RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

RS) § 2 lg 2 järgi toimub vara tagastamine ORAS-s ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud korras. ORAS ega muud õigusaktid ei näe ette tagastamisele või kompenseerimisele kuuluva vara hindamist selle turuhinna alusel kuni 1. juuli 2002. a kehtinud asjaõigusseaduse (

) § 29 järgi. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust hageja väited, et maakohus tugines omal algatusel tõendina juurde võetud Tallinna Linnavalitsuse

1. novembri
2. a kirjale nr 5-30/4923 ja selle juurde lisatud raamatupidamisteatisele vara väärtuse tuvastamisel. Maakohtul oli kuni
3. jaanuarini
4. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 118 lg 1 alusel õigus nõuda seoses poolte esitatud dokumentaalsete tõenditega nii algdokumendi esitamist kui selgitusi dokumendis esitatud hinna arvutamise kohta. Kuna maakohus ei mõistnud kostjalt hüvitist välja vaidlusalase vara turuhinda arvestades, siis ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks kaebuse väide hageja esitatud KVE Kinnisvaraekspert hinnangu kui vaidlusalase vara 360 000 kroonist väärtust kinnitava tõendi hindamata jätmise kohta. Vara bilansiline väärtus ja turuhind ei ole samased mõisted. Kuna hageja oli oma hagis 175 000 krooni väljamõistmise nõude alusena märkinud vaidlusaluse vara tagastamise (tehingu) tühisuse asjaolu ja kohus selle asjaolu oma otsuses ka tuvastas, siis ei pidanud maakohus tegema eraldi otsust hageja
5. novembri
6. a akti tühisuse tunnustamise kohta. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu ja maakohtu otsused tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja Riigikohtul teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub kassatsioonkaebuses ka muuta kohtuotsuse motiive ning lugeda
8. novembri
9. a vara üleandmise akt nr 276 tsiviilõiguslikuks tehinguks ja tunnustada akti tühisust. Hageja leiab, et nii ringkonnakohus kui ka maakohus on rikkunud menetlusnorme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus on alusetult võtnud omal algatusel tõendina asja juurde Põhja-Tallinna Valitsuse
10. novembri
11. a kirja nr 5-30/4923 ja selle juurde lisatud raamatupidamise teatise vara väärtuse tuvastamisel. Tulenevalt maakohtu menetluse ajal kehtinud TsMS §-st 91 võib kohus omal algatusel tõendeid koguda vaid avaliku huvi kaitseks. Maakohus ei teavitanud menetlusosalisi omal initsiatiivil tõendi nõudmisest ega küsinud poolte arvamust tõendi juurdevõtmise kohta rikkudes sellega TsMS §
12. Kohus ei ole ka kooskõlas TsMS §-ga 176 määranud tõendit asja juurde võtta. Seetõttu puudus kohtul ka TsMS § 227 lg-s 2 ja §-s 228 sätestatud õigus tõendit hinnata ja sellele otsuses tugineda. Ringkonnakohus ei ole hageja sellekohaste vastuväidetega arvestanud ega nende mittearvestamist põhjendanud, millega on rikkunud TsMS § 654 lg 5 sätestatut. Maakohus ei ole käsitlenud hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud KVE Kinnisvaraekspert hinnangut, mille kohaselt hagetava vara väärtus selle omandamisel kostja poolt oli 360 000 krooni. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 231 lg-t
13. Ringkonnakohus ei ole kassaatori sellekohaste vastuväidetega arvestanud ega nende mittearvestamist põhjendanud, millega on rikkunud TsMS § 654 lg-t
14. Kohtud on valesti kohaldanud kostja poolt vara omandamise hetkel kehtinud

§ 29

.

§ 29

lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

§ 29lg 3 kohaselt loetakse asja väärtuseks selle harilikku väärtust.

1. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
2. Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja oma seisukohtade juurde. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
4. Kohtud on tuvastanud, et kostja on saanud hagejalt Heina tn 47 asuvast elamust 1/2 mõttelist osa. Kostja poolne vara omandamise õiguslik alus on Tallinna Linnavalitsuse
5. oktoobri
6. a korralduse nr 3012-k, millega otsustati tagastada Heina tn 47 asuvast elamust 1/2 mõttelist osa kostjale, tühistamisega ära langenud. Kostja on saadud elamu 1/2 mõttelist osa maha müünud. Seega on kohtud õigesti leidnud, et kohaldamisele kuulub TsK § 477 lg
8. Pooled vaidlevad Riigikohtus selle üle, milline oli kostjale tagastamise ajal vara väärtus, mille kostja on TsK § 477 lg 3 alusel kohustatud hagejale hüvitama. Ringkonnakohus on leidnud, et ORAS ega muud õigusaktid ei näe ette tagastamisele või kompenseerimisele kuuluva vara hindamist selle turuhinna alusel kuni
9. juulini
10. a kehtinud

§ 29järgi.

Ringkonnakohus on leidnud, et hüvitamisele kuuluva summa kindlaksmääramisel tuleb lähtuda vara bilansilisest väärtusest. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on hüvitise kindlaksmääramisel valesti kohaldanud TsK § 477 lg-t 3 ja vara tagastamise hetkel kehtinud

§ 29. Ts

K § 477 lg 3 sätestab, et kui alusetult omandatud vara ei ole võimalik natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas.

§ 29

lg 3 kohaselt loetakse asja väärtuseks selle harilikku väärtust, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti.

§ 29lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega tuleb Ts

K § 477 lg 3 alusel lugeda vara väärtuseks, mis tuleb hagejale hüvitada, vara kostjale üleandmise aja turuhind. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus, kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluva summa kindlaksmääramiseks, tuvastama, milline oli kinnistul asuva elamu 1/2 mõttelise osa turuhind selle kostjale üleandmise hetkel. Seejuures peab ringkonnakohus andma hinnangu ka hageja poolt maakohtus dokumentaalse tõendina esitatud KVE Kinnisvaraekspert hinnangule, mille kohtud lähtudes ekslikust vara väärtuse käsitlusest jätsid eelnevas menetluses arvestamata.

1. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on rikkunud enne
2. jaanuari
3. a kehtinud TsMS § 91 lg-s 2 sätestatut, kogudes omal algatusel tõendeid ja võttes asja juurde Põhja-Tallinna Valitsuse
4. novembri
5. a kirja nr 5-30/4923 ja selle juurde lisatud raamatupidamise teatise vara väärtuse kohta. Kolleegium märgib aga, et ainuüksi see menetlusnormi rikkumine ei toonud kaasa ebaõiget lahendit. Selle tõendi alusel ei ole võimalik tuvastada asja lahendamisel tähtsust omavat asjaolu: kinnistul asuva elamu 1/2 mõttelise osa turuhinda.
6. Kolleegium leiab, et kostja vara saamise õiguslik alus langes ära Tallinna Linnavalitsuse
7. oktoobri
8. a korralduse nr 3012-k, millega otsustati vara kostjale tagastada, kehtetuks tunnistamisega. Seega ei ole TsK § 477 kohaldamiseks vaja eraldi tunnustada vara üleandmise akti tühisust. Vara üleandmise akti näol on tegemist abstraktse kokkuleppega, millega on Vabariigi Valitsuse
9. veebruari
10. a määrusega nr 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" p 48 kohaselt seostatud tagastatud varale omandiõiguse tekkimise aeg. Vara üleandmise akti kehtivus ei sõltu iseenesest vara tagastamise õigusliku aluse olemasolust.
11. Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, tuleb menetluskulude jaotus lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.
12. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik