3-1-1-82-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-82-08 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe Kohtuasi G. B. väärteoasi liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. septembri
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-5052 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ida Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. jaanuar 2009 Istungil osalenud isikud Ida Politseiprefektuuri esindaja Jüri Teslenko RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. septembri
7. a kohtuotsus G. B.väärteoasjas liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Ida Politseiprefektuuri
10. mai
11. a otsusega karistati G. B. liiklusseaduse (LS) § 7435 lg 1 järgi 20 trahviühiku (1200 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et
12. aprillil 2008 kell 23.15 Narvas X tn N maja juures juhtis ta mootorsõidukit, olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.
13. G. B. esitas Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
14. Viru Maakohtu
15. septembri
16. a kohtuotsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o G. B. teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtu hinnangul puudusid asjas objektiivsed ja küllaldased tõendid selle kohta, et G. B. ei olnud väärteoprotokolli teokirjelduses nimetatud ajal ja kohas turvavööga kinnitatud. Ka tuvastas kohus, et hetkel, kui politseiametnikud menetlusaluse isiku sõiduki peatasid, oli selle juht turvavööga kinnitatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
17. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist samale maakohtule uueks arutamiseks. Kassaator leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, kuna kohtuotsus ei ole põhistatud ja selle lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Kohus ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks on kahe tunnistajana ülekuulatud politseiniku ütlused ebapiisavad ja ebausaldusväärsed. Kohtuotsusest ei nähtu ka seda, milline hinnang on antud menetlusaluse isiku ütlustele. Kokkuvõttes märgib kassaator, et väärteomenetluse lõpetamise otsus on põhjendamata.
18. Kassatsioonivastuses leiab menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Valentina Manjuk, et Viru Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, sest kohtuväline menetleja ei esitanud piisavalt objektiivseid tõendeid rikkumise toimepanemise kohta ja süü tõendatus ei saa rajaneda oletustele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19. Kriminaalkolleegium kordab varasemates lahendites väljendatud seisukohta, et maakohus arutab VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sh lahendab kohustuslikus korras VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele on kohus tuginenud otsuse tegemisel, s.o kohtuotsus peab olema põhistatud. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-74-08 - RT III 2008, 52, 362, p 7; nr 3-1-1-55-08 - RT III 2008, 39, 260, p 8; nr 3-1-1-48-08 - RT III 2008, 36, 237, p 7; nr 3-1-1-8-08 - RT III 2008, 15, 98, p 8 ja nr 3-1-1-62-06 - RT III 2006, 30, 263, p 5).
20. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Otsuse tegemisel ei ole kohus viidanud mitte ühelegi tõendile. Kohtuotsusest ei nähtu sedagi, milliseid tõendeid on kohus otsuse tegemisel uurinud ja millise hinnangu on ta uuritud tõenditele andnud. Nii ei selgu, kas kohus on lisaks politseiametnik Natalja Skvortsova ütlustele kasutanud väärteoasja tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude tuvastamisel ka väärteoprotokolli koostanud ja menetlustoiminguid teostanud politseiametniku Oleg Dmitrijevi tunnistajana ülekuulamisel antud ütlusi - selliste ütluste kasutamise korral oleks tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjas nr 3-1-1-29-06 - RT III 2005, 16, 163, p 7, väärteoasjas nr 3-1-1-14205 - RT III 2006, 8, 70, p 12, kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08 - RT III 2008, 35, 232, p-d 9-12). Samuti ei selgu, kas kohus on hinnanud tunnistaja ütlustena ka menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil antud selgitusi ning milliseid tõendeid ja millisel põhjusel ei lugenud kohus usaldusväärseks. Eeltoodud puuduste tõttu on täielikult põhistamata kohtu järeldus, et asjas puuduvad objektiivsed ja küllaldased tõendid rikkumise toimepanemise kohta. Kohtuotsusest põhistuste puudumine on VTMS § 150 p 7 kohaselt oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine ja toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise samale kohtule uueks arutamiseks.
21. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtuvälise menetleja kassatsiooni, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe