JKS) § 5 alusel Riigikohtule taotluse tunnistada kõnesolev seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vabariigi President leiab, et Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadus (vaidlustatud seadus) on vastuolus
§-ga
, mille kohaselt Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. See säte keelab Riigikogul muuta Riigikogu liikme tasu ja muu töötulu saamise piiranguid nii, et muudatuse toime laieneb muudatused vastuvõtnud Riigikogu koosseisule.
"Muutmine" hõlmab igasuguseid muudatusi: nii tasu suurendamist ja vähendamist kui ka tasu arvutamise aluste muutmist; muu töötulu puhul lisapiirangute seadmist ja nende leevendamist. Kui Põhiseaduse Assamblee oleks pidanud vajalikuks keelata üksnes tasu suurendamise, siis oleks ta kõnealuse sätte ka vastavalt sõnastanud. Riigikogu liikme tasu eesmärk on luua rahvaesindajale tingimused oma põhiseadusest tuleneva funktsiooni täitmiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks peab tasu olema piisav ja kindlustama rahvaesindaja sõltumatuse. Niisugune tasu võimaldab ühtlasi kodanikel kasutada
lõikes 2 sätestatud passiivset valimisõigust ehk kandideerida Riigikogusse ja loob eeldused valimiste üldisuse põhimõtte teostumiseks ja representatiivse Riigikogu moodustumiseks.
§-ga 75 on soovitud luua olukord, et ükski põhiseaduslik institutsioon ei määra tasu iseendale. Otsustades omaenda palgaküsimusi, satuksid Riigikogu liikmed paratamatult huvide konflikti. Seepärast on Riigikogul võimalik tasu määrata järgmisele koosseisule, tehes seda olukorras, kus valimistulemused ei ole teada.
keelu eesmärk on hoida ära tasuküsimustega tegelemine populistlikel kaalutlustel. Palga vähendamise võimalus annab Riigikogus esindatud poliitilistele jõududele võimaluse oma populaarsuse tõstmiseks algatada Riigikogu liikme tasu puudutavaid eelnõusid ja sundida parlamenti nende küsimustega pidevalt tegelema. Sama võib järgneda ka parlamendivälisele survele. Niisugune olukord võib takistada parlamendil täita põhiülesandeid, nagu seadusandlus, täitevvõimu kontroll ja oluliste riigielu küsimuste arutamine.
mõte on kaitsta parlamendi vähemust enamuse vastu, kes võib soovida halvendada poliitiliste oponentide olukorda, vähendades nende tasu. See võib pärssida opositsiooni olulist rolli demokraatlikus riigis. Istungil lisas Vabariigi Presidendi esindaja, et parlamentaarses riigis ei saa olla suurema kaaluga kartus, et rahvaesindajad hakkavad rikastuma, kui kartus, et õõnestatakse garantiisid, mis võimaldavad neil sõltumatult ja pühendunult oma põhiseaduslikke ülesandeid täita.
§-s 75 kajastub ka demokraatliku riigikorralduse põhimõttest tulenev nõue, et pärast Riigikogu uue koosseisu valimist ei tohi muuta mandaadi kasutamise tingimusi ei selles osas, mis puudutab tasu, ega ka osas, mis puudutab rahvaesindaja võimalusi rääkida kaasa parlamendi otsustusprotsessis. Seega on
eesmärk välistada, et Riigikogu liikmete tasu ja muu töötulu saamise piiranguid puudutavaid sätteid muudetaks ametisoleva Riigikogu koosseisu jaoks soodsamaks või ebasoodsamaks. Veelgi enam,
mõte on välistada, et Riigikogu sama koosseis üleüldse nende küsimustega tegeleks. Vaidlustatud seadus on
§-ga 75 vastuolus sõltumata sellest, kas selles sätestatu on põhjendatud või otstarbekas. Neil kaalutlustel ei ole seaduse põhiseaduspärasuse aspektist mingit tähtsust.
kaotaks sisu ja mõtte ega täidaks oma eesmärke, kui Riigikogu saaks otsustada, millistel asjaoludel selle sätte keeld kehtib ja millistel mitte. Vabariigi Presidendi esindaja täpsustas istungil, et
ei saa käsitada üksnes kui põhimõtet, mis annab Riigikogu liikmetele õiguse saada piisavat ja väärikat tasu ning mis võimaldab tasu muuta ka ametis oleva koosseisu jaoks. Riigikogu liikme õigus saada piisavat tasu tuleneb teistest põhiseaduse sätetest, nagu § 60 lg 2 ja §
on põhimõte, mille eesmärgipärane tõlgendus viib tulemuseni, et on lubatav nii Riigikogu liikme tasu suurenemise peatamine (külmutamine) kui ka vähendamine sama Riigikogu koosseisu jaoks, sest sätte peamine eesmärk on parlamendi liikmete eneserikastamise vältimine. Teine osa komisjoni liikmetest leidis, et
näol on tegemist parlamentarismi kaitse sättega ning sätte toimealasse jääb igasugune muudatuste tegemine Riigikogu liikme tasustamise küsimuses sama Riigikogu koosseisu kohta. Sellele seisukohale viib nii sätte grammatiline tõlgendamine kui ka normi mõte ja eesmärk, mida Vabariigi President on õigesti motiveerinud oma taotluses. Istungil selgitas põhiseaduskomisjoni esimees, et vaidlustatud seaduse poliitilises vajalikkuses Riigikogus ei kaheldud ning et selle puhul on sisuliselt tegemist Riigikogu liikme staatuse seaduse ühe sätte muutmisega. Eraldi seadus otsustati algatada selle pärast, et eelnõu algatajad soovisid näidata, et tegemist on ajutise iseloomuga seadusega. Riigikogus eelnõu algatanud fraktsioonid saavutasid kokkuleppe, et seaduse kehtivus lõppeks 1. märtsil 2010. Vastusena üldkogu küsimusele
kiireloomulise muutmise kohta selgitas Riigikogu esindaja, et seda võimalust arutati, kuid ei pooldatud, kuivõrd see oleks võinud panna aluse põhiseaduse hetkeolukorrast lähtuva muutmise praktikale. 7. Õiguskantsleri hinnangul on vaidlustatud seadus põhiseadusega kooskõlas. Kuna demokraatlikus riigis eeldatakse, et parlament on pädev otsustama kõiki küsimusi riigis, siis peavad küsimused, mille otsustamiseks Riigikogul pädevus puudub, tulenema põhiseadusest enesest.
Ka ei ole norm sõnastatud otseselt keelavalt.
§-st 75 ei ole lingvistiliselt tõlgendades võimalik tuletada negatiivset pädevusklauslit, sest Riigikogu pädevus võtta vastu mis tahes sisuga seadusi tuleneb §-dest 4 ning 59 ja § 65 punktist 1.
ei piira seda pädevust sõnastuse järgi kuidagi, vaid ainult täiendab volitusega muuta Riigikogu liikme tasu ja piiranguid muu töötulu saamisel Riigikogu järgmise koosseisu jaoks. Põhiseaduse Assambleel väljendatu viitab küll sellele, et seal sooviti sisuliselt välistada olukord, kus Riigikogu asub enda palku suurendama, kuid normilooja tahe ei viita sellele, et välistatud oleks Riigikogu pädevus võtta vastu vastavasisuline seadus. Süstemaatiliselt tõlgendatuna sisaldab see norm Riigikogu kohustust võtta vastu seadus, mis sätestaks Riigikogu liikme piisava ja väärika tasu, ega saa seetõttu kujutada endast negatiivset pädevusklauslit. Riigikogu oli seega pädev võtma vastu vaidlustatud seadust. Vaidlustatud seaduse materiaalset põhiseaduspärasust hinnates märgib õiguskantsler, et Vabariigi Presidendi poolt õigesti nimetatud eesmärkidest ei saa loogiliselt järeldada, et
kujutab endast absoluutset keeldu muuta Riigikogu liikme tasu ametisoleva koosseisu jaoks. Sellist tõlgendust ei toeta ei
sõnastus ega Riigikogu üldpädevus võtta vastu mis tahes sisuga seadusi.
on printsiip ehk prima facie keeld muuta Riigikogu liikme tasu ametisoleva koosseisu jaoks. Istungil selgitas õiguskantsleri esindaja, et printsiipi ja reeglit eristatakse normi tõlgendamise teel. Normi tõlgendamine algab normi sõnastusest.
tekstis on sõnastatud loanorm selle kohta, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. Seadusandja tahte kohta selgub Põhiseaduse Assamblee materjalidest, et seadusandja tahe on olnud kaotada ära see võimalus, et Riigikogu tegeleks iseenda palgaga. Süstemaatilised argumendid (võrdlus 1920. aasta ja 1938. aasta põhiseaduse tekstidega, põhiseaduses endas sisalduvate teiste normidega, mis annavad Riigikogule õiguse võtta vastu seadusi) muudavad keeruliseks
Seega on tegemist printsiibiga. Prima facie keelu kohaldamisel tuleb arvestada ka põhjuseid, mis räägivad konkreetsel juhul sellest üleastumise kasuks, raamtingimusi, ülejäänud põhiseaduslikke väärtusi ning kogu põhiseaduslikku väärtuskorda. Lihtsamad ja paindumatud lahendused ei pruugi võimaldada adekvaatset reaktsiooni kõigil elujuhtudel. Näiteks tekib küsimus, kuidas tuleks käituda praeguse süsteemi kehtides hüperinflatsiooni korral, kui eelmise aasta neljanda kvartali keskmine palk kaotab märtsiks olulise osa oma algsest ostujõust, kuid endiselt kehtib Riigikogu põhiseaduslik kohustus tagada Riigikogu liikmele mandaadi ajal piisav ja väärikas tasu. Ainult
tõlgendamine prima facie keeluna võimaldab sellisel juhul võtta arvesse mõlemat vastassuunalist õiguspõhimõtet - nii kohustust tagada igale Riigikogu liikmele mandaadi ajal piisav ja väärikas tasu kui ka keeldu muuta Riigikogu liikme tasu ametisoleva koosseisu jaoks. Tõlgendades
prima facie keeluna, tuleb esiteks tuvastada, et vaidlustatud seadus riivab seda, ja teiseks kontrollida, kas see riive on õigustatud ülekaalukate põhjustega. Lõppastmes tuleb vastassuunaliste õiguspõhimõtete kollisioon lahendada kaalumise teel. Vaidlustatud seadus muudab ametisoleva koosseisu tasu ja riivab seega
. Õiguskantsler nõustub, et Riigikogu liikmete võimalus enda tasu üle otsustada võib põhjustada huvide konflikti, kuid märgib, et praegusel juhul on Riigikogu vaidlustatud seadusega järginud avalikku huvi hoida kokku eelarvevahendeid ega ole arvestanud isiklikku huvi suurendada sissetulekut. Samuti nõustub ta Vabariigi Presidendiga selles, et
eesmärk on hoida ära, et Riigikogu liikmed tegeleksid omaenda tasu küsimustega populistlikel kaalutlustel. Siiski on kaheldav, kas vaidlustatud seadus üldse mõjutab populismi esinemise võimalust. Vabariigi Presidendi argument ei puuduta konkreetselt kõnesolevat seadust, vaid on abstraktne. Vabariigi President ei väida, et see seadus on kantud populismist, vaid et kunagi tulevikus võib tekkida oht, et palga teemat kasutatakse populistlikel eesmärkidel.
põhieesmärk on siiski tagada igale Riigikogu liikmele õigus piisavale ja väärikale tasule. Riigikogu liikme tasu kaotamine on seetõttu välistatud, kuna igal Riigikogu liikmel on kohtulikult kaitstav põhiseaduslik õigus saada piisavat ja väärikat tasu. Õiguskantsler nõustub Vabariigi Presidendiga ka selles, et
Kaitse enamuse vastu sisaldub selle normiga igale Riigikogu liikmele antud põhiseaduslikus õiguses piisavale ja väärikale tasule. Lõpuks möönab ta ka seda, et
§-s 75 kajastub demokraatliku riigikorralduse põhimõttest tulenev nõue, et pärast Riigikogu uue koosseisu valimist ei tohi põhimõtteliselt muuta mandaadi teostamise tingimusi. Kuid see põhimõtteline keeld on prima facie keeld, mis võimaldab arvestada ka põhjuseid, mis räägivad konkreetsel juhul sellest üleastumise kasuks, raamtingimusi, ülejäänud põhiseaduslikke väärtusi ning kogu põhiseaduslikku väärtuskorda. Lahendus peitub õiguskantsleri arvates põhjustes, miks Riigikogu nimetatud seaduse vastu võttis, ja nende põhjuste kaalukuses. Riigikogu võttis Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse vastu kokkuhoiu vajadusest. Tegemist on tõsise ja objektiivsetest asjaoludest tingitud vajadusega, mida kinnitavad Statistikaameti, Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi andmed, mis osutavad Eesti majanduskeskkonna halvenemisele. Eelarveliste otsuste tegemisel ei saa seadusandja vaadata mööda objektiivsetest raamtingimustest. Majandussurutise tingimustes on see seadus üks abinõu seadusandja säästumeetmete paketist. Raamtingimusi arvestades pole tegemist populismi, vaid solidaarsuse väljendusega. Vaidlustatud seadusega ei muudeta palgakorraldust eriti ulatuslikult. Palga suuruse ajutise ülempiiri kehtestamine ei kujuta endast sisulist palgasüsteemi muutmist.
tõlgendamine absoluutse sisulise keeluna võib lõppastmes kahjustada parlamendi mainet. Parlamentaarses demokraatias on parlamendi kõrgel autoriteedil oluline funktsioon. Riigikogu liikmed peavad arvestama samade raamtingimustega, mis ühiskondki, ja nende suhtes kehtivad nii põhiseadus kui ka kogu ülejäänud õiguskord. Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadust tuleb seega pidada mõõdukaks lahenduseks. Õiguskantsler lisas istungil, et Vabariigi Presidendi taotluses esitatud seisukoht viiks ebaõiglase tulemuseni ja hävitaks ühiskonna ühtsust. See ei oleks kooskõlas põhiseaduse preambuli printsiipidega, mille kohaselt on Eesti riiklus rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Kui tõlgendada
järjekindlalt üksnes geneetiliselt, siis oleks tulnud vaidlustada ka varasem Riigikogu liikme tasu muudatus XI koosseisu volituste ajal. Siis võeti vastu Riigikogu liikme staatuse seadus, mis jõustus
§-st 75 tulenevalt põhiseaduslik õigus, et ta saab oma volituste ajal piisavat ja väärikat tasu. Kaugemale sellest põhimõttest õiguspärane ootus ulatuda ei saa.
sisaldab keeldu muuta Riigikogu ametisoleva koosseisu jaoks Riigikogu liikme tasu ning piiranguid muu töötulu saamisel (I). Seejärel analüüsib üldkogu selle sätte sisu (II) ning lahendab Vabariigi Presidendi taotluse (III). I 11.
on sõnastatud järgmiselt: "Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta." 12. Üldkogu nõustub Vabariigi Presidendi ja õiguskantsleriga, et
esimesest osalausest "Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus" tuleneb kohustus kehtestada Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel üksnes seadusega. 13.
teine osalause "mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta" puudutab tasu ja muu töötulu saamise piirangute muutmist. Teine osalause ei puuduta sätteid, mis ei reguleeri tasu ja piiranguid muu töötulu saamisel. Seega peab selgitama, kas
§-s 75 sätestatut "[tasu ja muu töötulu saamise piiranguid] tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta" tuleb mõista keeluna muuta neid Riigikogu ametisoleva koosseisu kohta. 14. Üldkogu hinnangul tuleneb
§-st 75 lisaks Riigikogule adresseeritud kohustusele ka keeld muuta tasu ja muu töötulu saamise piiranguid Riigikogu ametisoleva koosseisu kohta. Erinevalt õiguskantslerist leiab üldkogu, et
teist osalauset ei saa mõista pelgalt loana muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta Riigikogu liikme tasu ning piiranguid muu töötulu saamisel. Kõnealuse sättega eraldatakse lubatud tegevused (praegusel juhul tasu ja muu töötulu saamise piirangute muutmine Riigikogu järgmise koosseisu kohta) neist, mida ei ole lubatud (muutmine ametisoleva koosseisu kohta). Riigikogu kui seadusandja (
) pädevus seaduste vastuvõtmiseks, muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks tuleneb
Sama sätte alusel oleks Riigikogul õigus muuta juba kord seadusega kehtestatud tasu ja muu töötulu saamise piiranguid nii ametisoleva koosseisu kui ka Riigikogu järgmise koosseisu kohta. Seega ei oleks
teisel osalausel iseseisvat mõtet, kuna Riigikogu järgmise koosseisu tasu ja muu töötulu saamise piirangute muutmise õigus oleks Riigikogul ka selleta. Riigikohtu varasema praktika kohaselt ei tohi seadust tõlgendada viisil, mis muudaks seaduse või selle sätte mõttetuks (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. novembri 1994. aasta otsus asjas nr III 4/A 6/94, punkt 1). Järelikult ei või
teist osalauset tõlgendada Riigikogule seaduste andmiseks omistatud üldvolituse tarbetu kordusena, sest on olemas teistsugune mõistlik tõlgendusvõimalus. Sõnadel "Riigikogu järgmise koosseisu kohta" on selles sättes iseseisev tähendus vaid siis, kui seda mõista keeluna muuta Riigikogu liikme tasu ning piiranguid muu töötulu saamisel ametisoleva koosseisu jaoks. Sellist seisukohta toetab ka võrdlus Eesti Vabariigi esimese,
§-s 75 sätestatut keelunormina mõista muu hulgas ka seetõttu, et see säte ei sisalda - erinevalt
§-s 75 ei ole võimalik järeldada, et see säte ei keela muuta ametisoleva Riigikogu koosseisu liikmete tasu. Sellise järelduse vastu räägib
Nimelt märgiti Põhiseaduse Assambleel kõnesoleva sätte kohta: "[---] on lisatud mõte, et Riigikogu liikme töö tasustamise korda tohib muuta ainult [üldkogu rõhutus] Riigikogu järgmise koosseisu jaoks." (Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Tallinn, 1997, lk 553.) Põhiseadust süstemaatiliselt tõlgendades ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et põhiseaduse sätteis kasutatakse sõnu "ainult" ja "üksnes" selleks, et rõhutada juba niigi ainuvõimalikku lahendust. Näiteks ei võiks riigivõimu teostada põhiseadusega vastuolus olevate seaduste alusel ka siis, kui
Ka
lõike 2 kohaselt ei saaks selles loetletud seadusi vastu võtta
§-s 73 nõutava poolthäälte enamusega, kui
Nende rõhutuste ärajätmine ei muuda seega põhiseaduse sätete sisu. 15. Ülaltoodust tuleneb, et
teist osalauset tuleb mõista nii, et Riigikogul on keelatud muuta Riigikogu liikme tasu ning piiranguid muu töötulu saamisel ametisoleva Riigikogu koosseisu kohta. II 16.
teisest osalausest tuleneva keelu sisustamise lähtepunkt saab olla selle keeleline väljendus ehk konkreetse sätte sõnastus. Kõnesoleva keelu sisu määramiseks peab selgitama, mida mõista
§s 75 kasutatud sõnade all "muutma" ja "tasu ning piirangud muu töötulu saamisel".
kontekstis Riigikogu liikme tasu ja muu töötulu saamise piirangute mis tahes ümbertegemist. Järelikult on Riigikogu ametisoleval koosseisul enda jaoks keelatud tasu suurendamine ja vähendamine, muu töötulu saamise piirangute leevendamine ja lisapiirangute seadmine muu töötulu saamisele, samuti tasu arvestamise aluste ümberkujundamine. 18. Ajaloolistest põhjustest ja suuremast abstraktsuse astmest tingituna võib põhiseaduses kasutatava termini sisu aga erineda sama sõna sisust üldkeeles või üksikutes õigusharudes. Seetõttu peab üldkogu siiski vajalikuks peatuda lisaks
§-s 75 sätestatu üldkeelsele tõlgendusele ka kõnealuse sätte ajaloolisel kujunemislool, põhiseaduse eelnõu koostajate kavatsustel ja sätte eesmärkidel. 19. Ajalooliselt lähtub
aasta põhiseaduse §-st 51 ja selles
§-st 75 tuleneva keelu sisus ei ole võimalik üheselt selgusele jõuda ka tuginedes Põhiseaduse Assambleel toimunud aruteludele. Põhiseaduse eelnõu
§-s 75 sõnale "muutma" üldkeelsest tähendusest erinev tähendus. 21. Arvestada tuleb ka
§-s 75 sisalduvale keelule omistatavate objektiivsete eesmärkidega. Keelu eesmärk on esiteks luua olukord, et põhiseaduslikku institutsiooni kuuluvad isikud ei määraks tasu iseendale. Enda tasu üle otsustamine põhjustaks paratamatult huvide konflikti. Seda eesmärki silmas pidades tuleb välistada eelkõige tasu suurendamine või muu töötulu saamise piirangute leevendamine. Vähemalt osaliselt on kõnesoleva keelu eesmärk ka hoida ära, et Riigikogu liikmed tegeleksid oma tasu küsimustega populistlikel kaalutlustel. See säte pakub sisuliselt kaitset surve eest tegeleda oma tasu määramisega. Kuna keeld ei laiene aga tasu kehtestamisele Riigikogu järgmiste koosseisude jaoks, siis ei saa siiski täielikult välistada populistlikke kaalutlusi tasu ja muu töötulu saamise piirangute otsustamisel. Kõnesoleva keelu taga on võimalik näha ka eesmärki kaitsta parlamendi antud koosseisu vähemust enamuse võimaliku otsuse eest halvendada poliitiliste oponentide olukorda, vähendades nende tasu või kehtestades lisapiiranguid muu töötulu saamisele. Riigikogu liikmeid kaitseb tasu ülemäärase vähendamise eest mitte ainult
, vaid ka
Esmalt peab Riigikogu liikmele
§-st 75 tuleneva kohustuse täitmiseks määratud tasu tagama Riigikokku kandideerimise võrdse õiguse (
lg 2) nii varaliselt kindlustatud kui ka majanduslikult kehvemal järjel olevatele isikutele. Tasu peab võimaldama Riigikokku valituks osutunud isikul täita Riigikogu liikme ülesandeid põhitööna ja kindlustama talle ameti väärikust ja vastutuskoormat arvestava elatustaseme. Teiseks peab
alusel kehtestatud tasu tagama Riigikogu liikmele mandaadi vaba kasutamise (
) ehk võimaluse täita ametiülesandeid sõltumatult ja langetada poliitilisi valikuid oma südametunnistusest lähtuvalt. Üldkogu leiab käesolevas punktis esitatule tuginedes, et ka
teisest osalausest tulenevale keelule omistatavate eesmärkide analüüs ei võimalda asuda seisukohale, et sõnale "muutma" tuleks anda üldkeelsest erinev tähendus. 22. Järgmisena selgitab üldkogu, kuidas mõista
Põhiseaduse Assamblee stenogrammidest nähtub, et töötuluna on põhiseaduse eelnõu koostajad pidanud silmas muu töö kui parlamendiliikme töö eest saadavat sissetulekut ning on välistanud võimaluse piirata omanikutulu saamist (viidatud teos, lk 370). Kuna "tasu" on
sõnastuses lauseehituslikult seotud "muu töötuluga", siis tuleb tasu all selle sätte mõttes mõista Riigikogu liikme töö eest makstavat tasu, see on töötasu ehk palka. 23.
teist osalauset tuleb seega mõista nii, et Riigikogul on keelatud ametisoleva Riigikogu koosseisu jaoks Riigikogu liikme palka suurendada ja vähendada, muu töötulu saamise piiranguid leevendada ja seada lisapiiranguid muu töötulu saamisele, samuti kujundada ümber palga arvestamise aluseid. Riigikogu liikme tööga seotud hüvitistele
§-st 75 tulenev keeld selle sätte sõnastuse kohaselt ei laiene. Ka töölepingulistes suhetes ja avalikus teenistuses ei käsita seadusandja palga osana tööga seotud hüvitisi. Näiteks ei ole palga osa töötaja lähetuskulude hüvitamine (palgaseaduse (RT I 1994, 11, 154) § 27), ümberasumise kulude hüvitamine kaadrikaitseväelasele (kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167) § 162) või sõidukulude kompenseerimine piirivalveametnikele (piirivalveteenistuse seaduse (RT I 2007, 24, 126) § 46). Sisulised piirid Riigikogu liikme tööga seotud hüvitiste reguleerimisele võivad tuleneda kohustusest tagada laiaulatuslik Riigikokku kandideerimise õigus (
lg 2) ja Riigikogu liikme mandaadi kasutamise vabadus (
). Hüvitiste liigid ja ulatus tuleb määrata lähtuvalt
lõikes 2 ja
§-s 62 silmas peetud eesmärkidest ning nende maksmine ei või teenida muid eesmärke, näiteks fraktsiooni või erakonna rahastamine või valimiskulude katmine. Niisamuti ei või sellised hüvitised olla olemuselt Riigikogu liikmetele makstav palgalisa. Eelnevat tõlgendust arvestades saab Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise korda muuta Riigikogu ametisoleva koosseisu jaoks. III
Siinkohal ei oma tähtsust asjaolu, kas kõnealune seadus toob faktiliselt kaasa palga muutumise võrreldes eelmise palgakorralduse alusel arvutatud palgaga.
§-s 75 sisalduvast keelust võib siiski ajutiselt üle astuda, kui tasu vähendamine või selle arvestamise aluste ümberkujundamine tuleneb vajadusest hoida kokku riigi eelarvevahendeid olukorras, kus riigi majanduskasv on pidurdunud. Ka õiguskantsleri arvamusest võib järeldada sisuliselt, et
teisest lauseosast tulenev keeld ei ole absoluutne ning seda võib ülekaalukatel põhjustel eirata. Niisugune ülekaalukas põhjus on õiguskantsleri arvates ka Eesti majanduskeskkonna halvenemisest tingitud kokkuhoiuvajadus. 29. Üldkogu on seisukohal, et
kohaldamisel tuleb lisaks üldkeelsele tõlgendusele arvestada ka põhiseaduse teiste sätetega, eelkõige
Nende sätete koostoimest tuleneb norm, mille kohaselt ametisoleval Riigikogu koosseisul on enda liikmete jaoks keelatud muuta Riigikogu liikme tasu ja piiranguid muu töötulu saamisel, välja arvatud juhul, kui see seab ohtu Riigikogu liikme sõltumatuse ja mandaadi kasutamise vabaduse või riigi kaitsmise. Sellise normi kohaldamise vajalikkus võib olla tingitud näiteks hüperinflatsioonist. Niisuguses olukorras võib selleks, et mitte sattuda vastuollu
lõikest 2 ja §-st 62 tuleneva kohustusega kehtestada Riigikogu liikmele piisav, tema sõltumatust ja mandaadi kasutamise vabadust tagav sissetulek, osutuda vajalikuks muuta Riigikogu liikmete palka Riigikogu ametisoleva koosseisu poolt. Riigikogu ametisoleva koosseisu liikmete palga või muu töötulu saamise piirangute muutmine võib olla põhiseaduspärane ka juhul, kui Riigikogu eelmine koosseis on järgmise jaoks kehtestanud sätted, mis ei taga piisavat sissetulekut, sõltumatust ja mandaadi kasutamise vabadust. Kirjeldatud normi kohaldamise vajalikkus võib olla tingitud ka väljakuulutatud sõjaseisukorrast, kus võib samuti olla tarvis muuta Riigikogu liikmete palka Riigikogu ametisoleva koosseisu poolt eesmärgiga kasutada eelarvevahendeid riigi kaitseks. Käesolevas asjas ei esine selliseid olukordi, mistõttu ei ole võimalik
30. Kuna
kohaselt on keelatud Riigikogu liikme palga arvutamise aluste ümberkujundamine selliselt, et muudatused jõustuvad need kehtestanud Riigikogu koosseisu kohta, ja ei esine eelmises punktis käsitletud olukordi, siis on vaidlustatud seadus põhiseadusega vastuolus. 31. Üldkogu lisab, et Riigikogu liikmete tasu vähendamise või selle arvutamise aluste ümberkujundamise väljaarvamine
32. Arvestades eelnevaid kaalutlusi, rahuldab üldkogu Vabariigi Presidendi taotluse ja tunnistab Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse
JKS § 15 lg 1 punktist 1 juhindudes põhiseadusega vastuolus olevaks. Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.