Obsah (4)

§ 19§ 20§ 18§ 24

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-97-08 5. märts 2009 Eesistu

§ 19

lg 1 kohaselt väljastas REKK gümnaasiumiõpilasele kooli kaudu riigieksamitunnistuse kõigi tema poolt sooritatud riigieksamite tulemustega. PGS § 29 lg 8 kohaselt võib riigieksami tulemuste peale esitada vaide HTM-le viie tööpäeva jooksul riigieksamitunnistuse väljastamise päevast arvates. Haridus- ja teadusminister moodustab vaiete läbi​vaatamiseks apellatsioonikomisjoni (PGS § 29 lg 9). Haridus- ja teadusministri

1. juuni
2. a määrusega nr 35 kehtestud "Apellatsioonikomisjoni töökorra" § 1 lg 2 kohaselt kuuluvad apellat​siooni​komisjoni HTM järelevalveosakonna juhataja, järelevalveosakonna teenistuja ning üld​haridus​osakonna teenistuja. Komisjoni tegevust korraldab HTM järelevalveosakond ("Apellat​siooni​komisjoni töökorra" § 1 lg 3). Komisjon kaasab oma töösse eksperte ("Apellatsioonikomisjoni töökorra" § 1 lg 4) ning teeb otsuse, millega jätab eksamitulemuse muutmata, tõstab tulemust või langetab tulemust (PGS § 29 lg 91). Komisjon saadab oma otsuse vaide esitajale ja hinde muutmise korral ka REKK-le ("Apellatsioonikomisjoni töökorra" § 5 lg 5).
3. Kaebaja leiab, et tema eesti keele riigieksamit on hinnatud väära punktisummaga. Seega on kaebaja tahe suunatud eesti keele eksami tulemust kindlaksmäärava otsuse vaidlustamisele. Eel​toodud regulatsioonist nähtub, et M.O riigieksami tulemuse määrasid kindlaks haridus- ja teadus​ministri kinnitatud hindajad. Eksamitulemus tehti eksami sooritajale teatavaks REKK väljastatud riigieksamitunnistusega. M.O on esitanud kaebuse aga apellatsioonikomisjoni vaideotsuse tühistamiseks. HMS § 87 lg 2 p 3 kohaselt saab vaideotsuse peale esitada kaebuse juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Selliseid asjaolusid M.O HTM riigieksamite apellatsioonikomisjoni otsuse vaidlustamisel välja ei ole toonud. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kohus peab kaebuse sõnastusest ja kontekstist lähtudes ise kindlaks tegema kaebaja tegeliku taotluse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
4. septembri
5. a otsus asjas nr 3-3-1-39-01,
6. jaanuari
7. a otsus asjas nr 3-3-1-81-03). Kolleegium leiab, et M.O kaebust tuleb käsitada mitte kaebusena apellatsioonikomisjoni vaideotsuse tühistamiseks, vaid kaebusena eksamikirjandi tulemuse tühistamiseks. Lisaks on M.O esitanud taotluse teha HTM-le ettekirjutus riigieksami tulemuse osas uue vaideotsuse tegemiseks. Nimetatud taotlust tuleb käsitada taotlusena kohustada HTM-i eksamihinde osas uue otsuse tegemiseks. M.O eksamitulemust kindlaks määrava sisulise otsuse tegid haridus- ja teadusministri käsk​kirjaga kinnitatud hindajad. REKK väljastas küll kaebajale riigieksamitunnistuse, kuid ei oma sisulist otsustuspädevust eksamihinde määramise osas. Kolleegium leiab, et kirjeldatud olukorras on eksamitulemuse vaidlustamisel ning eksamihinde osas uue otsuse tegemiseks kohustamisel pädevaks vastustajaks HTM.
8. Kolleegium on seisukohal, et eksamitulemuse määratlemise puhul on tegemist otsusega, mis tehakse isikule teatavaks mitme erineva dokumendiga. Riigieksami tulemus tehakse isikule teatavaks riigieksamitunnistusega, millele ei märgita hinde kujunemist selgitavaid põhjendusi. Osa eksamihinde kujunemise põhjendustest esitatakse aga märgetena eksamitöö peal.
9. a "Eesti keele eksami hindamisjuhendi" kohaselt märkis hindaja eksamitööle leitud ortograafiavead, inter​punktsioonivead, stiilivead, küsitavused, faktivead, sõna või lauseosa puudumise ning taandrea vead. Lisaks mõjutavad kirjandi hinnet mitmed subjektiivset hindamist nõudvad aspektid, mida kirjandi peale ei märgita (nt kirjandi teemakohasus, teema avatus, analüüsioskus, oskus kasutada teadmisi ning esitada teemakohaseid näiteid, teksti isikupärasus jms). Hindamisotsuse terviklikku põhjendust ei pruugi otsuse adressaat seega teada saadagi.
10. Kolleegium leiab, et enne kohtusse pöördumist peab isikul olema võimalik tutvuda eksami​tööle märgitud eksamihinde kujunemist selgitavate märgetega. Eksamitööga tutvumine võimaldab isikul otsustada, kas eksamihinde määramisel on tema õigusi rikutud või mitte (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
11. detsembri
12. a määrus asjas nr 3-3-1-52-00). Seega tuleb isikul, kes soovib eksamitulemust halduskohtus vaidlustada, mõistliku aja jooksul välja nõuda eksamitöö, millest selguvad ettenähtud ulatuses eksamitulemuse kujunemise põhjendused. Kui isik on eksami​töö mõistliku aja jooksul välja nõudnud, hakkab 30-päevane kaebetähtaeg kulgema eksamitööga tutvumisest arvates (HKMS § 9 lg 9). Seega ei hakka eksamitulemuse vaidlustamiseks haldus​kohtusse pöördumise tähtaeg kulgema riigieksamitunnistuse väljastamisest ega Apellatsiooni​komisjoni otsuse teatavakstegemisest. Kuna vaide esitamisel ei teadnud kaebaja eksamitulemuse kujunemise põhjuseid, vaid sai need teada alles pärast vaideotsuse tegemist, ei kohaldu HKMS § 9 lg
13. 13.

§ 20

lg 7 kohaselt sai isik juhul, kui ta oli esitanud vaide riigieksami tulemuse peale, eksami​tööga tutvuda alles pärast apellatsiooniperioodi lõppu. M.O sai oma eksamitöö kätte apellat​siooni​perioodi lõpus,

1. juulil
2. Kaebuse halduskohtule esitas ta
3. augustil
4. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt. Asi tuleb saata menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Kassatsioon​kaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 alusel tagastada.
5. Kolleegium peab vajalikuks selgitada riigieksami tulemuse halduskohtuliku kontrolli võima​- lust.

§ 18lg 3 kohaselt on riigieksami tulemus positiivne alates 20 hinde​pallist.

Kui riigieksamitulemus on vähem kui 20 hindepalli, on riigieksam sooritatud mitterahuldavalt. Isikule, kes ei ole mõnda valitud riigieksamitest positiivse tulemusega sooritanud, kool gümnaa​siumi lõputunnistust ei anna (vt

§ 24lg 1 p 1).

Seega toob mitterahuldav eksami​tulemus kaasa gümnaasiumi lõpetamata jätmise, millega võidakse riivata mitmeid isiku põhiõigusi (nt põhiseaduse §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning põhi​seaduse §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele). Seega tuleb haldus​kohtul otsust, mille kohaselt on riigieksam sooritatud mitterahuldavalt, tõhusa õiguskaitse tagamiseks sisuliselt kontrollida, kasutades vajadusel eksperdi abi. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann