← Eesti

3-3-1-81-08

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-81-08 1

§ 8lg 1).

Kuna üledeklareerimise korral rakendatav vähendamiste arvutusmetoodika tuleneb otseselt komisjoni määruse nr 796/2004 art-st 51, siis ei pea vähendamise metoodikat eraldi välja kirjutama.

  1. OÜ Clarisson esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada. Apellant väida, et vaidlustatud käskkiri ei olnud piisavalt põhjendatud ning selle andmisel kohaldatud metoodika kontrollitav. Kontrollaruandes ei ole ühtki viidet selle kohta, et see on taotluse läbivaatamise aluseks. Arvestades põllu nr 1 suurust, siis on toetuse määramata jätmine kogu põllule nr 1 ebaproportsionaalne soovitava eesmärgi suhtes. Rohumaa
  2. juuliks niitmata jätmine oli tingitud niiduki rikkest. Halduskohus on lähtunud üksnes komisjoni määruse 796/2004 preambuli
  3. põhjenduses nimetatud vääramatu jõu juhtumitest, jättes tähelepanuta, et ka erandlikud tingimused võisid olla põhjuseks, miks taotleja ei saanud kohustust tähtajaks täita.

§ 8

lg 2 p 1 sätestab, et kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja ei täida üldisi keskkonnanõudeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aastal määratavat toetust 20% selle rohumaa eest, kus hiljemalt 31. juuliks või § 3 lg-s 4 sätestatud juhul, kui 20. augustiks ei ole niide ära veetud või hekseldatud. Seega tuleneb

mõttest, et toetust on rikkumiste puhul õigus vähendada ka osaliselt.

  1. Tartu Ringkonnakohus jättis
  2. juuni
  3. a otsusega asjas nr 3-07-2229 apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et käskkirjas ära toodud toetuse vähendamise põhjused on vastavuses kontrolli tulemusena tuvastatud rikkumistega, mis fikseeriti kontrollaruandes ja tehti ka taotlejale teatavaks. Kuna enne käskkirja andmist oli koostatud kontrollaruanne ja kaebaja oli teadlik aruandest ja selle lisades olevatest andmetest, siis ei olnud käskkirjas kontrollaruandele viite tegemata jätmine selliseks vorminõude rikkumiseks, mis annaks aluse vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. HMS § 56 lg-st 1 järeldub, et muule dokumendile viitamise nõue kehtib, kui haldusaktis endas ei ole haldusakti põhjendust esitatud. Vaidlustatud käskkirja põhjendustes on esitatud informatsioon, mis sisaldub kontrollaruandes. Komisjoni määruse nr 796/2004 art-st 28 ei tulene, et kontrollaruandes peab olema viide sellele, et aktis fikseeritud andmeid võidakse kasutada toetuse määramise otsustamisel. Kuna pinna erinevus oli 2,96 ha, siis kuulus kohaldamisele komisjoni määruse 796/2004 art 51 lg 1 ja

§ 8lg 1.

Toetuse vähendamise metoodika tuleneb otseselt komisjoni määruse nr 796/2004 art 51 lg-st 1, mistõttu piisab, kui haldusaktis on viide vastavale sättele. Kontrolli käigus tuvastati, et põld nr 1 oli osaliselt 31. juuliks niitmata.

§ 9lg 5 ei võimalda kaalutlusõiguse ega proportsionaalsuse põhimõtte rakendamist.

Vaidlustatud käskkiri on selge ja üheselt mõistetav. Niiduki riket ei saa vaadelda erandliku tingimusena komisjoni määruse nr 796/2004 preambuli

  1. põhjenduse mõttes. Komisjoni määruse 796/2004 preambuli
  2. põhjendus ei ole õigusnorm, vaid üksnes selgitus ja põhjendus määruse normatiivses osas sätestatud õigusnormide kohta, mida ei saa kohaldada

§ 9lg 5 rakendamisel.

Apellandil pidi olema võimalik niiduk parandada ja niitmine lõpetada või kasutada toetuse saamiseks vajalike tingimuste täitmiseks välist abi. Kuna põld nr 1 ei olnud tähtajaks niidetud, siis tuli taotlus põllu nr 1 osas jätta rahuldamata

§ 9

lg 5 alusel, mitte vähendada toetust

§ 8lg 2 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. OÜ Clarisson palub kassatsioonkaebuses tühistada Tartu Halduskohtu
  2. märtsi 2008 ja Tartu Ringkonnakohtu
  3. juuni 2008 otsused asjas nr 3-07-2229 ning rahuldada kaebus, tühistada osaliselt PRIA
  4. jaanuari
  5. a käskkiri nr 1-3.13-4/323 ja kohustada PRIA-t taotlust rahuldamata osas uuesti läbi vaatama. Kassaator väidab, et kohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud HMS § 55 lg-s 1 ja § 56 lg-s 2 sätestatuga. PRIA ei vaadanud seaduses ettenähtud 30-päevase tähtaja jooksul läbi kassaatori poolt esitatud vaiet. Kassaator sai alles PRIA vaideotsusest teada, et vaidlustatud käskkirja andmise aluseks võeti kontrollaruanne. Kontrollaruanne ei sisalda viidet selle kohta, et see võib olla toetustaotluse läbivaatamise aluseks. Kui kassaator ei oleks vaiet esitanud, siis ei oleks ta kunagi teada saanud, milliste algandmete alusel on arvestatud toetussumma ja millisest metoodikast lähtuvalt toetust maksti. Kassaator ei saanud vaidlustatud käskkirjast aru. PRIA rikkus proportsionaalsuse põhimõtet, jättes toetuse määramata kogu põllu nr 1 ulatuses. Komisjoni määruse nr 796/2004 preambuli
  6. põhjendusest tuleneb haldusorgani kohustus toetuste vähendamise ja väljaarvamise korral lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. Arvestades kogu põllumassiivi suurust ja niitmata jäänud põllu osakaalu, on toetuse määramata jätmine kogu põllule nr 1 ebaproportsionaalne soovitava eesmärgi suhtes, ebavajalik ning vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Komisjoni määruse nr 796/2004 ja

§ 8lg 2 p 1 kohaselt on haldusorganil õigus toetust vähendada.

Kohus oleks pidanud põhjendama, miks rakendati

§ 9lg-t 5, mitte aga § 8 lg 2 p-i 1.

Rohumaa

  1. juuliks 50 ha ulatuses niitmata jätmine oli tingitud niiduki rikkest. Euroopa Kohus on
  2. jaanuari
  3. a otsus liidetud kohtuasjades nr C-37/06 ja C-58/06 (Viamex Agrar Handels GmbH (C-37/06) ja Zuchtvieh-Kontor GmbH (ZVK) (C-58/06) vs. Hauptzollamt Hamburg-Jonas) asunud järgmisele seisukohale: "[---] mis puudutab küsimust, kas teatud kohustuse toetuse saaja poolt täitmata jätmine annab haldusorganile õiguse keelduda täielikult toetuse maksmisest, siis ühenduse õiguse üldpõhimõtteks olevat proportsionaalsuse põhimõtet, mis on Euroopa Kohtu praktikas, iseäranis ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas korduvalt kinnitust leidnud, peavad järgima nii ühenduse seadusandja kui ka siseriiklikud seadusandjad ja ühenduse õigust kohaldavad siseriiklikud kohtud. See põhimõte nõuab, et ühenduse institutsioonide tegevus ei läheks kaugemale sellest, mis on asjaomaste õigusnormidega seatud legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, ning juhul, kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet, ning tekitatud piirangud peavad olema vastavuses seatud eesmärkidega."

§ 9

lg 5 on vastuolus Euroopa Liidu õiguse ja põhiseadusega, kuna ei ole proportsionaalne.

  1. PRIA palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a otsus jõusse. PRIA väidab, et kassaatori viidatud Euroopa Kohtu otsus puudutab eksporditoetuste valdkonda, mitte pindalapõhiseid toetusid. Ühtlasi on Euroopa Kohtu eelmainitud otsuse p-s 38 märgitud, et liikmesriikide pädevad asutused võivad toetuse suuruse üle otsustada, kui ühenduse õiguslooja ei anna pädevale asutusele kaalutlusruumi.

§ 9

lg 5 kohaselt puudub PRIA-l kaalutlusõigus ning see ei ole vastuolus Euroopa Liidu õiguse ja põhiseadusega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Käesoleva asja lahendamisel on oluline välja selgitada, kas Eestis loodud põllumajandusliku keskkonnatoetuse vähendamise regulatsioon vastab Euroopa Liidu õigusele ning on võimalikult tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Esmalt analüüsib Riigikohtu halduskolleegium pindalatoetusi käsitleva

§ 9lg 5 vastavust Euroopa Liidu õigusele (I).

Seejärel annab kolleegium hinnangu PRIA vaidlustatud käskkirja õiguspärasusele (II). Viimaks lahendab kolleegium menetluslikud küsimused (III). Kuivõrd praegune haldusasi on seotud Riigikohtu halduskolleegiumi menetleda olnud haldusasjadega nr 3-31-79-08 ja nr 3-3-1-80-08, ei pea halduskolleegium vajalikuks üksikasjalikult korrata põhjendusi, mis on toodud kolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsuses asjas nr 3-3-1-79-08, ning piirdub selles asjas olulisema väljatoomisega. I
  3. OÜ Clarisson majandusüksusel toimus
  4. augustil 2006 kontroll, mille käigus tuvastati, et põld nr 1 (kogupindalaga 510 ha) oli umbes 10% (ligikaudu 50 ha) ulatuses enne
  5. juulit niitmata või karjatamata. Kuna PRIA tuvastas lisaks üledeklareerimisele ka üldise keskkonnanõude rikkumise, siis vähendati

§ 9lg 5 alusel toetust kogu põllu nr 1 osas 510 ha ulatuses.

Käesolev vaidlus seisneb selles, kas kindla põllu osas üldise keskkonnanõude rikkumise, mis seisneb selle põllu osaliselt niitmata või karjatamata jätmises hiljemalt

  1. juuliks, eest ette nähtud sanktsioon (taotluse kogu põllu osas rahuldamata jätmine) vastab Euroopa Liidu õigusele.
  2. Euroopa Komisjoni kinnitatud programmi "Eesti maaelu arengukava (2004-2006)" (arengukava) ja

kehtestamise aluseks on ka nõukogu

  1. mai
  2. a määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta. Komisjoni määrusega nr 817/2004 on kehtestatud üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse nr 1257/1999 kohaldamiseks. Kolleegium leiab, et antud asjas on Euroopa Liidu õigusnormidest eelkõige asjassepuutuv komisjoni määruse nr 817/2004 art 73, kuna selles on liikmesriikidele nähtud ette volitus kehtestada sanktsioonisüsteem, kui taotleja on rikkunud määrusest nr 817/2004 tulenevaid nõudeid, sh ka rohumaa niitmise või karjatamise nõuet. Komisjoni määrus nr 817/2004 on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav, kuid art 73 ei oma vahetut õigusmõju, st, et nimetatud sättest ei tulene isikule subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Sanktsioon tuleb reguleerida siseriikliku õigusega. Kassaatori viited komisjoni määruse nr 796/2004 preambuli
  3. põhjendusele ei ole asjakohased.
  4. Rohumaa niitmise või karjatamise nõude rikkumise eest ette nähtud sanktsioon oli sätestatud

§ 9

lg-s 5.

§ 9

lg 5 sätestas järgmist: "Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole 31. juuliks või § 3 lõikes 4 sätestatud tähtpäevaks niitnud poollooduslikku kooslust või üldistes keskkonnanõuetes nimetatud rohumaad või ei ole karjatanud seal loomi, jäetakse selle põllu osas taotlus rahuldamata." Seega tuli PRIA-l

§ 9lg 5 kohaselt juhul, kui kassaator ei olnud 31.

juuliks rohumaad niitnud, jätta taotlus niitmata jäänud põllu osas rahuldamata. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et

§ 9

lg 5 sõnastusest tuleneb, et tegemist on haldusorganit kohustava sättega ning see ei anna PRIA-le kaalutlusõigust otsustada teisiti, kui on ette nähtud õigusnormis. Ühtlasi laieneb nimetatud regulatsioon juhtumile, kui on tegemist põllu osalise niitmata või karjatamata jätmisega. 12.

§ 9

lg-t 5, mis sätestas sanktsiooni rohumaa niitmata või karjatamata jätmise eest eest, tuleb hinnata komisjoni määruse nr 817/2004 art 73 ja Euroopa Liidu õiguse tunnustatud üldpõhimõtete alusel, st, et loodud sanktsioon peab vastama tõhususe ja proportsionaalsuse põhimõtetele ning olema hoiatav. Eeltoodut kinnitab ka Euroopa Kohtu praktika, mille kohaselt peab liikmesriigi poolt Euroopa Liidu õiguse alusel loodud sanktsioonisüsteem vastama nii tõhususe kui ka proportsionaalsuse põhimõtetele (vt Euroopa Kohtu

  1. novembri
  2. a otsus liidetud asjas 201/85 ja 202/85: Klensch jt, p
  3. EKL 1986, lk 03477;
  4. juuni
  5. a otsus asjas C-313/99 Gerard Mulligan jt vs. Iirimaa, p
  6. EKL 2002, lk I-05719;
  7. märtsi
  8. a otsus liidetud asjas C-231/00, C-303/00 ja C-451/00: Cooperativa Lattepi? arl, p
  9. EKL 2004, lk I-02869;
  10. septembri
  11. a otsus asjas C-336/00: Huber. EKL 2002, lk I-7699;
  12. juuni
  13. a otsus asjas C-1/06: Bonn Fleisch Ex- ja Import GmbH vs. Hauptzollamt Hamburg-Jonas. EKL 2007, lk I-05609).
  14. Nõukogu määruse nr 1257/1999 preambuli
  15. ja
  16. põhjendusest ning komisjoni määruse nr 817/2004 preambuli
  17. põhjendusest tuleneb kokkuvõtlikult, et Euroopa Liidu õiguse alusel makstava toetuse ning komisjoni määruse nr 817/2004 art 73 alusel loodud sanktsiooni eesmärk on tagada maaelu säästev areng.
  18. Kolleegiumil on tõsiseid kahtlusi, kas

§ 9

lg-s 5 sisalduv sanktsioon, mis näeb ette, et põllu osalise niitmata või karjatamata jätmise korral jäetakse kogu põllu osas taotlus rahuldamata, on kooskõlas proportsionaalsuse ja tõhususe põhimõtetega. Ühtlasi on kaheldav, kas selline regulatsioon aitab saavutada nõukogu määrusega nr 1257/1999 ja komisjoni määrusega nr 817/2004 seatud eesmärki ehk tagada maaelu säästvat arengut.

  1. Euroopa Kohtu praktika kohaselt hindab liikmesriigi kohus seda, kas kohaldatavas siseriiklikus õiguses ette nähtud sanktsioonid on proportsionaalsed (Euroopa Kohtu
  2. juuli
  3. a otsus asjas C430/05: Ntionik Anonymi Etaireia Emporias H7Y jt vs. Epitropi Kefalaiagoras, p
  4. EKL 2007, lk I05835;
  5. jaanuari
  6. a otsus asjas C40/05: Kaj Lyyski vs. Umeå universitet, p
  7. EKL 2007, lk I-00099). Euroopa Kohtus rakendatav proportsionaalsuse analüüsi kontroll on olemuselt sarnane Eesti õigussüsteemis rakendatava proportsionaalsuse põhimõtte kontrolliskeemiga, mille kohaselt peab meede olema sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt Euroopa Kohtu
  8. juuli
  9. a otsus asjas C-210/00: Käserei Champignon Hofmeister, punkt
  10. EKL 2002, lk I-6453;
  11. detsembri
  12. a otsus asjas C-491/01: British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco, punkt
  13. EKL 2002, lk I11453;
  14. oktoobri
  15. a otsus asjas C-375/05: Geuting, punkt
  16. EKL 2007, lk I-7983;
  17. juuli
  18. a otsus asjas C-189/01: Jippes jt, punkt
  19. EKL 2001, lk I-5689; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  20. märtsi
  21. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 15;
  22. aprilli
  23. a otsus asjas nr 3-4-1-3-04, p 31).
  24. Kolleegium leiab, et meede, mille kohaselt tuleb osalise niitmata jätmise korral kogu põllu osas taotlus rahuldamata jätta, on sobiv selleks, et tagada Euroopa Liidu struktuuriabiga seotud arengukavade elluviimine ja et taotlejad järgiksid nõukogu määruses nr 1257/1999 ja komisjoni määruses nr 817/2004 sisalduvate nõuete täitmist. See tagab ka sanktsiooni hoiatava iseloomu.

§ 9

lg-s 5 sätestatud meede, mille kohaselt ka põllu 10% osas niitmata jätmise korral jäetakse kogu põllu osas taotlus rahuldamata, on ilmselgelt mittevajalik. Sanktsiooniga taotletud eesmärki oleks võimalik saavutada ka mõne teise sanktsiooniga, mis koormaks toetuse saajat vähem, näiteks kui regulatsioon jätaks PRIA-le kaalutlusõiguse otsustamaks toetuse vähendamise protsendi üle, arvestades seejuures rikkumise tõsidust, ulatust, püsivust ja korduvust. Sanktsioon, millega jäetakse taotlus kogu põllu osas rahuldamata juhul, kui 90% põllu pindalast vastab üldistele keskkonnanõuetele, kuid 10% põllust on niitmata, ei ole vastavuses Euroopa Liidu õigusega taotletava eesmärgiga ning ei aita tagada maaelu säästvat arengut. Seetõttu muudab selline olukord, kus PRIA-l puudub kaalutlusõigus määrata toetuse vähendamise protsent lähtuvalt tuvastatud rikkumise tõsidusest, ulatusest, püsivusest ja korduvusest, sanktsiooni ebaproportsionaalseks selle eesmärgi suhtes, milleks on tagada Euroopa Liidu struktuuriabiga seotud arengukavade elluviimine ja et taotlejad järgiksid Euroopa Liidu õiguse alusel antava toetuse nõuete täitmist. Eeltoodust lähtuvalt on

§ 9

lg 5, mis näeb ette, et ka osalise niitmata jätmise korral tuleb taotlus kogu põllu osas jätta rahuldamata, ebaproportsionaalne maaelu säästva arengu tagamise eesmärgi suhtes, mida määrustega nr 1257/1999 ja nr 817/2004 taotletakse.

  1. Samuti ei pruugi maaelu säästev areng olla nõutaval määral tagatud olukorras, kus regulatsioon näeb ette, et hoolimata konkreetse põllu osas umbes 90% ulatuses üldise keskkonnanõude täitmisest tuleb terve põllu osas jätta taotlus rahuldamata, jätmata makseasutusele kaalutlusvõimalust. Selline regulatsioon muudab ühenduse õiguskorra (nõukogu määruse nr 1257/1999 ja komisjoni määruse nr 817/2004) alusel antud pindalatoetuse väljamaksmise ülemäära raskeks või isegi sisuliselt võimatuks. Seetõttu ei vasta selline siseriiklik regulatsioon ka tõhususe põhimõttele.
  2. Antud juhtumil ulatub

§ 9

lg-s 5 sätestatud sanktsioonimeede põllu osalise niitmata jätmise puhul kaugemale sellest piirist, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik, mistõttu sanktsioon on rikkumise raskuse suhtes ebaproportsionaalne ega vasta tõhususe põhimõttele. Seega on tegemist ebamõistliku takistusega ühenduse toetuse saamisel. Eeltoodud põhjustel tuleb nimetatud säte jätta kohaldamata osas, milles need ei näe PRIA-le põllu osalise niitmata jätmise korral sanktsiooni kohaldamisel ette kaalutlusõigust otsustada sanktsiooni suuruse üle (vt Euroopa Kohtu

  1. juuli
  2. a otsus asjas 6/64: Costa vs. ENEL. EKL 1964, lk 1141; Riigikohtu üldkogu
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-4-1-1-05, p-d 49 ja 50). Eeltoodu ei kehti juhtumil, kui tegemist on põllu täieliku niitmata jätmisega.
  5. Nõukogu määrusega nr 1257/1999 ja komisjoni määrusega nr 817/2004 ei oleks kooskõlas ka olukord, kus põllu osalise niitmata jätmise korral ei näeks siseriiklik regulatsioon ette õiguslikku tagajärge. Põllumajandusminister on
  6. aprilli
  7. a määrusega nr 51 vastu võetud "Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemate nõuete ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsema korra" ja
  8. aprilli
  9. a määrusega nr 49 vastu võetud "Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemate nõuete ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsema korra" alusel makstavate pindalatoetuste taotlemisel rohumaa osalise niitmata või karjatamata jätmise eest ette nähtud sanktsioonid tunnistanud kehtetuks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  10. veebruari
  11. a otsus asjas nr 3-3-1-79-08, p 23;
  12. veebruari
  13. a otsus asjas nr 3-3-1-80-08, p 18). Põllumajandusminister ei ole

§ 9lg-t 5 kehtetuks tunnistanud.

Kuna käesolev haldusasi on olemuselt sarnane haldusasjaga nr 3-3-1-79-08 ja 3-3-1-8008, saab PRIA arengukava 2004-2006 raames antavat pindalatoetust üldise keskkonnanõude rikkumise, mis seisneb põllu osalises niitmata jätmises

  1. juuliks, tuvastamisel vähendada Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. veebruari
  3. a otsuse asjas nr 3-3-1-79-08 p-s 23 viidatud põhimõtetest juhindudes. Sellisel juhul tuleb PRIA-l, lähtudes

§ 9

lg-st 5 koostoimes nõukogu määruse nr 1257/1999 ja komisjoni määruse nr 817/2004 eesmärgipärase tõlgendamisega, põllu osalise niitmata jätmise korral toetuse vähendamisel arvestada ühelt poolt toetuse eesmärki ning teiselt poolt tuvastatud rikkumise tõsidust, ulatust, püsivust ja korduvust selliselt, et rakendatav sanktsioon oleks piisavalt tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. II

  1. Halduskolleegium peab siiski vajalikuks, hoolimata sellest, et haldusakt on antud materiaalõiguslikult valesti, märkida vaidlustatud käskkirja põhjendamise kohta järgmist.
  2. Vaidlustatud käskkirjas on küll viidatud, et selle andmisel on lähtutud ka "käskkirja lisas toodud põhjustest", kuid sellest viitest ei ole üheselt mõistetav, kas mõeldakse kontrollaruannet nr 06006957-027 või teisi lisasid. Kui haldusaktis viidatakse teisele dokumendile, siis peab viide sisaldama endas vähemalt dokumendi rekvisiite, mis aitaksid viidatava dokumendi üheselt tuvastada. Kuna vaidlustatud käskkirja põhjendused ei sisalda isegi põhimotiive, siis ei oleks ka korrektne viide kontrollaruandele piisav. Seetõttu ei ole ka käskkirja põhjendustest üheselt mõistetav, millistel põldudel tuvastati taotletud pindala ja kindlakstehtud pindala erinevused. Eeltoodust lähtuvalt on käskkiri ilmselgelt puudulikult põhjendatud.
  3. Samas on käskkirjas märgitud õiguslik alus, mille rikkumist pole PRIA tuvastanud (niide on vedamata või hekseldamata) ja viidatud põllumajandusministri
  4. aprilli
  5. a määrusega nr 51 vastu võetud "Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsemale korrale" ja põllumajandusministri
  6. aprilli
  7. a määrusega nr 49 vastu võetud "Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsemale korrale", mille sätted ei reguleeri keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetust, vaid ebasoodsamate piirkondade ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemaid nõudeid, taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korda. Haldusakti põhjendamise kohaselt tuleb faktilised asjaolud siduda õigusnormi koosseisuga, mis vastab tuvastatud asjaoludele. Haldusakti põhjendus ei eelda selle koormamist õiguslike alustega, mis ei ole asjakohased. Seetõttu tuleb põhjendamise kohustusest lähtuvalt haldusorganil haldusaktis märkida need õiguslikud alused, mille faktiline koosseis on tuvastatud.
  8. Kassaatori etteheide, et ringkonnakohus ei põhjendanud, miks põllu nr 1 toetuse vähendamisel ei kohaldatud

§ 8lg 2 p-i 1, on asjakohatu.

Ringkonnakohus on oma põhjendustes märkinud, et eelmainitud sättes reguleeritud juhtum ei laiene olukorrale, kus on tegemist põllu osalise niitmata jätmisega. Seetõttu on ringkonnakohus kassaatori apellatsioonkaebuses toodud väitele vastanud. III

  1. Eeltoodud põhjustel tuleb Tartu Halduskohtu
  2. märtsi
  3. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu
  4. juuni
  5. a otsus asjas nr 3-07-2229 tühistada. Kolleegium peab võimalikuks teha asjas uue otsuse, millega rahuldatakse OÜ Clarisson kaebus ja tühistatakse PRIA
  6. mai
  7. a käskkirja nr 13.13-4/323 alapunkt 36 osas, millega toetus jäeti põllu nr 1 osas 510 hektari ulatuses rahuldamata, kuna põld nr 1 oli
  8. juuliks osaliselt niitmata või karjatamata.
  9. Kuna kolleegium teeb ise uue otsuse ilma asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb lahendada ka menetluskulude jaotus (HKMS § 93 lg 4). Kassaator taotleb kantud 10 800 kr suuruste kassatsioonikulude väljamõistmist, millest 400 kr on kautsjon ja 10 400 kr õigusabikulud. Kuludokumendid ja maksekorralduse on kassaator esitanud. Halduskohtus kandis kaebaja menetluskulusid 11 608 kr ja 66 s (kuludokumendid ja maksekorraldus halduskohtule esitatud, tl 7377). Toimikust ei nähtu, et OÜ Clarisson on apellatsiooniastmes menetluskulusid kandnud. Seega tuleb PRIA-lt välja mõista kassaatori kantud menetluskulud esimese astme kohtumenetluses 11 608 kr ja 66 s ning kassatsioonimenetluses 10 400 kr. Kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 90 lg 2). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.