← Eesti

3-1-1-14-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-14-09 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. veebruar 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi J. K. vahistamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu
  2. detsembri
  3. a määrus asjas nr 1-08-15386 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tiit Vajak, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. veebruar 2009, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
  6. detsembri
  7. a määrus ja saata J. K. kaitsja määruskaebus Viru Maakohtu
  8. novembri
  9. a vahistamismääruse peale uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
  10. Rahuldada J. K. kaitsja määruskaebus Viru Ringkonnakohtu
  11. detsembri
  12. a määruse peale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Viru Maakohtu
  14. novembri
  15. a määrusega vahistati Viru Ringkonnaprokuratuuri taotluse alusel KarS § 3891 lg 2 ja KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes kahtlustatav J. K.
  16. Maakohtu vahistamismääruse peale esitas määruskaebuse J. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tiit Vajak, taotledes määruse tühistamist.
  17. Viru Ringkonnakohtu
  18. detsembri
  19. a määrusega jäeti kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. Põhjendades kaebuse läbi vaatamata jätmist märkis ringkonnakohus, et lähtudes KrMS § 387 lg-st 1 möödus käesolevas asjas määruskaebuse esitamise tähtaeg
  20. detsembril
  21. Sellel kuupäeval saabus maakohtusse e-kiri, milles advokaat T. Vajak teatas, et esitab määruskaebuse paberkandjal esimesel võimalusel. Sama kirja manusesse oli lisatud määruskaebuse elektrooniline tekst. Kuna e-kiri ega määruskaebus polnud digitaalselt allkirjastatud, ei vastanud esitatud kaebus KrMS § 386 lg 2 nõuetele. Allkirjastatud määruskaebuse postitas kaitsja alles
  22. detsembril 2008 ja see jõudis maakohtusse järgmisel päeval. Seega esitas kaitsja määruskaebuse hilinemisega. Kuna kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud, tuleb määruskaebus jätta KrMS § 323 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  23. Viru Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. K. kaitsja T. Vajak, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist. Kaitsja nõustub ringkonnakohtuga selles, et tema poolt
  24. detsembril 2008 esitatud määruskaebus ei vastanud KrMS § 386 lgs 2 sätestatud nõuetele, kuna sellel puudus allkiri. Samas on kaebuse esitaja seisukohal, et tulenevalt KrMS § 389 lg-st 1 ja § 323 lg-st 1 pidanuks ringkonnakohus andma kaitsjale enne kaebuse läbi vaatamata jätmist tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. KrMS § 323 lg 2 p 3 kohaselt tohtinuks ringkonnakohus jätta määruskaebuse läbi vaatamata alles pärast seda, kui kaebuse esitaja oleks jätnud tähtajaks puudused kõrvaldamata. Nagu nähtub ringkonnakohtu määrusest, kõrvaldas kaitsja puudused hiljemalt
  25. detsembriks
  26. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  27. Käesolevas asjas oli tegemist olukorraga, kus J. K. kaitsja saatis
  28. detsembril 2008, s.o maakohtu vahistamismääruse vaidlustamise tähtaja viimasel päeval maakohtule määruskaebuse elektroonilise teksti, mis oli digitaalselt allkirjastamata. Samasisulise määruskaebuse paberkandjal ja allkirjastatuna esitas kaitsja
  29. detsembril 2008, s.o pärast määruskaebe-tähtaja möödumist. Kolleegium märgib, tulenevalt KrMS §-dest 1602-1603 ja justiitsministri
  30. juuli
  31. a määruse nr 40 "Süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord" §-st 4, on kaebuste esitamine kriminaalmenetluses lubatud ka digitaalsel kujul. See tähendab, et juhtudel, mil seadus näeb ette kaebuse esitamise kirjalikus vormis (nt KrMS § 318 lg 1 ja 386 lg 1) võrdsustatakse kirjalikus vormis esitatud kaebusega ka digitaalsel kujul esitatud kaebus. Digitaalallkirja seaduse § 3 lg 1 kohaselt on digitaalallkirjal üldjuhul samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal. Kolleegiumi hinnangul järeldub eeltoodust muu hulgas ka see, et digitaalallkirjata digitaalse kaebuse esitamisel on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelise allkirjata paberkandjal kaebuse esitamisel. Seega tuleb J. K. kaitsja poolt
  32. detsembril 2008 maakohtu e-posti aadressil saadetud määruskaebuse digitaalset teksti, mis oli digitaalselt allkirjastamata, käsitada allkirjastamata määruskaebusena.
  33. Kriminaalmenetluse seadustiku
  34. peatükis, mis käsitleb määruskaebuse lahendamise menetlust, ei reguleerita eraldi seda, kuidas peab kohus toimima allkirjastamata määruskaebuse saamisel. Lähtudes KrMS § 389 lg-st 1 ja § 390 lg-st 1 tuleb selle küsimuse lahendamisel juhinduda kriminaalmenetluse seadustiku 10.-
  35. peatüki sätetest. Analoogiliselt KrMS § 386 lg-le 2 määruskaebemenetluses sätestab KrMS § 321 lg 3 apellatsioonimenetluses nõude, mille kohaselt peab apellant apellatsiooni allkirjastama ja kuupäevastama. Selle nõude rikkumise tagajärg on ette nähtud KrMS § 323 lg-s 1 ja § 326 lg-s
  36. Nendest sätetest tuleneb, et kui apellatsioon ei vasta seadustiku § 321 nõuetele, mille hulka kuulub ka apellatsiooni allkirjastamise tingimus, jätab kohus apellatsiooni määrusega käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Lähtudes KrMS § 326 lg-st 2 ja KrMS § 323 lg 2 p-st 3 saab ringkonnakohus jätta apellatsiooni KrMS § 321 nõuete rikkumise tõttu läbi vaatamata alles siis, kui ta on andnud apellandile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kuid apellant ei ole tähtajaks puudusi kõrvaldanud ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist. Seega ei võimalda seadus kohtul jätta allkirjata apellatsiooni läbi vaatamata, andmata apellandile eelnevalt tähtaega apellatsiooni allkirjastamise nõude rikkumise kõrvaldamiseks. See tähendab, et kriminaalmenetluse seadustik ei võrdsusta apellatsioonil allkirja puudumist apellatsiooni esitamata jätmisega. Eeltoodust järeldub, et kui apellatsioonitähtaja jooksul on esitatud allkirjastamata apellatsioon, kuid apellant allkirjastab selle enne kui kohus on andnud talle KrMS § 323 lg 1 või § 326 lg 1 alusel tähtaja apellatsioonis puuduste kõrvaldamiseks või siis enne kui puuduste kõrvaldamise tähtaeg on möödunud, ei saa jätta apellatsiooni KrMS § 323 lg 2 p-s 1 sätestatud alusel läbi vaatamata. Sellisel juhul on tegemist tähtaegselt esitatud apellatsiooniga. Kolleegium on seisukohal, et tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtivad eeltoodud reeglid ka määruskaebuse menetlemisel.
  37. Kuna J. K. kaitsja allkirjata määruskaebus Viru Maakohtu vahistamismääruse peale esitati kaebetähtaja jooksul ja kaitsja esitas määruskaebuse allkirjastatult juba enne maakohtu või ringkonnakohtu poolt talle puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist, oli määruskaebus esitatud tähtaegselt. Jättes sellistel asjaoludel määruskaebuse KrMS § 323 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, eksis ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse kohaldamisel.
  38. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohus Viru Ringkonnakohtu
  39. detsembri
  40. a määruse, millega jäeti J. K. kaitsja määruskaebus Viru Maakohtu
  41. novembri
  42. a vahistamismääruse peale läbi vaatamata. Kaitsja määruskaebus maakohtu vahistamismääruse peale tuleb saata arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule, kes peab asuma määruskaebust lahendama alates eelmenetluse staadiumist. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.