3-1-1-8-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-8-09 Otsuse kuupäev

1. märts 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Priit Pikamäe Kohtuasi A. A. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-5464 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. veebruar 2009 RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. oktoobri
7. a kohtuotsus A. A. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja § 7422 lg 2 järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.
8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Põhja Politseiprefektuuri
10. mai
11. a otsusega karistati A. A-d liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut (12000 krooni) selle eest, et ta juhtis
12. aprillil 2008 kell 13.00 Harju maakonnas X vallas X tee
13. kilomeetril mootorsõidukit joobeseisundis. Sellise tegevusega rikkus A. A. liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 nõudeid. Lisakaristusena võeti A. A-lt LS § 7419 lg 2 alusel 5 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Samuti karistati A. A-d LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut (1500 krooni) selle eest, et ta samal ajal ja samas kohas juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse mitte vähem kui 26 km/h võrra, sõites kiirusega 99 +/-3 km/h. Sellise tegevusega rikkus A. A. LE § 126 p 3 nõudeid.
14. A. A. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles talle määratud lisakaristuse tühistamist. Menetlusalune isik palus kohtul muuhulgas läbi vaadata väärteo toimepanemise aega puudutavad ebakõlad.
15. Harju Maakohus tühistas
16. oktoobri
17. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas väärteomenetluse. Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele, sest kohtuvälise menetleja otsuse järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Seda põhjusel, et väärteoprotokollis kirjeldatu kohaselt juhtis A. A. mootorsõidukit alkoholijoobes ja ületas lubatud kiirust
18. aprillil 2008 kell 13.00, kuid alkoholijoove tuvastati tal samal päeval juba kell 12.45 - seega enne väidetava väärteo toimepanekut. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
19. Harju Maakohtu
20. oktoobri
21. a kohtuotsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Politseiprefektuur. Kassatsioonis taotletakse kohtuotsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist või väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kassaatori arvates on kohus rikkunud oluliselt menetlusõigust. Lähtuvalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg-st 2 oleks kohus pidanud kõrvaldama vastuolu rikkumise toimepanemise ja joobe tuvastamise aja vahel ning selgitama välja, kas erinevates menetlusdokumentides 15 minutit erineva kellaaja märkimisel võis olla tegemist kohtuvälise menetleja ametniku inimliku eksimusega. Viimast kinnitab kassaatori hinnangul muuhulgas asjaolu, et menetlusalune isik ise ei ole talle süüksarvatud väärtegude toimepanemist kunagi eitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
22. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatori väitega selle kohta, et maakohus on rikkunud VTMS § 123 lg-st 2 tulenevat väärteoasja täieliku uurimise kohustust. Kolleegium kordab taas varasemalt mitmes lahendis väljendatud seisukohta, et VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendab otsuse tegemisel VTMS §-s 133 loetletud küsimused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-82-08 - RT III 2009, 6, 35, p 6; nr 3-1-1-79-08 - RT III 2009, 6, 37, p 7; nr 3-1-1-74-08 - RT III 2008, 52, 362, p 7; nr 3-1-1-55-08 - RT III 2008, 39, 260, p 8). Maakohtu otsus nendele nõuetele aga ei vasta.
23. Kriminaalkolleegium märgib, et lahendades küsimust sellest, kas on aset leidnud teod, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja kas need teod on toime pannud menetlusalune isik, tuleb maakohtul selgitada välja ka see, millal ja kus need teod toime pandi. Kahtluste esinemisel väärteoprotokollis märgitud tegude toimepanemise ja alkoholijoobe tuvastamise protokollis märgitud joobe tuvastamise aegade suhtes oleks maakohtul tulnud püüda neid kahtlusi tõendite uurimisel ja hindamisel kõrvaldada - näiteks oleks kohus saanud selles osas üle kuulata kõnealused protokollid koostanud politseiametniku. Käesolevas asjas ei ole maakohus selliseid tõendeid aga uurinud ega ka põhistanud, miks mõningad uuritud tõendid sisuliselt hindamata jäeti. Seoses sellega kordab kriminaalkolleegium, et osade tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-3-08 - RT III 2008, 13, 89, p 12; nr 3-1-1-6-06 - RT III 2006, 26, 235, p 6.3; nr 3-1-1-105-03 - RT III 2003, 30, 310, p 12).
24. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kassaatori alternatiivse taotluse - jõustada kohtuvälise menetleja otsus - rahuldamine ei ole VTMS § 174 p 6 kohaselt võimalik, kuna see raskendaks menetlusaluse isiku olukorda. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe