← Eesti

3-3-1-95-08

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-95-08

  1. veebruar 2009 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Silver Semiskari (Semiskar) kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks Tartu Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus haldusasjas nr 3-08-1842 Silver Semiskari määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Silver Semiskari määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu
  6. oktoobri
  7. a määrus haldusasjas nr 3-08-
  8. Vabastada Silver Semiskar riigilõivu tasumisest halduskohtule kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-08-
  9. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Silver Semiskar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus teha Viru Vanglale ettekirjutus ebaseadusliku toimingu, mis seisneb kaebajale spordisaali ja õues asuvate spordiplatside kasutamise mittelubamises, lõpetamiseks ja kaebajale kehakultuuriga tegelemise õiguse tagamiseks. Lisaks palus kaebaja Justiitsministeeriumi
  11. augusti
  12. a vaideotsuse nr 11-7/685, millega Justiitsministeerium jättis tema vaide rahuldamata, tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikub Viru Vangla kaebaja õigust tegeleda spordiga. Sektsioonis E7, kus kaebaja viibib, on kehakultuuriga tegelemiseks üks trenažöör, mis asub sektsiooni päevaruumis. Päevaruum on umbes 10 m2 suurune ja pidevalt rahvast täis (ruumis asub ka televiisor ja telefoniaparaat), mistõttu seal ei saa vabalt hingata. Lisaks asub samas päevaruumis umbes 70 cm kaugusel trenažöörist suitsetamisruum, kaebaja aga ei suitseta. Sektsioonis on 37 kinnipeetavat, kes saavad trenažööri kasutada päevas nelja tunni jooksul. Kaebuse kohaselt rikuvad Viru Vangla ja Justiitsministeerium Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovitust REC

(2006)2 "Euroopa Vanglareeglistiku" kohta. Lisaks kaebusele esitas S. Semiskar menetlusabi taotluse, milles palus enda vabastamist riigilõivu tasumisest.
  1. Tartu Halduskohus jättis
  2. oktoobri
  3. a määrusega S. Semiskari menetlusabi taotluse rahuldamata ning andis talle tähtaja 80 kr suuruse riigilõivu tasumiseks. Halduskohus leidis, et kaebaja on küll maksejõuetu, kuid kaebuses esitatud nõuet ei saa pidada tema jaoks oluliseks küsimuseks. Esitatud on kinnipeetava ümberpaigutamise tühistamise nõue, kuna väidetavalt on sektsioonis E7 teistsugused kinnipidamistingimused kui vangla teistes osades. Kinnipeetava paigutamisel on vanglal ulatuslik kaalutlusruum ning kinnipeetaval ei ole õigust valida kinnipidamiskohta.
  4. Silver Semiskar esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebaja ümberpaigutamist, vaid vangla toimingut, millega talle ei võimaldata spordisaali ja värskes õhus asuva spordiväljaku kasutamist.
  5. Tartu Ringkonnakohus jättis
  6. oktoobri
  7. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa kaebuses esitatud nõuet pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Kaebaja eesmärgiks on kehakultuuriga tegelemine võrdselt teiste sektsioonide kinnipeetavatega vabas õhus. Ringkonnakohus leidis, et kehakultuuriga tegelemine ja seeläbi oma tervisliku seisundi eest hoolitsemine on isiku jaoks oluline küsimus. Samas leidis ringkonnakohus, et asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal võimalik tegeleda kehakultuuriga. Asjaolu, et seda ei ole võimalik teha vabas õhus ning võrdsel määral teiste sektsioonide kinnipeetavatega, ei anna alust lugeda kaebust perspektiivikaks. Kuna kaebusel ei ole perspektiivi, ei ole kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest põhjendatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  8. Silver Semiskar esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning riigilõivust vabastamist. Kaebuse kohaselt on ilmne, et Viru Vangla poolt praegusel hetkel pakutavad tingimused ei taga kõigile E7 sektsiooni kinnipeetavatele võimalust kehakultuuriga tegelemiseks. Ühe trenažööriga tuleb treenida 39 kinnipeetaval. Kui kõik minuti pealt ajast kinni peaks, oleks ühe inimese treeningmaht 35 minutit nädalas. Samas ei kontrolli ükski ametnik seda, et kõik kinnipeetavad saaksid trenažööri kasutada. Ruum, kus trenažöör asub, ei ole sportimiseks sobilik ning trenažööriga on võimalik treenida vaid käte ja jalgade lihasgruppe. Eelkirjeldatud olukord on alandav ja inimväärikust rikkuv ning nii kinnipeetava füüsilisele kui vaimsele seisundile pikas perspektiivis väga kahjulik. Kaebuse kohaselt on arusaamatu, miks kaebajal ei lubata kasutada spordisaali ja spordiplatsi. Shoonete kinnipeetavatel lubatakse kasutada spordisaali ja spordiplatsi iga päev ühe tunni ja 20 minuti vältel. Lisaks on neil võimalik treenida trenažööriga.
  9. Viru Vangla esitas määruskaebusele vastuse, milles palub määruskaebuse rahuldamata jätta. Vanglal ei ole kohustust tagada kinnipeetavale talle meelepäraseid trenažööre ning meelepärase spordiga tegelemist. Osakonnas, kuhu S. Semiskar on paigutatud, on multitrenažöör ning lisaks alates
  10. septembrist 2008 velotrenažöör ja alates
  11. oktoobrist 2008 lõuatõmbamise kang. Ruum, kus trenažöörid asuvad, on treenimiseks kohandatud. Seega on tagatud võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Samuti võimaldab vangla kinnipeetavatele iga päev tunniajase jalutuskäigu värskes õhus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  12. HKMS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastada. Maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  13. veebruari määrus asjas nr 3-3-1-91-07). Kaebuse perspektiivikuse üle otsustamisel peab kohus hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust.
  14. Kohtud on tuvastanud, et S. Semiskar on maksejõuetu. Halduskohus leidis, et S. Semiskar taotleb enda ümberpaigutamise tühistamist, kuna leiab, et sektsioonis, kuhu ta on paigutatud, on teistsugused kinnipidamistingimused kui vangla teistes osades. S. Semiskar vaidles ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu sellele seisukohale vastu. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohta sõnaselgelt ümber ei lükanud, kuid leidis, et vaidluse esemeks on kehakultuuriga tegelemine võrdselt teiste sektsioonide kinnipeetavatega vabas õhus. S. Semiskar on halduskohtule esitanud selgituse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, mille kohaselt on kaebuse eesmärgiks Viru Vangla toimingu, millega talle on keelatud spordisaali ja õues oleva spordiväljaku kasutamine, õigusvastasuse kindlakstegemine ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemine, et vangla tagaks tema õiguse tegeleda kehakultuuriga. Viimase nõude juurde on märgitud sulgudes "värskes õhus". Väär on halduskohtu seisukoht, et S. Semiskar nõuab enda ümberpaigutamise tühistamist. Kaebusest nähtuvalt soovib S. Semiskar, et vangla tagaks talle nõuetekohaselt võimaluse kehakultuuriga tegelemiseks, hoolimata sellest, millisesse sektsiooni ta on paigutatud. Samuti on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt kaebaja eesmärgiks on üksnes võrdse kohtlemise tagamine teiste sektsioonide kinnipeetavatega kehakultuuriga tegelemisel. Kolleegium leiab, et see ei ole kaebaja põhieesmärgiks. Kaebaja soovib kehakultuuriga tegelemise võimaluse tagamist paremates tingimustes ning suuremas mahus kui senini. Konkreetselt on nõutud võimalust spordisaali ning värskes õhus asuvate spordiplatside kasutamiseks. Võrdlus teiste sektsioonide kinnipeetavatega on kaebusesse sisse toodud eeskätt selleks, et näidata, millised võimalused Viru Vanglas kehakultuuriga tegelemiseks põhimõtteliselt olemas on.
  15. Ringkonnakohus leidis, et kaebus on perspektiivitu, kuna asjaoludest nähtuvalt on kaebajale tagatud võimalus tegeleda kehakultuuriga. Ringkonnakohtu selle seisukoha analüüsimiseks tuleb selgitada, kuidas on kinnipeetava kehakultuuriga tegelemise võimalus kehtiva regulatsiooniga sisustatud. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavale tagada võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Seda, millises mahus ning millistes tingimustes kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemise võimalus tuleks tagada, vangistusseadus ei täpsusta. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC
(2006)2 kinnitatud "Euroopa vanglareeglistiku" p 27.3 kohaselt moodustab õigesti organiseeritud tegevus füüsilise vormi edendamiseks ning küllaldaste sportimis- ja meelelahutusvõimaluste tagamiseks vanglarežiimi lahutamatu osa. Sellise tegevuse soodustamiseks tuleb vanglaasutustel muretseda asjakohased seadmed ja varustus (p 27.4). "Euroopa Vanglareeglistiku" p 27.1 kohaselt tuleb igale vangile võimaldada iga päev vähemalt üks tund sportimist värskes õhus, kui ilm seda lubab. Halva ilma korral tuleb vangile võimaldada sportimist muudes tingimustes (27.2). Vangidele tuleb võimaldada sportimise ajal ning meelelahutustegevustes osalemisel üksteisega läbi käia (27.7). Soovitusliku iseloomuga "Euroopa Vanglareeglistiku" normid ei ole küll õiguslikult siduvad, kuid neid tuleks käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel. Seega saab VangS § 55 lg 1 sisustamisel võtta arvesse "Euroopa Vanglareeglistiku" eelviidatud punkte. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et VangS § 55 lg 1 järgimiseks tuleb vanglal talle kättesaadavate vahendite ning võimaluste piires võimaldada kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemist vastavalt "Euroopa Vanglareeglistikus" sätestatud tingimustele. Samuti lasub vanglal kohustus kohelda kinnipeetavaid võrdselt, kui erinevaks kohtlemiseks puudub mõjuv põhjus.
  1. Kaebuse esitaja leiab, et Viru Vangla ei ole talle taganud küllaldast võimalust kehakultuuriga tegelemiseks, keelates tal vangla spordisaali ning värskes õhus asuva spordiväljaku kasutamise. Kaebuse kohaselt on tingimused, mis kaebajale kehakultuuriga tegelemiseks loodud, ebapiisavad ning ebatervislikud. Kolleegium leiab, et esitatud kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Tegemist on kaebaja jaoks olulise küsimusega. Kaebuses on piisavalt põhjendatud, miks kaebaja peab talle tagatud võimalusi kehakultuuriga tegelemiseks ebapiisavaks ning kehakultuuriga tegelemiseks loodud tingimusi ebasobivateks. Seetõttu tuleb kaebaja käesolevas asjas halduskohtule kaebuse esitamisel HKMS § 91 lg 1 alusel riigilõivu tasumisest vabastada. Kolleegium tühistab Tartu Halduskohtu
  2. oktoobri
  3. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu
  4. oktoobri
  5. a määruse haldusasjas nr 3-08-1842 ning saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.