületatud seaduses sätestatud volituste piire ega mahtu. Lepingupunktid 4.1.3, 4.4 ja 4.5 ei ole ega saagi olla kaebaja ja jäätmeveoteenuse osutaja vahel tekkinud võlaõigusliku vaidluse aluseks ning esitatud arvete ja nende tasumata jätmisega seonduvad erimeelsused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras.
  41. Kolmas isik Ragn-Sells AS vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata. Ü. Tammel puudub lepingupunktide õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Arusaamatuks jääb, mida soovib kaebaja esitatud kaebusega saavutada. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei olnud korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine kaebuse objektiks. Varasemalt on kaebuse esitaja aga väitnud, et tema eesmärgiks on just jäätmeveoteenuse osutaja valimise võimaluse saavutamine. Vaidlustatud lepingupunktide õigusvastasuse tuvastamise korral ei vabaneks kaebaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisest ning sellega kaasnevatest kohustustest. Kaebajal on võimalus JäätS § 69 lg 4 alusel taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist, vastavat taotlust kaebaja kohalikule omavalitsusele aga esitanud ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  42. Käesolevas kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas Ü. Tammel esineb Tallinna Linnavalitsuse ja RagnSells AS vahel
  43. veebruaril 2006 sõlmitud halduslepingu p-de 4.1.3, 4.
  44. ja 4.5 õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Riigikohus nõustub kohtute järeldustega, et kaebajal puudub käesolevas asjas halduslepingu nimetatud punktide õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi.
  45. HKMS § 7 järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga ning õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Seega peab kaebaja tuvastamiskaebuse esitamiseks näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda.
  46. Kaebuse esitaja on põhjendatud huvi kinnitamiseks väitnud, et linnavalitsus ei saanud vaidlustatud korraldusega ja Ragn-Sells AS-ga sõlmitud lepinguga kehtestada kaebajale rahalisi koormisi ning vaidlusalune leping ei saa olla kaebajale Ragn-Sells AS poolt saadetud arvete esitamise ja nende tasumise kohustuse tekkimise aluseks.
  47. Jäätmeseaduse § 69 lg 1 kohaselt loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga eluvõi tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või jäätmeseaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest (jäätmehoolduseeskiri või jäätmeveo rakendamise kord). Kolleegium märgib, et jäätmeseadus ei sätesta seda, milline on korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise õiguslik tähendus ning millised on liitumise tagajärjed.
  48. Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tsiviilõiguslik suhe jäätmevaldajaga tekkis ainuõiguse andmise korralduse ning selle lisaks oleva halduslepingu alusel ning lepingu konkreetsete punktide õigusvastasuse tuvastamine annaks jäätmevaldajale aluse esitatud teenustasu arve tasumisest keeldumiseks. Jäätmeseadusest ei tulene, et jäätmevedaja ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitava lepingu alusel tekiks võlaõiguslik suhe ka jäätmevaldajaga. Seega ei saanud korraldus ja haldusleping olla võlasuhte tekkimise aluseks ning halduslepingu, mis reguleerib eeskätt jäätmevedaja ja linna vahelisi õigusi ja kohustusi, punktide vaidlustamine ei saa olla kaebajale kasulik, sest esitatud teenustasu arvete ja nende tasumise kohustuse tekkimise aluseks ei ole haldusleping. Kuna vaidlustatud halduslepingu punktide õigusvastasuse tuvastamisega ei kaasneks käesoleval juhul kaebaja jaoks mingisugust kasu, siis puudub kaebajal halduslepingu punktide õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Ragn-Sells AS poolt kaebajale esitatud arvete vaidlustamiseks saab kaebaja pöörduda maakohtusse.
  49. Kolleegium nõustub kohtute seisukohtadega, et korralduse lisaks oleva halduslepingu punktide 4.1.3, 4.
  50. ja 4.5 õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvaldaks HMS § 104 lg-st 1 tulenevalt nende kehtivust.
  51. Eeltoodud põhjendustel jääb kassatsioonkaebus rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata. Tallinna Linnavalitsus ei ole kassatsiooniastmes menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kolmanda isiku menetluskulud Riigikohtus jäävad HKMS § 93 lg 1 alusel tema enda kanda, sest kohtule ei ole menetluskulu nimekirja ega kuludokumente esitatud. Kuivõrd Ülle Tamme kaebus jääb rahuldamata, jäävad tema menetluskulud HKMS § 92 alusel tema enda kanda. Kautsjon arvatakse riigituludesse. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.