← Eesti

3-2-2-1-09

Obsah (12)§ 702§ 217§ 704§ 204§ 219§ 475§ 477§ 4892§ 489§ 595§ 149§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§ 702lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alus.

Aktsiaselts H leiab vastuses teistmisavaldusele, et teistmisavaldus ei ole põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja tuleb

§ 702lg 2 p 2 ja § 705 alusel rahuldada.

Pärnu Maakohtu

  1. augusti 2008 maksekäsu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks samale maakohtule.
  2. Kohtulahendite infosüsteemi kohaselt on Pärnu Maakohus teinud
  3. mail 2007 määruse kriminaalasjas nr 1-06-
  4. Selles lahendis märkis maakohus muu hulgas järgmist: "Kohus asus seisukohale, et R. J suhtes on meditsiiniliselt näidustatud hoolekandeasutusse suunamine ning tema hooldamine kuni psüühikahäiretest tingitud ohtlikkuse püsiva äralangemiseni. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr

(903)-2007 nähtub, et ekspert on jõudnud järeldusele, et uuritav R. J ei ole käesoleval ajal esineva raske psüühikahäire tõttu võimeline kohtu ette astuma ega kohtulikku karistust kandma." Kohtulahendite infosüsteemi kohaselt on Pärnu Maakohus 18. novembril 2008 tsiviilasjas nr 2-0824182 tehtud R. J eestkostja määramise määruses märkinud muu hulgas järgmist: "SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku eksperdi poolt 02.10.2008.a. läbiviidud ekspertiisi, mille kohta väljastatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 30
(977)2008 kohaselt esineb R. J mõõdukas dementsus ja fiksatsiooniamneesia, mille tõttu R. J ei ole oma vaimse seisundi poolest kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Kuna uuritava seisundis võib esineda mõningast paranemist, võiks eestkoste seada kolmeks aastaks. R. J vajab eestkostja nõusolekut kõigi tehingute tegemisel, tema vaimne seisund võimaldab tal anda arvamust Pärnu linna avalduse kohta." Kolleegium leiab, et eelviidatud kohtulahendite ja ekspertide arvamuste alusel tuleb R. J lugeda tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks isikuks kõnealuse maksekäsu kiirmenetluse ajal. 7.

§ 702

lg 2 p 2 kohaselt on teistmise üheks aluseks olukord, kus menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes.

§ 217

lg 3 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. Järelikult ei oma õiguslikku tähendust menetlusdokumentide kättetoimetamine tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule. Kuna R. J oli tsiviilkohtumenetlusteovõimetu maksekäsu kiirmenetluse ajal, sh talle makseettepaneku määruse kättetoimetamise ajal ning makseettepaneku määrust ei toimetatud kätte tema seaduslikule esindajale, siis ei ole R. J maksekäsu menetlusest seaduse kohaselt teatatud. Seega esineb praegusel juhul

§ 702lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise alus.

Surju vald, kelle hooldekodu töötaja võttis vastu makseettepaneku määruse, ei ole seaduse järgi R. J seaduslik esindaja. 8.

§ 702

lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 lg 2 järgi seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PKS § 95 lg 5 sätestab, et kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Praegusel juhul esitaski Pärnu linn teistmisavalduse R. J eestkostja ülesandeid täitva eestkosteasutusena. Teistmisavalduse kohaselt on Pärnu linn saanud maksekäsu määrusest teada 14. augustil 2008. Pärnu linn esitas teistmisavalduse Riigikohtule 13. oktoobril 2008. Seega on teistmisavaldus esitatud

§ 704lg 1 teises lauses sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul.

9. Praeguses asjas tekib küsimus, kas maksekäsu kiirmenetluses peab kohtunik või kohtunikuabi kontrollima maksekäsu kiirmenetluse poole tsiviilkohtumenetlusteovõimet.

§ 204

lg 1 järgi peab kohus muu hulgas kontrollima menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ega tohi selle puudumisel lubada isikul menetluses osaleda. Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta

§ 204lg 2 järgi nõuda isikult arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi.

Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetlusosalisele eestkostja määramise menetluse.

§ 219

lg 1 kohaselt peab kohus määrama ajutise esindaja tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule, kelle vastu on esitatud avaldus ja kellel puudub seaduslik esindaja, kui poole menetluses osalemise takistatus seab ohtu poole olulise huvi. Riigikohus on 6. veebruaril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-141-07 tehtud otsuses leidnud, et tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll ja piiratud teovõimega isikule eestkostja määramiseks menetluse algatamine on vajalik seetõttu, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku osalemine õiguskäibes ja ka kohtumenetluses on piiratud. Sellise isiku õigusi ja huve peab õiguskäibes kaitsma kohtu määratud eestkostja, kes on PKS § 98 lg 1 järgi piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. Maksekäsu kiirmenetlus on

§ 475

lg 1 p 1 kohaselt hagita menetlus.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sellest sättest järeldub, et

§ 204ja § 219 lg 1 kehtivad ka maksekäsu kiirmenetluse kohta.

Maksekäsu kiirmenetlust võib

§ 4892lg 1 kohaselt korraldada, sh teha makseettepaneku ja maksekäsu, ka kohtunikuabi.

Enne 15. juulit 2008 sisaldas samasugust regulatsiooni

§ 489lg 8.

Maksekäsu kiirmenetluse korraldamine on üldjuhul üle antud kohtunikuabide pädevusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda kohtunikuabil määrata ekspertiise ega algatada menetlusosalisele eestkostja määramiseks menetlust. Selline õigus on üksnes kohtunikul.

§ 595

lg 2 p 3 sätestab, et registriasjas peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused. Kolleegium leiab, et

§ 595lg 2 p 3 tuleb analoogia alusel kohaldada ka maksekäsu kiirmenetluses.

Seega kui maksekäsu kiirmenetlust korraldaval kohtunikuabil tekib kahtlus maksekäsu kiirmenetluse poole tsiviilkohtumenetlusteovõimes, peab ta andma maksekäsu kiirmenetluse üle kohtunikule. Kolleegium märgib, et praeguses asjas oleks kohtunikuabil pidanud tekkima kahtlus R. J tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Kohtuasja toimikus (lk 13) on

  1. mail 2008 tehtud väljatrükk Maksuja Tolliameti andmebaasist, millest nähtub, et R. J viibib Surju hooldekodus. Samuti on maakohus toimetanud R. J suhtes tehtud makseettepaneku
  2. juulil 2008 kätte Surju hooldekodusse (kohtutoimiku lk 20). Ka maksekäsk toimetati kätte hooldekodusse (kohtutoimiku lk 22).
  3. Asi tuleb saata Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks. Kuna Pärnu linn on Pärnu Maakohtu
  4. novembri
  5. a määrusega määratud R. J eestkostjaks, ei ole sellel põhjusel vajalik maksekäsu kiirmenetluse üleandmine kohtunikule (üleandmise kohta vt käesoleva otsuse p 9).
  6. Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb R. J

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kautsjon.

Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.