3-3-4-1-09

RIIGIKOHUS ERIKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-4-1-09

1. veebruar 2009 Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jaak Luik, Harri Salmann ja Tambet Tampuu Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaebus AS-lt Andressel investeeringutoetuse osaliseks väljamõistmiseks summas 69 716 krooni Tallinna Halduskohtu
2. detsembri
3. a määrus haldusasjas nr 3-08-1918 Kirjalik menetlus Tühistada Harju Maakohtu
4. augusti
5. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-
6. Saata asi Harju Maakohtule edasiseks menetlemiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Eesti Vabariik Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) kaudu esitas Harju Maakohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse (edaspidi Ratifitseerimise seadus) alusel AS-le Andressel makstud toetuse osaliseks väljamõistmiseks summas 69 716 krooni. Harju Maakohtu
8. augusti
9. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-55079 keelduti TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest. Maakohus leidis, et nõue ei kuulu läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses, kuna vaidlus on tekkinud haldusorgani ja isiku vahelisest avalik-õiguslikust suhtest, mille sisuks on selle suhte poolte õigused ja kohustused. Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4 kohaselt nõuab PRIA sama seaduse § 9 lg-s 2 toodud juhtudel õigusliku aluseta saadud toetusraha tagastamist eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Maakohus leidis, et tegemist on materiaalõigusnormi määratlemisega ja nimetatu ei puuduta menetlusõigust ehk kohtupädevust.
10. PRIA esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles taotles AS-le Andressel makstud toetuse osalist väljamõistmist. Tallinna Halduskohus asus
11. novembri
12. a määruses seisukohale, et PRIA esitatud kaebus ASlt Andressel toetuse osaliseks väljamõistmiseks ei kuulu lahendamisele halduskohtus, mistõttu kohus tagastas kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel. Tallinna Halduskohtu
13. novembri
14. a määrusele esitas PRIA määruskaebuse. Muu hulgas märkis kaebuse esitaja määruskaebuses, et
15. augustil 2008 keeldus Harju Maakohus PRIA hagiavaldusi AS Andressel vastu menetlusse võtmast põhjendusel, et nimetatud nõuded tsiviilkohtumenetluses läbivaatamisele ei kuulu.
16. Tallinna Halduskohtu
17. detsembri
18. a määrusega haldusasjas nr 3-08-1918 tühistati TsMS § 663 lg 4 alusel Tallinna Halduskohtu
19. novembri
20. a määrus, millega kaebus tagastati, ning saadeti asi HKMS § 11 lg 6 alusel Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. Halduskohus märkis, et asjaolu, et PRIA on esitanud hagi Harju Maakohtusse ning selle menetlusse võtmisest on keeldutud, ei olnud halduskohtule
21. novembri
22. a määruse tegemise ajal teada. Kohtupädevuse küsimuses leidis halduskohus, et kuigi Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4 annab PRIA-le õiguse pöörduda kohtusse, ei ole siiski tegemist selgesõnalise viitega halduskohtule, nagu nõuab HKMS § 7 lg
23. Samuti ei tulene halduskohtusse pöördumise õigust ka teistest seda valdkonda reguleerivatest õigusaktidest. Kuigi Ratifitseerimise seaduse § 10 annab toetuse saajale õiguse pöörduda ettekirjutuse vaidlustamiseks halduskohtusse, ei saa nimetatud sätet tõlgendada viisil, et ka PRIA-l on õigus pöörduda ettekirjutuse täitmise kohustamiseks halduskohtusse. Selline tõlgendamine ei oleks kooskõlas ei Ratifitseerimise seaduse § 9 mõtte ega ka seadusandja eesmärgiga. Lisaks on kaebuse esitaja ka ise esmalt tsiviilkohtu poole hagiga pöördunud, mistõttu võib järeldada, et ka kaebuse esitaja on ise algselt olnud veendumusel, et toetussummade tagasinõudmisega seonduv vaidlus kuulub üldkohtu, mitte halduskohtu pädevusse. Hoolimata asjaolust, et vaidluse üheks pooleks on haldusorgan, ei ole tegemist avalik-õigusliku suhtega. Kuigi PRIA teostab toetuste jagamisel avalik-õiguslikku funktsiooni, on tegemist mitmeetapilise menetlusega, kus toetuse saamiseks esitatud taotluse rahuldamise otsusele järgneb eraõigusliku lepingu sõlmimine. Seega vaidluse näol, mis on tekkinud lepingukohustuste rikkumise üle, on tegemist eraõigusliku vaidlusega. ERIKOGU SEISUKOHT
24. Riigikohtu erikogu nõustub Tallinna Halduskohtu seisukohaga, et vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Esitatud kaebuses nõuab haldusorgan (PRIA) eraõiguslikult juriidiliselt isikult (AS-lt Andressel) tagasi Ratifitseerimise seaduse alusel makstud toetust. Seega ei vaidlustata asjas haldusakti ega halduse toimingut, samuti ei ole vastustajaks haldusorgan, vaid eraõiguslik isik.
25. HKMS § 7 lg 4 järgi võib avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev asutus, ametnik või muu isik esitada kaebuse üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu üksnes seadusega sätestatud juhul. Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4 sätestab, et PRIA nõuab toetuse saajalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud juhtudel õigusliku aluseta saadud toetusraha tagastamist eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on PRIA-l õigus pöörduda kohtusse. Erikogu nõustub halduskohtuga, et HKMS § 7 lg-s 4 sätestatud kohtusse pöördumise õiguse kasutamiseks peab eriseadusest selgelt tulenema, et silmas peetakse halduskohut. Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4 teises lauses ei ole nimetatud halduskohut, vaid lihtsalt kohut. Ka olemuslikult ei ole tegemist mitte halduskohtu, vaid maakohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. Alusetust rikastumisest kui eraõigussuhtest tulenev vaidlus lahendatakse tsiviilkohtumenetluses. Ka juhul, kui isiku alusetu rikastumine toimus avalik-õigusliku suhte raames, saab haldusorgan isikule aluseta üleantud asja või raha tagastamist nõuda Riigivastutuse seaduse § 22 lg 3 kohaselt eraõiguses sätestatud alustel ja korras.
26. Erikogu osutab siinkohal ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
27. märtsi
28. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-17-03, kus lahendati Eesti Vabariigi hagi Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel makstud toetuse tagasinõudmiseks. Otsuse tegemise ajal kehtinud Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 151 lg 2 sätestas, et PRIA võib toetuse saajalt nõuda õigusliku aluseta saadud toetusraha tagastamist eraõiguses alusetu rikastumise kohta sätestatud alustel ja korras, ning § 151 lg 5 sätestas, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral on PRIA-l õigus pöörduda kohtusse. Sel ajal kehtinud Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 151 lg-le 2 ja Riigivastutuse seaduse § 22 lg-le 3 viidates asus tsiviilkolleegium seisukohale, et tegemist on tsiviilasjaga. Tsiviilkolleegium leidis, et seadusandja on pidanud vajalikuks jätta maa- ja linnakohtu pädevusse vaidlused, kus avaliku võimu kandja nõuab isikult avalik-õiguslikus suhtes õigusliku aluseta üleantu või säästetu tagastamist. Erikogu leiab, et viidatud Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-de 151 lg-te 2 ja 5 regulatsioon oli analoogiline käesolevas asjas tähtsust omava Ratifitseerimise seaduse § 9 lg-ga
29. Seetõttu leiab erikogu, et Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4 alusel esitatud tagastusnõuete lahendamine tsiviilasjana on põhjendatav ka varasema kohtupraktikaga.
30. Erikogu peab vajalikuks märkida, et käesolevaks ajaks on mitmetes sarnaste toetuste maksmist reguleerivates seadustes toetuste tagasinõudmise regulatsiooni muudetud. Näiteks Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 42 lg 3 näeb ette, et kui ilmnevad toetuse tagasimaksmise alused, tehakse isikule ettekirjutus abi tagasinõudmise kohta. Sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et kui abi saanud isik ei maksa seda tähtaegselt tagasi, on Põllumajandusministeeriumil või PRIA-l õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samasugune konstruktsioon - PRIA või muu haldusorgani ettekirjutuse täitmata jätmisel antakse see sundtäitmisele - on sätestatud veel ka näiteks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (§ 66 lg 6), samuti Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduses (§ 26 lg 4) ning Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduses (§ 26 lg 4). Erikogu leiab aga, et Ratifitseerimise seaduse § 9 lg-s 4 sätestatud regulatsioon on üheselt mõistetav ning seda ei ole võimalik tõlgendada analoogiliselt teiste seda valdkonda reguleerivate õigusaktidega, s.t, et PRIA ettekirjutuse täitmata jätmisel oleks võimalik pöörata see sundtäitmisele. Sellisel juhul kaotaks mõtte Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4 see osa, mis võimaldab PRIA-l ettekirjutuse täitmata jätmisel pöörduda kohtusse. Samuti tuleneb Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-st 21, et haldusaktid kuuluvad täitemenetluses täitmisele üksnes siis, kui see on seaduses sätestatud. Ratifitseerimise seaduses ei ole sätestatud, et toetuse tagasinõudmiseks tehtud ettekirjutus oleks sundtäidetav.
31. Eeltoodust tulenevalt tuleb Harju Maakohtu
32. augusti
33. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-55079 tühistada ning saata asi edasiseks menetlemiseks Harju Maakohtule. Märt Rask, Tõnu Anton, Jaak Luik, Harri Salmann, Tambet Tampuu