Obsah (8)

§ 198§ 33§ 32§ 168§ 192§ 1971§ 2001§ 197

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) §-s 149.

§ 198

lg 2 alusel on võimalik osakapitali samal ajal suurendada ja vähendada ilma

§-s 199 sätestatut kohaldamata eelkõige ühe võimalusena maksejõuetuse staadiumi jõudnud osaühingu saneerimiseks ja tegevuse jätkamiseks. Sellisel juhul on sama otsusega võimalik tühistada senised väärtusetud osad ja tagada uued rahalised sissemaksed osakapitali katteks. Praegusel juhul ei olnud tegemist maksejõuetusest tingitud osakapitali samaaegse vähendamise ja suurendamisega.

§ 33

lg 5 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg 2 alusel määrab kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seega vastab kohtunikuabi

1. oktoobri
2. a määrus seaduse nõuetele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja maakohtu määruse ning saata avaldaja kandeavalduse uueks läbivaatamiseks maakohtu kohtunikuabile. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et kohtunikuabil puudus pädevus hinnata kandeavaldusele lisatud ainuosaniku otsuse sisu ning kohtunikuabi on ebaõigesti andnud määruskaebuse esitajale tähtaja kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud

§ 198

lg-t 2, leides, et selle sätte eesmärgiks on üksnes maksejõuetu osaühingu saneerimise ja tegevuse jätkamise võimaldamine. Osakapitali üheaegne vähendamine ja suurendamine on

§ 198

lg-test 1 ja 2 tulenevalt võimalik ka lahkuvale osanikule väljamaksete tegemiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu
2. septembri
3. a määrus ja maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus tuleb tühistada TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu ja asi tuleb saata TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 teise lause alusel samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6. Kolleegium käsitleb esmalt registripidaja pädevuse ulatust kandeavalduste lahendamisel dokumente kontrollida ja hinnata ning seejärel osaühingu osakapitali vähendamise ja samaaegse suurendamise lubatavuse eeldusi.
7. Vastavalt

§ 33

lg-le 6 ei ole registripidajal õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja need vastavad seaduse nõuetele.

§ 33

lg 5 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Nimetatud sätetest järeldub, et registripidaja saab kontrollida esmajoones seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse nõuetele. Registripidaja saab

§ 32

järgi nõuda ka lisadokumente, kuid seda üksnes juhul, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-129-08, p 8). Äriühingu üldkoosoleku otsuse esitamisel peab registripidaja kontrollima peale dokumendi enda olemasolu ka nt üldkoosoleku pädevust (

§ 168

) ja otsuse vastuvõtmise protseduurilise korra järgimist, nt kvooruminõude täitmist (

§ 192

lg 1 ja § 197 lg 1), samuti seaduses nõutud andmete märkimist otsuses (

§ 1971

). Seega nõuab seadus registripidajalt esitatavate dokumentide seadusega sätestatud vormi- ja sisunõuete järgmise kontrollimist. Registripidaja õigus kontrollida temale esitatud dokumentide sisulist kehtivust on piiratud. Registripidaja sisulise kontrolli piiratud iseloomu rõhutab

§ 33

lg 6, millest tulenevalt saab registripidaja kontrollida ainult esitatud dokumentide seaduse nõuetele vastavust. Kolleegium märgib, et registripidajal on siiski õigus hinnata esitatud dokumenti ja keelduda kande tegemisest, kui esitatud dokument on selgelt heade kommete vastane või avaliku korraga vastuolus ning seetõttu TsÜS § 86 järgi tühine. Kolleegiumi arvates võib registripidaja kontrollida dokumenti ja keelduda kande tegemistest ka siis, kui esitatud dokument on vastuolus seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87). Samuti võib registripidaja keelduda kande tegemisest siis, kui dokumendiga rikutakse kolmandate isikute, näiteks äriühingu võlausaldajate seadusega kaitstud õigusi. Sellistel juhtudel on kande tegemisest keeldumine põhjendatud äriregistri kui avaliku registri õigsuse eelduse ja usaldatavuse tagamise vajadusega. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et registripidajal oli õigus keelduda kande tegemisest põhjendusel, et vaidlusalune otsus, mille eesmärgiks on varjata osa võõrandamistehingut, on näiline ja seetõttu TsÜS § 89 järgi tühine. TsÜS § 89 lg 1 järgi on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Nimetatud sättest tuleneb, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist, mis ei ole registripidaja pädevuses.

§ 33

lg 5 ei anna registripidajale õigust keelduda kande tegemisest sisulistel põhjustel. Vaidlusalusest ainuosaniku otsusest (vt käesoleva otsuse p 1) ei tulene näilikkust, s.o ainuosaniku tahet mitte vähendada ja samal ajal suurendada osakapitali. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ainuüksi asjaolu, et ainuosaniku otsusega otsustati osanikule välja maksta tema osa, ei ole selge tõend otsuse näilikkuse kohta, sest

§ 2001

lg 1 järgi võib osakapitali vähendamisel teha väljamakseid osanikele, kui see on ette nähtud osakapitali vähendamise otsuses. Samuti ei ole vaidlusaluses otsuses uue tulevase osaniku nime märkimine selgeks tõendiks otsuse näilikkuse kohta, sest

§ 192p 11 järgi tuleb osakapitali suurendamise otsuses märkida ka uue osaniku nimi.

Küll aga saab registripidaja keelduda kande tegemisest, kui osanike otsus rikub seaduse sätteid, mis on kehtestatud eelkõige äriühingu võlausaldajate kaitseks. Näiteks saab registripidaja keelduda kande tegemisest, kui osakapitali vähendamise ja samaaegse suurendamise otsustamisel lubataks otsuses tasuda osa eest muul viisil kui rahaga, sest

§ 198

lg 2 järgi võib osade eest, mis lastakse välja sellistel asjaoludel, tasuda ainult rahaga. 9. Küsimuses osakapitali vähendamise ja samaaegse suurendamise kohta märgib kolleegium järgmist. Tuleb nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et

§ 198

lg 2 järgi on osakapitali vähendamine ja samaaegne suurendamine lubatud ühe võimalusena maksejõuetuse staadiumi jõudnud osaühingu saneerimiseks ja tegevuse jätkamiseks. Samas on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et kuna praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, siis oli registripidajal õigus keelduda kande tegemisest

§ 33lg 5 kohaselt selle tõttu, et dokument ei vasta seadusele.

Äriseadustik sätestab osakapitali vähendamise ja samal ajal suurendamise otsuse eeldustena

§ 197

lg-s 1 ja § 192 lg-s 1 sätestatud vajaliku häälteenamuse olemasolu, põhikirja muutmise vajaduse korral selle eelneva otsustamise (

§ 192

lg 2) ja osakapitali samaaegse suurendamise vähemalt

§-s 136 nimetatud osakapitali suuruseni (

§ 198lg-d 1 ja 2).

Muid eeldusi seadus osakapitali vähendamiseks ja samal ajal suurendamiseks ei sätesta. Seega tuleb selles osas ringkonnakohtu määruse põhjendust muuta.

1. Kuna on ilmne, et ringkonnakohus peaks asja uuel läbivaatamisel saatma kandeavalduse lahendamiseks maakohtusse, tühistab kolleegium lisaks ringkonnakohtu määrusele ka maakohtu
2. oktoobri
3. a määruse. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik