← Eesti

3-1-1-79-08

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-79-08 Otsuse kuupäev

  1. veebruar 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe Kohtuasi T. M. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. juuli
  3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-07-5364 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. M. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  4. jaanuar 2009 Istungil osalenud isikud Ida Politseiprefektuuri esindaja Jüri Teslenko RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. juuli
  7. a otsus T. M. väärteoasjas LS § 7417 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule.
  8. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. T. M. karistati Ida Politseiprefektuuri
  10. septembri
  11. a otsusega LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut (600 krooni) selle eest, et tema,
  12. augustil 2007 kell 12.50, X maakonnas X vallas X mnt
  13. kilomeetril, juhtides mootorsõidukit, ei veendunud enne möödasõidu alustamist, et temast ei ole alustatud möödasõitu. Selle tulemusena põrkas menetlusaluse isiku juhitud auto kokku mootorsõidukiga Daimler Chrysler ja T. M. sõitis teelt välja kraavi. Liiklusõnnetuses sai kehavigastusi menetlusaluse isiku sõidukis viibinud G. G. ja mootorsõiduki Daimler Chrysleri omanikule tekitati varalist kahju.
  14. T. M. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused.
  15. Viru Maakohtu
  16. juuli
  17. a otsusega jäeti T. M. kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohus asus seisukohale, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokolli, menetlusaluse isiku kohtueelses menetluses antud ütluste, liiklusõnnetuse akti, skeemi, fototabeli ja tunnistajate R. R.-i, A. N.-i ning G. G. ütlustega. Tegu on koosseisupärane ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Kohtuvälises menetluses on T. M. käitumisele antud õige juriidiline hinnang, mille tõttu puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks. Eeltoodud asjaoludel oli põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine LS § 7417 lg 1 alusel. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  18. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T. M. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 4.1 Väärteoasja arutamise käigus ei ole maakohus lahendanud kaebaja taotlust, mille kohaselt soovis ta kaitsja osavõttu kohtuistungist. Eelnev kujutab endast VTMS § 103 lg 2 rikkumist, mis viis selleni, et T. M. ei suutnud kohtule täielikult selgitada enda seisukohti, mille tõttu on jäetud uurimata osa kirjalikke tõendeid. Samuti ei ole võetud seisukohta kaebaja poolt asja materjalidele lisatud liiklusekspertiisi akti kohta, mis kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Ühtlasi ei nähtu vaidlustatud otsusest, miks avaldati üksnes osa kirjalikke tõendeid, samas kui avaldamata ja uurimata on jäetud fotod avariis osalenud sõidukitest ning sündmuskohast. Kohtuistungi protokollist ei ole arusaadav, kas avaldati ja uuriti liiklusõnnetuse skeemi toimiku leheküljelt
  19. 4.2 Kohtuotsuse põhiosa ei vasta VTMS § 110 p-le 1, kuna sellest ei nähtu, millised kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemist. Samuti ei ole arusaadav, millised tõendid loeb kohus usaldusväärseks ja miks ei ole õiged T. M. ütlused. Arvestamata on jäetud menetlusaluse isiku seisukohad, mis puudutavad liiklusõnnetuse tekkepõhjust, selles osalenud mootorsõidukite juhtide käitumist, sündmuskohal fikseeritud olustikku ja sõidukitele põhjustatud vigastusi. 4.3 Kaebajale ei selgitatud VTMS § 106 lg-s 1 ettenähtud õigusi, mille tõttu on jäetud arvestamata tema märkused kohtuistungi protokolli kohta. Sel põhjusel ei kajastu protokollis ka T. M. seisukohad. Kaebaja ütlused aga kattuvad kohtuotsusega usaldusväärseks loetud liiklusõnnetuse skeemiga toimiku leheküljel 20, mida ei ole kohtuliku uurimise käigus avaldatud.
  20. Kassatsioonivastuses palub Ida Politseiprefektuur jätta kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et T. M. õigusi kohtuvälise menetluse ega kohtumenetluse käigus rikutud ei ole. Arusaamatuks jääb kassaatori viide kaitseõiguse rikkumisele, kuna väärteoasja arutamisel maakohtus teatas menetlusalune isik, et ta kaitsja osavõttu ei vaja. Tõendatud on, et liiklusõnnetuse põhjustajaks oli T. M., kes manöövrit sooritades ei veendunud selle ohutuses ja rikkus liikluseeskirja nõudeid. Põhjendatult ei ole maakohus arvestanud ka T. M. poolt esitatud tõendeid (ekspertiisiakt jmt), kuna need on vormistatud Venemaal ja ei vasta mitte ainult KrMS §-le 65, vaid ka kriminaalmenetluse seadustikuga sätestatud ekspertiisile esitatavatele nõuetele.
  21. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kassatsioonivastuses esitatud seisukohtade juurde selles toodud põhjendustel ja palus jätta kassatsiooni rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  22. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatori väitega, et maakohus ei ole otsust nõuetekohaselt põhistanud. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendab otsuse tegemisel VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Vastavalt VTMS §-le 110 peab kohtuotsuse põhiosas sisalduma nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ning millistele tõenditele ja miks ta seejuures tugines (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  23. märtsi
  24. a otsus asjas nr 3-1-1-8-08 - RT III 2008, 15, 98, p 8 ja
  25. detsembri
  26. a otsus asjas nr 3-1-1-74-08 - RT III 2008, 52, 362, p 7). Maakohtu otsus loetletud nõuetele ei vasta, kuna selle põhiosas on pelgalt refereeritud menetlusosaliste ütlusi ja dokumentaalsete tõendite sisu, jättes need kogumis analüüsimata. Ühtlasi ei nähtu otsusest, millised tõendid ja miks kinnitavad menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemist. Kolleegium märgib, et seisukohta ei ole võetud ka T. M. poolt esitatud liiklustehnilise ekspertiisi akti tõendina lubatavuse suhtes.
  27. Maakohus tugines otsuse tegemisel väärteoprotokollile, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile, liiklusõnnetuse aktile ja skeemile, tunnistajate R. R.-i, A. N.-i ning G. G. ülekuulamise protokollidele ja Narva politseiosakonna fototabelitele. 8.1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt saab maakohus juhul, kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1, tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  28. mai
  29. a otsus asjas nr 3-1-1-16-06 - RT III 2006, 18, 165, p 14.2). Kohtuistungi protokolli kohaselt ei avaldatud ega uuritud kohtuistungil ühtegi otsuses loetletud dokumentaalsetest tõenditest. Sel põhjusel leiab kassaator õigustatult, et kohus tugines otsuse tegemisel vahetult uurimata tõenditele. 8.2 Vastavalt VTMS § 98 lg-le 5 on menetlusaluse isiku varasemate ütluste avaldamine võimalik juhul, kui asja arutatakse tema osavõtuta. Ka tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlusi võib VTMS § 99 lg 8 kohaselt avaldada vaid olukorras, mil tunnistaja oli küll kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  30. novembri
  31. a otsus asjas nr 3-1-1-74-07 - RT III 2007, 43, 346, p 5.1 ja
  32. detsembri
  33. a otsus asjas nr 3-1-1-74-08 - RT III 2008, 52, 362, p 8). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kuulati nii menetlusalune isik kui tunnistaja A. N. maakohtus vahetult üle, kuid kohtuotsuse põhiosas on vastavad ütlused jäetud täielikult tähelepanuta. Samuti ei kajastu istungi protokollis menetlusaluse isiku ja tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine, mille tõttu oli otsuse tegemisel nendele tuginemine lubamatu. 8.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib täiendavalt, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukohtadest tulenevalt ei ole väärteoprotokoll käsitatav tõendina, v.a juhul, kui protokollis sisalduvad näiteks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused. Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  34. oktoobri
  35. a otsus asjas nr 3-1-1-105-03 - RT III 2003, 30, 310, p 8,
  36. septembri
  37. a otsus asjas nr 3-1-1-101-03 - RT III 2003, 28, 292, p 6.1 ja
  38. jaanuari
  39. a otsus asjas nr 3-1-1-73-08 - RT III 2009, 1, 5, p 8.1). Käsitledes väärteoprotokolli tõendina, ei ole maakohus otsuses näidanud, millises osas ja mil viisil väärteoprotokollis kajastatud asjaolud T. M-le etteheidetava väärteo toimepanemist kinnitavad.
  40. Osade tõendite hindamata jätmine, tuginemine kohtuistungil vahetult uurimata tõenditele ja kohtuotsuses põhjenduste puudumine on käsitatavad väärteomenetlusõiguse oluliste rikkumistena vastavalt VTMS § 150 lg 1 p 7 ja § 150 lg 2 mõttes, mis toovad kaasa kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  41. oktoobri
  42. a otsus asjas nr 3-1-1-105-03 - RT III 2003, 30, 310, p 12 ja
  43. detsembri
  44. a otsus asjas nr 3-1-1-74-08 - RT III 2008, 52, 362, p 9).
  45. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
  46. juuli
  47. a otsuse T. M. väärteoasjas LS § 7417 lg 1 järgi täielikult ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Kassaatori taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks ei ole põhjendatud, mille tõttu rahuldab kriminaalkolleegium kassatsiooni osaliselt. Väärteoasja uuel arutamisel tuleb koos teiste küsimustega lahendada ka menetlusalusele isikule õigusabikulude hüvitamine. Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.