RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-89-08 5

§ 30

lg 5 alusel on taotlus esitatud, väites, et selline taotlus on läbi vaadatud ning sellele on vastatud

1. detsembri
2. a kirjaga. Kohus leidis, et Tallinna Linnavalitsuse
3. detsembri
4. a kiri ei ole käsitatav keelduva haldusaktina. Kirja sisust nähtuvalt on sellega antud vastus Kodumajagrupi AS ettepanekule haldusasjas nr 3-2612/2004 kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks. Ka kirja resolutiivosa kajastab üksnes kohtuvälisest kokkuleppest keeldumist. Üheski kirja osas ei ole viidatud planeerimisseaduse omandamiskohustust käsitlevatele sätetele või nendes reguleeritud olukorrale. Seega on kaebaja taotletav haldusakt vastustaja jätkuva õigusvastase tegevusetuse tõttu senini välja andmata. Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 16 579 krooni ja 30 senti.
5. Tallinna Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ning asjas menetlus lõpetada või Kodumajagrupi AS kaebus rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse kohaselt soovis Kodumajagrupi AS kinnistuid linnale võõrandada üksnes vastutasuks ehituskulude hüvitamisele linna poolt. Vastav nõue oli esitatud kahju hüvitamise nõudega kaasnevalt. Ka PlanS §le 30 on viidatud üksnes ehituskulude hüvitamise kohustuse kontekstis, et saavutada kulutuste hüvitamine omandamisnõudega kaasneva õiglase hüvitise maksmise kohustuse kaudu. Seoses tuvastamiskaebuse osas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a otsusega on käesolev haldusasi muutunud ainetuks. Seda kinnitas ka kaebaja ise menetluse peatamise taotluses. Kuivõrd kaebaja loobus kahju hüvitamise nõudest, oleks kohus pidanud menetluse HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel lõpetama. Selle asemel asus kohus menetlema kaebust täiesti uuel alusel ja uue esemega, väljudes sellega kaebuse piiridest. Kohus on vääralt tuvastanud Kodumajagrupi AS
8. ja
9. a taotluste sisu ja eesmärgi, leides, et need olid suunatud haldusakti väljaandmisele PES § 30 lg 5 alusel. Apellandi meelest on ilmne, et need taotlused on suunatud ehituskulude hüvitamisele linna poolt. Nende taotluste rahuldamisest keeldumise õiguspärasuse küsimus lahendati ammendavalt eelmise kohtuasja menetluses. Kohus on vääralt hinnanud Tallinna Linnavalitsuse
10. detsembri
11. a kirja, tuvastades, et tegemist ei ole Kodumajagrupi AS
12. ja
13. a taotluste lahendamisega. Kirjas sisaldub selge keeldumine kinnistute omandamise eest hüvitise maksmisest. See, et nimetatud haldusaktis ei sisaldu eraldi viidet PlanS §-le 30, on juba haldusakti motiveerimise probleem. Samuti ei ole oluline kirja mittevastavus mõningatele haldusakti vormistamise nõuetele. Sama selgitas apellant Kodumajagrupi AS-le
14. jaanuari
15. a kirjas. Haldusorgan ei pea ühe taotluse lahendamiseks andma välja mitut eraldi haldusakti, kui taotlust on võimalik lahendada mitmel erineval alusel. Kord juba lahendatud taotlust kinnistu omandamiseks ei pea haldusorgan uuesti lahendama. Kohustamiskaebus ei ole tähtaegne. Kodumajagrupi AS oleks pidanud kohustamiskaebusega kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul tema taotluste rahuldamisest keeldumisest arvates. Keeldumisest sai kaebaja teada hiljemalt Tallinna Linnavalitsuse
16. detsembri
17. a kirjast. Apellant vaidlustas ka menetluskulude jagamise. Kohus on menetluskulud välja mõistnud üksnes arvete ja arvete tasumise kinnituste kohta, mis Riigikohtu praktikast tulenevalt ei tõenda menetluskulude tasumist.
18. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
19. septembri
20. a otsusega Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis Kodumajagrupi AS kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus jätkas põhjendatult kohustamiskaebuse menetlemist, kuivõrd kohustamisnõue PES § 30 lg 5 ja PlanS § 30 alusel esitati juba esialgses kaebuses ega ole hüvitamisnõudega hõlmatud. Selleks, et kohustamisnõue oleks lubatav, peab vastustaja olema enne
21. detsembrit 2004 keeldunud PlanS §-st 30 tuleneva haldusmenetluse läbiviimisest või jätnud vastava nõude õigusvastaselt menetlemata. Kaebaja
22. augusti 2000,
23. novembri 2000 ja
24. veebruari 2001 taotlustest ei nähtu, et linnalt palutakse teede omandamist PES § 30 lg-le 5 tuginedes. Analüüsides haldusasjas nr 3-04-429 toimunud menetlust, leidis ringkonnakohus, et kaebaja tahe nende taotluste esitamisel oli suunatud PES §-st 47 tuleneva menetluse läbiviimisele. Kuna kaebaja leidis, et tema õigus saada linnalt hüvitist tuleneb PES §-st 47, ei saanud tänavate omandamise nõue samaaegselt tugineda PES § 30 lgle
25. Nimetatud haldusasjast nähtub, et kuni
26. aastani oli kaebaja ja vastustaja vahel PES §-le 47 tuginev halduspraktika, mille kohaselt kaebaja ehitas detailplaneeringu järgsed teed välja ning vastustaja hüvitas hiljem kaebajale vastavad kulutused ning omandas tänavad. Seega said nii kaebaja kui vastustaja nimetatud taotlustest sarnaselt aru. Eeltoodust tulenevalt leidis ringkonnakohus, et kaebaja ei ole enne
27. detsembril 2004 kaebusega kohtusse pöördumist esitanud vastustajale PES § 30 lg-le 5 või PlanS §-le 30 tuginevat nõuet. Kaebaja taotlusi lahendades ei pidanud vastustaja kontrollima mis tahes normist tulenevat kaebaja õigust nõuda tänavate võõrandamist ja kulude hüvitamist. Isikul tuleb endal pöörduda haldusorgani poole, viidates asjakohastele normidele. Alles
28. juulil 2007 esitas Kodumajagrupi AS vastustajale selgelt PlanS §-le 30 tugineva taotluse. Ringkonnakohus märkis, et nimetatud taotlusele vastas vastustaja
29. jaanuaril
30. Vastuses toodud seisukohaga mittenõustumisel oli Kodumajagrupi AS-l õigus esitada selle peale kaebus. Kaebaja soovitud tegevuse - viia läbi haldusmenetlus - on vastustaja sooritanud. Menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
31. Kodumajagrupi AS esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator toetab täielikult halduskohtu seisukohti. Kassatsioonkaebuse kohaselt on väär ringkonnakohtu seisukoht, et Kodumajagrupi AS ei esitanud enne kohtusse pöördumist PES § 30 lg-le 5 või PlanS §-le 30 tuginevat nõuet. Kodumajagrupi AS ei viidanud oma
32. ja
33. a taotlustes PES §-le 47 ega § 30 lg-le 5, vaid palus linnal omandada tänavad ning maksta vastav kompensatsioon. Hea halduse põhimõtte kohaselt pidanuks linn taotlust menetledes analüüsima, kas tal on või ei ole kohustust selle rahuldamiseks ükskõik kumma paragrahvi alusel. Taotlust ei saa jätta menetlemata põhjusel, et kaebaja ei viidanud ühele või teisele õigusnormile. Kuna linn taotlusi ei menetlenud, esitas Kodumajagrupi AS tuvastamiskaebuse, mille menetluse tulemusena on selgunud,

§ 47alusel linnal taotluse rahuldamiseks kohustust ei olnud.

Lahendamata on aga küsimus, kas sama kohustus tulenes PES § 30 lg-st

1. Linn pole kaebaja taotluste osas ühtegi haldusakti vastu võtnud. Ringkonnakohtu otsuse tulemusel on tunnistatud õiguspäraseks kaebaja taotluste sisuline menetlemata jätmine. Kodumajagrupi AS
2. juuli
3. a taotlus on esitatud täiendusena
4. ja
5. a taotlustele ega ole uus eraldiseisev taotlus.
6. jaanuari
7. a kirjas ei lahendanud linn taotlust, vaid viitas, et vastavasisuline taotlus on juba lahendatud
8. detsembri
9. a kirjaga. Seega on linn omaks võtnud, et Kodumajagrupi AS esitas PlanS § 30 kohase taotluse juba varem.
10. Kirjalikus vastuses vaidleb Tallinna Linnavalitsus Kodumajagrupi AS kassatsioonkaebusele vastu ning palub Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõusse jätta. Vastuse kohaselt eeldaks kassatsioonkaebuse rahuldamine faktiliste asjaolude ümberhindamist, mida Riigikohus teha ei saa. Vaidlustatud on ringkonnakohtu tuvastatud Kodumajagrupi AS tahe
11. ja
12. a taotluste esitamisel. Nimetatud taotluste sisu on põhjalikult analüüsitud ka eelmise haldusasja menetluses, kus küsimuse all oli vastustaja tegevusetus samade taotluste pinnalt. Viidatud haldusasjas leidis kohus, et linna tegevus taotluste rahuldamata jätmisel ning kulutuste hüvitamisest keeldumisel oli õiguspärane, kuna linnal puudus kohustus kulutuste hüvitamiseks mis tahes alusel. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja tahe
13. ja
14. a taotluste esitamisel oli suunatud PES § 47 kohase menetluse läbiviimisele. Haldusmenetluse ulatuse määrab kindlaks isiku taotlus, vastustaja ei pidanud lahendama kaebaja taotlusi mis tahes õiguslikul alusel. Vastustaja on kohtumenetluse raames läbivalt eitanud Kodumajagrupi AS poolt nõude esitamist PlanS § 30 alusel. Kaebaja
15. juuli
16. a taotlus ning sellele esitatud vastus pole käesolevas menetluses asjakohased. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18. augustil 2000 esitas Kodumajagrupi AS linnale järgmise sisuga taotluse: "Käesolevaga pöördume teie poole taotlusega võõrandada Tallinna linnale Tiskre elurajooni territooriumil asuvad ülalmainitud tänavad (kinnistud). [---] Väljaehitatud tänavate ja selle juurde kuuluvate rajatiste soetamismaksumus koosneb tavapärastest kuluartiklitest." Taotluses ei ole märgitud selle õiguslikku alust. Kodumajagrupi AS kohustamiskaebuse lahendamisel kassatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas Tallinna Linnavalitsus pidi nimetatud taotluse koos seda täiendavate
19. aastal esitatud taotlustega läbi vaatama PES § 30 lg 5 alusel (kehtivas planeerimisseaduses reguleerib sama olukorda § 30).
20. Analüüsides Kodumajagrupi AS kaebust Tallinna linna vastu haldusasjas nr 3-04-492, leidis ringkonnakohus, et kaebaja tahe
21. ja
22. a taotluste esitamisel oli suunatud PES § 47 kohase menetluse läbiviimisele, mitte tänavate võõrandamisele ja õiglase hüvitise saamisele PES § 30 lg 5 alusel. Nimetatud haldusasjas
23. novembril 2006 tehtud otsuses märkis Tallinna Ringkonnakohus järgmist: "Kaebaja taotlustest ei nähtu tahet just halduslepingu sõlmimiseks linnaga. Kaebaja esmane soov oli, et linn hüvitaks ehituskulud. Hüvitamisotsuse õiguslik vorm ei olnud kaebaja jaoks oluline." Eeltoodust nähtuvalt on ringkonnakohtu seisukoht käesolevas asjas vastuolus jõustunud kohtulahendiga tuvastatud asjaoluga, mille kohaselt kaebaja
24. ja
25. a taotlustest ei nähtu tahet just PES § 47 kohase menetluse läbiviimiseks.
26. Ringkonnakohus asus seisukohale, et haldusorgani poole pöördudes tuleb isikul viidata asjakohastele normidele. Kolleegium märgib, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14, milles on sätestatud nõuded haldusmenetluse algatamise taotlusele, sellist tingimust ei sisalda. HMS § 14 lg 3 p 2 kohaselt peab kirjaliku taotluse sisu olema selgelt sõnastatud. Kodumajagrupi AS taotluse sisuks oli Tiskre elurajooni tänavate võõrandamine Tallinna linnale ning selle eest tasu saamine. Ringkonnakohus viitab asjaolule, et pooltevahelise praktika kohaselt lahendati sarnased taotlused varem PES § 47 alusel. Asudes oma halduspraktikat muutes seisukohale,

§ 47

kohaldamiseks on vajalik vastavasisulise halduslepingu sõlmimine enne teede ja tehnovõrkude väljaehitamist, ei saanud linn jätta Kodumajagrupi AS taotlust lahendamata, vaid pidi läbi viima haldusmenetluse, uurides ning vajadusel selgitades taotlejale, millisel alusel oleks võimalik taotluses väljendatud eesmärk saavutada. Isegi juhul, kui taotleja oleks oma nõude õigusliku aluse märkinud ekslikult, ei saaks haldusorgan pelgalt väära õigusliku aluse märkimise tõttu jätta taotlust läbi vaatamata või rahuldamata.

1. Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt on Tallinna Linnavalitsus nii haldusmenetluses kui halduskohtumenetluses möönnud, et Kodumajagrupi AS
2. ja
3. a taotlused sisaldasid PES § 30 lg 5 kohast kinnistute omandamise nõuet, väites, et selline nõue lahendati
4. detsembri
5. a kirjaga.
6. jaanuaril 2008 saatis Tallinna Linnavalitsus Kodumajagrupi AS-le kirja, milles märkis järgmist: "Tallinna Linnavalitsus ei nõustu Kodumajagrupi ASi seisukohaga, et Tallinna linn ei ole vastanud Kodumajagrupi ASi
7. augustil 2000 ja järgnevalt esitatud Tiskre elurajoonis asuvate kinnistute omandamise taotlustele ja et nimetatud avaldused on käesoleva ajani lahendamata. [---] Meenutame, et Tallinna Linnavalitsus on vastanud Kodumajagrupi ASi pöördumisele
8. detsembril 2004, teatades, et Tallinna Linnavalitsus ei nõustu Kodumajagrupi ASi ettepanekuga Tiskre elurajooni tänavate väljaehitamise kulude hüvitamiseks ja seejärel kinnistute omandamiseks. [---] Kui kinnisasja omanik on esitanud kinnisasja omandamise nõude ja kohalik omavalitsus on jätnud selle rahuldamata, siis tuleb lugeda taotlus lahendatuks ning haldusmenetlus lõppenuks." Ringkonnakohus leidis, et viidatud kirjaga on Tallinna Linnavalitsus vastanud kaebaja
9. juuli
10. a kirjas väljendatud taotlusele kinnistute omandamiseks PlanS § 30 alusel ning et kirjas toodud seisukohaga mittenõustumisel oleks Kodumajagrupi AS saanud esitada selle peale kaebuse halduskohtule. Kolleegium leiab, et Tallinna Linnavalitsuse nimetatud seisukoha vaidlustamine ei olnud Kodumajagrupi AS jaoks vajalik, kuivõrd see ühtis Kodumajagrupi AS poolt käesolevas haldusasjas väljendatud seisukohaga, mille kohaselt juba
11. aastal oli esitatud kinnistute omandamise taotlus. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et Tallinna linnal oli kohustus vaadata Kodumajagrupi AS
12. ja
13. a taotlused läbi ning otsustada, kas kohaldamisele kuulub PES § 30 lg
15. Tallinna Linnavalitsus on asunud seisukohale, et kaebaja
16. ja
17. a taotlused lahendati
18. detsembri
19. a kirjaga, milles keelduti Kodumajagrupi AS taotluste lahendamisest ning kinnistute omandamisest mis tahes alusel. Nimetatud kirjas on linnavalitsus märkinud järgmist: "Esitasite oma kirjas ettepaneku sõlmida kohtuväline kokkulepe [---] tänavate väljaehitamise kulude hüvitamiseks. Käsitleme Teie avaldust kui halduskohtu menetluses oleva vaidluse, milles taotlete tuvastada linna käitumise õiguspärasust (õigusvastasust), lahendamise ettepanekut kohtuvälise kokkuleppe sõlmimise teel. [---] Kirja sisust, toonist ja vastuse saamiseks pakutud tähtajast saame järeldada, et kirja ei tule käsitleda taotlusena haldusmenetluse algatamiseks teid soodustava haldusakti väljaandmiseks või soodustuse andmisest põhjendatud keeldumiseks, vaid ettepanekuna konkreetse kohtuvaidluse lõpetamiseks kokkuleppel. [---] Tulenevalt ülalnimetatud asjaoludest ei jaga Tallinna Linnavalitsus Teie õiguslikku nägemust ja ei saa ka nõustuda esitatud ettepanekuga sõlmida kohtuväline kokkulepe [---]. Juhul, kui Teie taotlus on siiski suunatud Teid soodustava haldusakti väljaandmiseks haldusmenetluse algatamisele, mitte aga kohtuvälise kokkuleppe saavutamisele, siis palume sellest linnavalitsust täiendavalt informeerida taotluse vormikohase menetluse läbiviimiseks." Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt nimetatud kiri ei ole käsitatav keelduva haldusaktina, millega oleks lahendatud Kodumajagrupi AS
20. ja
21. a taotlused. Tegemist on keeldumisega lõpetada haldusasjas nr 3-04-429 toimuv vaidlus poolte kokkuleppega. Seega on Tallinna Linnavalitsus jätnud täitmata kohustuse vaadata kaebaja
22. ja
23. a taotlused läbi, viies läbi vastava haldusmenetluse. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ning jätab jõusse halduskohtu otsuse osas, millega kohustati Tallinna Linnavalitsust haldusmenetluse läbiviimiseks ning taotluste lahendamiseks ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
24. HKMS § 93 lg 4 kohaselt muudab kõrgema astme kohus menetluskulude jaotust, kui ta teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Halduskohus mõistis Tallinna Linnavalitsuselt Kodumajagrupi AS kasuks välja menetluskulud 16 579 krooni ja 30 senti. Apellatsioonkaebuses vaidlustas Tallinna Linnavalitsus menetluskulude väljamõistmise, leides, et menetluskulude väljamõistmisel arvete ning nende tasumise kinnituste alusel rikkus halduskohus HKMS § 93 lg-t
25. Kodumajagrupi AS on halduskohtule esitanud advokaadibüroo Raidla ja Partnerid raamatupidaja poolt allkirjastatud õiendi, mille kohaselt Kodumajagrupi AS-le esitatud arved on tasutud büroo arvelduskontole
26. jaanuarist 2005 kuni
27. novembrini 2007 (toimiku I kd leht 154). Tallinna Linnavalitsus on õigesti märkinud, et kolleegiumi praktika kohaselt ei ole advokaadibüroo kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust (vt nt
28. detsembri
29. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-00 p 3,
30. märtsi
31. a otsus haldusasjas nr 33-1-5-08 p 18). Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, millest nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Kodumajagrupi AS esitas ringkonnakohtule AS Hansapank tõendi, milles pank tõendab, et Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole on büroo raamatupidaja poolt nimetatud kuupäevadel laekunud õigusabiarvetega nõutud summad Kodumajagrupi AS-lt. Kolleegium on seisukohal, et nimetatud tõend tuleb jätta tähelepanuta, kuna HKMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb kuludokumendid esitada kohtule enne kohtuvaidlusi. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Seega tuleb halduskohtu otsus osas, millega mõisteti Tallinna Linnavalitsuselt Kodumajagrupi AS kasuks välja menetluskulud, tühistada ning jätta halduskohtus kantud kulud poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluses taotles Kodumajagrupi AS menetluskulude väljamõistmist 12 758 krooni ja 20 sendi ulatuses. Esitatud on nimetatud summa tasumist tõendavad kontoväljavõtted (toimiku II köites). Nimetatud summa tuleb Kodumajagrupi AS kasuks Tallinna Linnavalitsuselt välja mõista. Kassatsiooniastmes Kodumajagrupi AS tähtaegset menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud. Seega jäävad kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb Kodumajagrupi AS-le HKMS § 90 lg 2 alusel tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld