← Eesti

3-3-1-98-08

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-98-08

  1. märts 2009 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Vitali Utikovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju 100 000 krooni hüvitamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  2. novembri
  3. a määrus haldusasjas nr 3-08-1376 Vitali Utikovi määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Vitali Utikovi määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu
  6. novembri
  7. a määrus asjas nr 3-08-
  8. Saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Vitali Utikov esitas
  10. juulil 2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud kahju 100 000 kr hüvitamiseks. Kaebus saadeti kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Halduskohtule.
  11. Tartu Halduskohtu
  12. oktoobri
  13. a määrusega asjas nr 3-08-1376 tagastati V. Utikovi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel. Halduskohtule ei olnud selge, kas V. Utikov oli enne kahjunõude esitamist Tallinna Vangla poole pöördunud, mistõttu esitati Tallinna Vanglale järelepärimine. Tallinna Vangla vastusest selgus, et V. Utikovi
  14. mai
  15. a avaldust käsitati selgitustaotlusena, kuna see ei sisaldanud ühtegi konkreetset taotlust. Seega ei olnud V. Utikov enne kohtusse pöördumist esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotlust Tallinna Vanglale.
  16. V. Utikov palus määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse esitaja selgitas kirjas Tallinna Vanglale ja halduskohtule täpselt, mida ta soovib ja miks.
  17. Tartu Ringkonnakohtu
  18. novembri
  19. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. Tallinna Vangla
  20. septembri
  21. a vastusest nähtub, et Tallinna Vangla käsitas V. Utikovi
  22. mai
  23. a avaldust selgitustaotlusena, kuna see ei sisaldanud ühtegi konkreetset taotlust kahju hüvitamise osas. Kuna kaebaja ei olnud Tallinna Vanglale esitanud kahju hüvitamise nõuet, siis oli kaebuse tagastamine õiguspärane. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  24. Vitali Utikovi määruskaebuses märgitakse, et haldusasja sisuks on Tallinna Vangla tekitatud kahju 100 000 kr hüvitamine. Kaks sarnast kahju hüvitamise nõuet, mis pealkirjastati avaldusena, esitati nii Tallinna Vanglale kui ka Justiitsministeeriumile
  25. mail
  26. Jääb selgusetuks, millist kaebuse esitamise korda vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 8 rikuti.
  27. Tallinna Vangla leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. V. Utikov pöördus Tallinna Vangla poole selgitustaotlusega ning V. Utikov ei esitanud kahju hüvitamise nõuet. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  28. Halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast (HKMS § 11 lg 31 p 1). Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VangS § 11 lg 8). Tartu Halduskohtu
  29. oktoobri
  30. a määrusega tagastati kaebus HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna V. Utikovi
  31. mai
  32. a avaldus ei sisalda kahju hüvitamise nõuet. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga ja jättis esitatud määruskaebuse rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu haldus- ja ringkonnakohtuga järgmistel põhjustel.
  33. V. Utikov pöördus
  34. mai
  35. a avaldusega Tallinna Vangla poole, milles muu hulgas märkis järgmist: "Kuna ma olen alusetult kõigest ilma jäetud, täpsemalt olin isoleeritud elutsoonist väljamõeldud ettekäändel, arvan ma, et mulle tekitati moraalne ja materiaalne kahju vähemalt 100 000 EEK [---] ulatuses. Arvan, et minu nõudmised on põhjendatud, kuna rikuti minu kui kinnipeetava õigusi ja inimõigusi." (Tl 32-34.) Tallinna Vangla väidab kohtumenetluses, et käsitas V. Utikovi
  36. mai
  37. a avaldust selgitustaotlusena. Tallinna Vangla märkis
  38. juuni
  39. a selgitustaotluse vastuses nr 1-13/13874-1 V. Utikovi
  40. mai
  41. a avalduse osas ka järgmist: "[E]sitatud pöördumises puudub põhjuslik seos ning põhjendatus võimaliku moraalse ja materiaalse kahju ning eraldatud lukustatud kambris viibimise vahel. Puudulik on pöördumine ka kahju hüvitamise summa osas, kuna Teie poolt on märgitud vaid võimalik minimaalne kahjusumma. Nõude osas ei ole märgitud ka asjaolu, milles moraalne ning materiaalne kahju väljendub. Seega leiab Tallinna Vangla, et avaldus on kahju hüvitamise nõude osas puudulik. [---]. [T]ulenevalt vangistusseaduse § 11 lg 8 on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud."
  42. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 2 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on selgitustaotlus MSVS tähenduses isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine; taotleb MSVS §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. Valitsusasutus, valla- või linnavalitsus, osavalla ja linnaosa valitsus või valla- või linna ametiasutus annab tasuta selgitusi tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta (MSVS § 3). Kolleegium märgib, et V. Utikovi
  43. mai
  44. a avaldus osas, milles käsitletakse kahju hüvitamist, ei ole käsitatav selgitustaotlusena MSVS § 2 lg 3 p-de 1 ja 2 tähenduses, kuna selles osas ei ole Tallinna Vanglalt teavet nõutud. Samuti ei olnud tegemist soovituse või ettepanekuga vangla töö korraldamiseks ega informatiivse teabega. Asjaolu, et Tallinna Vangla pealkirjastas
  45. juuni
  46. a vastuse nr 1-13/13874-1 selgitustaotluse vastusena, ei saa muuta taotluse esitaja tahet ning esitatud taotluse tegelikku sisu. V. Utikovi
  47. mai
  48. a avaldusest on välja loetav taotleja tegelik tahteavaldus, milleks on õigusvastaselt tekitatud kahju 100 000 kr hüvitamine. Ühtlasi on Tallinna Vangla oma
  49. juuni
  50. a selgitustaotluse vastuses nr 1-13/13874-1 ka V. Utikovi mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõuet käsitlenud ning leidnud, et taotlus on puudustega. Kui taotluse sisu ei olnud Tallinna Vanglale piisavalt selge ehk taotluses esinesid puudused, oleks Tallinna Vangla vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15 lg-le 2 pidanud määrama taotlejale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tallinna Vangla ei määranud V. Utikovile tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ega teinud otsustust kahju hüvitamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Sisuliselt on Tallinna Vangla V. Utikovi kahju hüvitamise taotluse jätnud tähtaegselt läbi vaatamata ning selle tagastanud. Seetõttu puudus halduskohtul õiguslik alus tagastada V. Utikovi kaebus HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel.
  51. Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium Tartu Halduskohtu
  52. oktoobri
  53. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu
  54. novembri
  55. a määruse asjas nr 3-08-1376 ning saadab asja ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.