RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 92 lg-s 3 sätestatud alus eeskoste seadmiseks. Lapse vanaema on esitanud nõusoleku enda määramiseks lapse eestkostjaks.

1. Puudutatud isiku I esindaja leidis, et avaldus eestkostja määramiseks on põhjendatud. Lapse vanemad on omaks võtnud, et nemad ei kasvata last juba pikemat aega. Alates
2. a juulikuust, mil isa viis lapse vanaema juurde, on last kasvatanud vanaema. Lapse isa on avaldanud, et tema ei soovi last enda juurde elama võtta. Lapse ema on kohtule avaldanud, et ta on võimeline last kasvatama ja soovib seda teha, kuid toimiku materjalidest ja menetlusosaliste seletustest nähtub, et laps on viimaste aastatega emast võõrdunud. Ehkki tõenditest nähtuvalt on lapse ema sotsiaalne toimetulek viimasel ajal paranenud, ei ole tõendeid selle kohta, et laps on temaga piisavalt kohanenud. Lapse vanemad ei ole lapse kasvatamisel pikemat aega sotsiaalselt ega materiaalselt osalenud. Eestkostja määramine on vajalik nii lapse kasvatamiseks kui ka tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seadmine ei takista lapse vanematel lapsega suhelda. Juhul kui laps on oma vanematega kohanenud, saab vajadusel eestkoste lõpetada.
3. Puudutatud isik IV on nõus enda määramisega lapse eestkostjaks.
4. Puudutatud isik III ei nõustunud sellega, et lapse üle seatakse eestkoste ja lapse eestkostjaks määratakse vanaema. Eeskoste seadmiseks puudub

§ 92lg-s 3 sätestatud alus.

Lapse ema ei ole last lapse vanaema juurde viinud ega andnud last tema kasvatada. Laps ei ole jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kuid vanaema on takistanud lapse emal lapsega kohtuda ja suhelda. Puuduvad tõendid selle kohta, ei lapse ema oleks lapsele ohtlik. Lapse vanaema ei sobi lapse eestkostjaks. Meelevaldne on avaldaja seisukoht, et lapse isa ei ole last varaliselt toetanud. Lapse isa osales lapse ülalpidamisel ja ostis asju, kuid mingist ajast alates ei võtnud lapse vanaema enam raha vastu. Lapse ema on korduvalt avaldanud soovi, et laps elaks koos temaga, soovides teda kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lapse emal on kindel elukoht ning stabiilne ja piisav sissetulek lapse kasvatamiseks. Alates

1. aasta oktoobrist elab lapse ema Saaremaal Kaarma vallas kolmetoalises korteris, kus on head tingimused lapse arenemiseks ja kasvamiseks. Lapse ema töötab alates
2. aasta septembrist AS-s Saaremaa Piimatööstus, tema keskmine netopalk on ca 6000 krooni kuus. Lapse emaga koos elab ka tema kuueaastane poeg, laste omavahelised suhted on head. Alates
3. jaanuari
4. a kohtuistungist on võimaldatud lapse emal lapsega kohtuda. Lapse ja tema ema suhted on head, laps teab, kes on tema ema, ning ei võõrasta teda. Seega ei põhjustaks lapse kooselu ema ja vennaga talle psüühilisi ega füüsilisi kannatusi.
5. Puudutatud isik II ühines puudutatud isiku III arvamusega.
6. Pärnu Maakohus rahuldas
7. aprilli
8. a määrusega avalduse ning seadis lapse üle eestkoste ja määras tema eestkostjaks vanaema. Maakohus võttis vastu avaldaja loobumise nõudest lapse vanematelt lapse äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohtu otsuse kohaselt on põhjendatud avaldus alaealisele eestkostja määramiseks. Maakohus tuvastas, et
9. aprillil 2004 sündinud laps elab alates
10. juulist 2005 oma vanemate algatusel ja kokkuleppel lapse vanaema perekonnas Salme vallas ja on tema ülalpidamisel. Alates
11. a septembrikuust käib laps Salme lasteaias. Lapse isa elab ja töötab alates
12. aastast Soome Vabariigis ja ema elab koos teise alaealise pojaga Saaremaal Kaarma vallas. Lapse isa on kohtuistungil avaldanud, et kuna tal ei ole võimalust last enda juurde elama võtta, siis ei soovi ta seda teha. Lapse ema on kohtule avaldanud, et ta on võimeline last kasvatama ja soovib seda teha. Toimiku materjalidest ja menetlusosaliste kohtuistungil antud seletustest nähtub aga, et laps on viimaste aastatega emast võõrdunud. Ehkki asjas esitatud tõendite kohaselt on lapse ema sotsiaalne toimetulek viimasel ajal paranenud, ei ole tõendeid selle kohta, et laps on temaga piisavalt kohanenud. Asjaoludega, et laps elab alates
13. juulist
14. a oma vanaema juures ja lapse vanemad ei ole lapse kasvatamisel pikemat aega osalenud, on tõendatud, et laps on jäänud ilma igapäevasest vanemlikust hoolitsusest, mis võimaldab

§ 92lg 3 alusel seada lapse üle eestkoste.

Perekonnaseadus ei keela määrata lapsele eestkostja, kui lapsel on olemas seaduslike esindajatena vanemad. Põhjendatud on avaldaja taotlus määrata lapse eestkostjaks tema vanaema, kes on andnud selleks nõusoleku ning kelle isikuomadused ja võimed võimaldavad täita eestkostja kohustusi.

1. Puudutatud isikud II ja III esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ning jätta alaealisele eestkostja määramise avalduse rahuldamata.
2. Avaldaja ja puudutatud isik I palusid jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
3. Puudutatud isiku II elukohajärgne vallavalitsus leiab, et lapse ema elukorralduse kohta saadud lisainformatsiooni kohaselt ei ole ema võimeline kasvatama kahte last. Laps on vanaema juures väga hästi hooldatud ja vanaema ei taha lapsest loobuda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
5. juuli
6. a määrusega maakohtu määruse ning tegi uue määruse, millega jättis rahuldamata avalduse alaealisele eestkostja määramiseks. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei esine ühtegi

§ 92

lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjaolu, mis oleks aluseks alaealisele isikule eestkostja määramiseks. Avaldaja on eestkoste seadmise avalduses tuginenud asjaolule, et laps viibib alates 2005. aasta juulist oma vanaema hoole all ning laps on viimaste aastatega emast võõrdunud. Samuti rõhutas avaldaja, et lapse ema elukorraldus on ebastabiilne ja ei sobi alaealise lapse kasvatamiseks. Need asjaolud oleksid aluseks lapse äravõtmise nõudele kas koos vanema õiguste äravõtmisega või ilma selleta. Praegusel juhul on avaldaja loobunud lapse äravõtmise nõudest. Seega ei vaielda selle üle, kas lapse vanemad on võimelised ja sobilikud teda kasvatama. Vanemal on õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kaitsta lapse õigusi ja huve ning lapse seaduslikuks esindajaks on tema vanem (

§ 50

lg-d 1 ja 2).

§ 50

lg 3 kohaselt on vanemal õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures on laps seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on vastuolus lapse huvidega. Asjas ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis takistaks lapse vanematel lapse tagasinõudmist, tema kasvatamist ja hooldamist või õigustaksid lapsele eestkostja määramist kohtu poolt. Tuvastatud ei ole, et ühe või mõlema vanemaga koos elades oleksid ohus lapse elu ja tervis. Juhul kui vanemad ei ole nt raske majandusliku olukorra või sotsiaalse ebaküpsuse tõttu võimelised lapsele pakkuma kõike vajalikku, peab eestkosteorgan tegema kõik endast oleneva, et last ei lahutataks tema vanemast. Väide, et vanaema ei taha lapsest loobuda, ei ole asjakohane. Kui laps kasvab oma vanemate juures, ei ole takistatud vanavanemate suhtlemine lapselapsega. Eestkostja määramine põhjendusel, et laps on viimastel aastatel emast võõrdunud, ei ole

§-st 92 tulenev eestkoste seadmise alus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid määruskaebused puudutatud isik I ja avaldaja.
2. Puudutatud isiku I esindaja palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada avaldus alaealisele eestkostja määramiseks ja määrata tema eestkostjaks vanaema. Ühes määruskaebusega esitas puudutatud isikule I määratud esindaja vandeadvokaat Kersti Põld taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks. Määruskaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus valesti kohaldamata

§ 92

lg 3, mille kohaselt võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel kui sama paragrahvi

1. lõikes nimetatud põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Praegusel juhul andsid vanemad ise lapse vanaema kasvatada, jättes sellega lapse ilma vanemlikust hoolitsusest. Ringkonnakohus jättis arvestamata asjaoludega, et laps elab juba kolm aastat koos oma vanaema perekonnaga, lapse vanemad ei ole pikemat aega osalenud tema kasvatamisel, lapse isa ei soovi last enda juurde elama võtta ning laps on oma emast võõrdunud. Lapse vanaema määramine lapse eestkostjaks on vajalik nii tema kasvatamiseks kui ka tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.
2. Avaldaja nõustub määruskaebuse väidetega ega vaidle sellele vastu.
3. Puudutatud isikud II ja III vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et ei esine ühtegi

§-s 92 sätestatud alust alaealisele eestkoste seadmiseks.

1. Puudutatud isik IV ei ole määruskaebusele tähtaegselt vastanud.
2. Avaldaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada avaldus alaealisele eestkostja määramiseks ja määrata lapse eestkostjaks tema vanaema. Avaldaja arvates jättis ringkonnakohus arvestamata, et laps elab üle kolme aasta oma vanaema hoole all ning lapse vanemad ei ole tema kasvatamisel pikemat aega osalenud. Kuressaare Linnavalitsuse laste hoolekande komisjoni koosolek otsustas, et mõistlik ja põhjendatud on laps jätta kokkuleppel tema vanaema juurde, lapse isa ei ole lapse kasvatamise ega ülalpidamise vastu huvi näidanud ning on väitnud, et ta ei soovi seda teha ka edaspidi. Laps on oma emast võõrdunud, sest viimane ei ole lapse kasvatamisel pikemat aega osalenud. Puuduvad tõendid selle kohta, et laps on elukoha vahetuseks emaga piisavalt kohanenud. Vanemad ise andsid lapse tema vanaema kasvatada, jättes ta sellega ilma vanemlikust hoolitsusest. Neid asjaolusid saab lugeda

§ 92

lg 3 järgi vanemlikust hoolitsusest ilma jätmise muuks põhjuseks, mis võimaldab seada lapse üle eestkoste.

1. Puudutatud isiku I esindaja nõustub määruskaebuse väidetega ega vaidle sellele vastu.
2. Puudutatud isikud II ja III vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et ei esine ühtegi

§-s 92 sätestatud alust alaealisele eestkoste seadmiseks.

1. Puudutatud isik IV ei ole määruskaebusele tähtaegselt vastanud.
2. Puudutatud isiku II elukohajärgse vallavalitsuse arvamuse kohaselt on määruskaebused põhjendatud. Kuna lapse ema ei ole pikemat aega osalenud lapse kasvatamisel ning arvestades viimase turvalist elukeskkonda vanaema juures, on arvamuse andja seisukohal, et lapse huvides ei ole õige tema elu ümber korraldada ning ta tuleks jätta kasvama harjunud keskkonda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et määruskaebused on põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 järgi saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
4. Avaldaja palus seada alaealise lapse üle eestkoste ja määrata lapse eestkostjaks tema vanaema.

§ 92

lg 2 järgi on lapse üle eestkoste seadmise eeldused järgmised: lapse vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või vanematelt on vanema õigused ära võetud. Sama paragrahvi

1. lõike järgi võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Riigikohus on
2. juuni
3. a otsuses märkinud, et eestkoste seadmise aluseks

§ 92

lg 3 järgi võib olla lapse ilmajäämine vanema igapäevasest hoolitsusest (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-96). Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus on põhjendamata ning rikutud on TsMS § 465 lg 2 p 8 ja § 667 lg-t 1. Eestkoste seadmise taotluses tugines avaldaja mh asjaoludele, et isa viis lapse vanaema juurde, laps viibib juba pikemat aega oma vanaema hoole all, emal on ebastabiilne elukorraldus ja kumbki vanem ei ole ette võtnud midagi selleks, et laps enda juurde võtta. Ringkonnakohus ei ole nimetatud asjaolusid hinnanud. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks loobunud eestkoste seadmise põhjendustest. Asjaolust, et avaldaja loobus vanematelt lapse äravõtmise nõudest, ei saa järeldada, et avaldaja on loobunud eestkoste seadmise alusena esile toodud põhjendustest. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama kõiki asjaolusid ja selle alusel otsustama, kas avaldaja esitatud asjaolud annavad aluse seada lapse üle eestkoste

§ 92lg 3 järgi.

1. Pärnu Maakohtu
2. oktoobri
3. a määruse alusel last menetluses esindav vandeadvokaat Kersti Põld on esitanud Riigikohtule taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks. Vandeadvokaat K. Põld esindas last riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 3 alusel kõigis kohtuastmetes. Kooskõlas TsMS § 219 lg 5 teise lausega ei kontrolli kohus lapse huvide kaitseks esindaja määramise korral täiendavalt riigi õigusabi saamise eeldusi. Seega tuleb lapse esindaja taotlus rahuldada ning riigi õigusabi tasu kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 ja justiitsministri
4. jaanuari
5. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi kord) § 1 lg 1 alusel kindlaks määrata. Korra § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt on esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Lapse esindaja on arvestanud tasu asja kassatsioonimenetluseks ettevalmistamise ja seal osalemise eest kokku 10 pooltunni eest. Kolleegiumi arvates on ajakulu korra § 12 lg 5 mõttes põhjendatud. Kooskõlas korra § 1 lg-ga 2 lisandub väljamõistetavale tasule käibemaks 18% ning tasu mõistetakse välja hageja esindaja töökohaks oleva advokaadibüroo kasuks. Kokkuvõttes määrab kolleegium OÜ Advokaadibüroo Kersti Põld kasuks RÕS § 23 lg 1 järgi riigieelarvest väljamakstavaks tasuks hagejale osutatud riigi õigusabi eest 2478 krooni. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 ja korra § 6 järgi OÜ-le Advokaadibüroo Kersti Põld välja Eesti Advokatuur. Juhindudes RÕS § 26 lg-st 1, edastab kolleegium lahendi ka Rahandusministeeriumile. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Henn Jõks