← Eesti

3-3-1-91-08

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-91-08

  1. märts 2009 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann MM Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  2. aprilli
  3. a intressinõude nr 13-2.1/4221 tühistamise nõudes Tartu Ringkonnakohtu
  4. septembri
  5. a otsus haldusasjas nr 3-08-184 MM Grupp OÜ kassatsioonkaebus
  6. veebruar 2009 MM Grupp OÜ esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe, Maksu- ja Tolliameti esindajad Maarja Paalits ja Mare Ülenurm RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  7. septembri
  8. a otsus haldusasjas nr 3-08-184 ning jätta jõusse Tartu Halduskohtu
  9. mai
  10. a otsus. Mõista Maksu- ja Tolliametilt välja MM Grupp OÜ kasuks apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud 43 223 krooni ja 40 senti. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. MM Grupp OÜ esitas
  12. aprillil
  13. a maksuhaldurile tulu- ja sotsiaalmaksu parandusdeklaratsioonid maksustamisperioodide kohta alates jaanuarist 2002 kuni oktoobrini
  14. Deklaratsioonide parandamise põhjuseks oli asjaolu, et MM Grupp OÜ oli nimetatud perioodil andnud oma juhatuse liikmele laenu 4 614 576 krooni, kuid ei olnud maksnud väljaantud laenult tulumaksu vastavalt Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lõikele
  15. Deklaratsioonide parandamise tulemusena ning TuMS § 54 lõikes 6 sätestatud tulumaksu tagastamise õigust arvestades suurenes MM Grupp OÜ tulumaksukohustus 85 007 krooni võrra. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse (MTA)
  16. aprilli
  17. a intressinõudega nr 132.1/4221 kohustati MM Grupp OÜ-d tasuma tähtpäevaks tasumata tulumaksult, kinnipeetud tulumaksult, sotsiaalmaksult, töötuskindlustusmaksetelt ja maamaksult intresse kokku 505 612 krooni. MM Grupp OÜ esitas intressinõude peale vaide. Maksu- ja Tolliameti
  18. detsembri
  19. a vaideotsusega tühistati intressinõue 138 krooni aegunud intresside osas ja enammakselt arvestatud intresside 8776 krooni osas. MM Grupp OÜ palus halduskohtule esitatud kaebuses intressinõude tühistada. Intressid on arvestatud tasumata maksusummalt, mis oli parandusdeklaratsioonide esitamise ajaks aegunud. Kuna maksumaksjal ei olnud tulumaksu tasumise kohustust, ei saanud tal ka tekkida intressi tasumise kohustust. Tähtpäevaks tasumata maksusumma vabatahtlik tasumine ei saa panna maksumaksjat raskemasse olukorda võrreldes olukorraga, kui maksuhaldur oleks määranud maksu maksuotsusega. Maksumaksja ei ole maksuseadusi tahtlikult rikkunud, järelikult rakendub Maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lõikes 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Parandusdeklaratsioonid esitati
  20. aprillil 2006, järelikult oleks saanud intressi nõuda ainult alates
  21. aprillist 2003 tekkinud tulumaksuvõlalt. Suurem osa määratud intressidest on aga arvutatud just ajavahemikus
  22. aasta veebruarist kuni
  23. aasta aprillini tekkinud tulumaksu kohustustelt. Maksumaksja ei oleks pidanud varasemaid deklaratsioone parandama. Maksuhaldur käitus maksumaksja suhtes ebaausalt, veendes teda käituma viisil, mis tõi kaasa suurema maksukohustuse. Ka ei vasta kaevatav intressinõue MKS § 115 lg 3 ja § 95 lg 2 nõuetele, sest arvesse ei ole võetud enammakstud maksusummat ning ei selgu, kuidas intressinõue on arvutatud. MTA vaidles kaebusele vastu, väites, et kuna kaebaja parandas ise deklaratsioone ja tasus tasaarvestamise teel ka
  24. aasta veebruarist pärineva maksuvõla 1 025 946 krooni, siis tuleb tema suhtes arvutada aegumist alates parandusdeklaratsioonide esitamise ajast ehk
  25. aprillist
  27. Tartu Halduskohtu
  28. mai
  29. a otsusega rahuldati kaebus, tühistati vaidlustatud intressinõue ning tehti MTA-le ettekirjutus uue otsuse tegemiseks. Halduskohus oli seisukohal, et ajavahemikus
  30. juuli 2002 kuni
  31. aprill 2003 tekkinud tulumaksukohustuse osas on intress aegunud. Hea halduse põhimõttega on vastuolus olukord, kus maksumaksja käitub vastavalt haldusorgani soovitusele ja selle tulemusena tekib isikul maksukohustus, mida muidu ei oleks aegumise tõttu saanud temalt sisse nõuda. Halduskohus leidis, et intressinõue tuleb tühistada tervikuna, sest see ei vasta MKS § 119 lg 2 nõuetele ja ei ole kontrollitav.
  32. MTA apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tõlgendas halduskohus vääralt materiaalõigust ja protsessiõigust. MM Grupp OÜ deklareeris ja tasus maksuvõla vabatahtlikult ning ei ole tulumaksukohustust vaidlustanud. Intressid on arvestatud õiguslikult siduvalt põhivõlalt ja intressinõue on kooskõlas MKS § 115 lõikega
  34. Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis MM Grupp OÜ kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus MTA seisukohaga, et parandusdeklaratsiooni esitamisega on tulumaksukohustus õiguspäraselt ja õiguslikult siduvalt tuvastatud ning kui maksumaksja ei ole põhivõlga aegumise motiivil vaidlustanud, ei ole tal ka õigust aegumise tõttu vaidlustada intresse. Deklaratsioonide parandamine oli maksumaksja enda subjektiivne otsustus. Maksuhaldur ei käitunud ebaausalt ega läinud vastuollu hea halduse põhimõttega. Samuti oli vaidlustatud intressinõue ringkonnakohtu arvates piisavalt motiveeritud ja kontrollitav. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  35. MM Grupp OÜ taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja jätaks jõusse halduskohtu otsuse. Kassaator leiab, et kui tulumaksukohustus oli parandusdeklaratsiooni esitamisel ajal aegunud, siis on maksumaksja kohustused lõppenud nii põhivõla kui intressi osas ja intressinõuet saab aegumise motiivil vaidlustada sõltumata põhivõla vaidlustamisest. Neid maksumaksjaid, kes otsustasid vabatahtlikult parandada maksudeklaratsioone, tuleb kohelda võrdselt nende maksumaksjatega, kes keelduvad deklaratsiooni parandamisest ja kellele maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma maksuotsusega. Maksuhaldur eksitas maksumaksjat, sest kui maksumaksja oleks eiranud maksuhalduri soovitust ja deklaratsiooni mitte parandanud, siis oleks ta tänu aegumisele olnud paremas olukorras. Kassaator ei osanud sellise tagajärjega arvestada. Maksuhaldur rikkus uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust. Kassaatori tulumaksukohustust ei ole siduvalt kindlaks määratud, sest üksikjuhtumi kontrollakt ei ole haldusakt, mida saaks vaide- või kohtumenetluses vaidlustada. Samuti leiab kassaator, et intressinõue ei ole kontrollitav.
  36. MTA leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on õiguspärane ning kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  37. Kohtuistungil jäid pooled kassatsioonkaebuses ja kirjalikus vastuses väljendatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  38. MKS § 31 lg 1 loetleb maksuseadusest või Maksukorralduse seadusest tulenevad võimalikud rahalised nõuded ja kohustused, sealhulgas maksukohustuslase kohustuse tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). Maksukohustuste ja kõrvalkohustuste lõppemise ühe alusena nimetab MKS § 31 lg 3 p 4 aegumise. Viidatud sättest tuleneb, et maksuõiguses toob aegumistähtaja möödumine endaga kaasa kohustuse lõppemise. Kui maksumaksja täidab vabatahtlikult maksukohustuse või kõrvalkohustuse (näiteks tasub intressi), mis on aegumistähtaja möödumise tõttu lõppenud, siis tekib tal MKS § 33 kohaselt õigus nõuda tasutu tagastamist. Sellele on viidanud Riigikohus ka
  39. novembri
  40. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-75-
  42. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kuna käesolevas kohtuasjas vaidlustatud intressinõudes ei ole viidatud asjaoludele, mis võimaldaksid väita, et maksukohustuslane oleks maksuseadust rikkunud tahtlikult, tuleb kohaldada kolmeaastast aegumistähtaega. MM Grupp OÜ esitas
  43. aprillil
  44. a parandusdeklaratsioonid muu hulgas ka ajavahemikus
  45. aasta veebruarist kuni
  46. aasta aprillini tekkinud tulumaksu kohustuse kohta. Lähtuvalt MKS § 98 lõikest 1 oli enne
  47. aprilli 2003 tekkinud tulumaksukohustus aegunud ning maksumaksjal ei olnud kohustust nende perioodide eest esitatud deklaratsioone parandada, sest tulenevalt MKS § 31 lg 3 punktist 4 oli maksukohustus nende perioodide osas lõppenud. Samuti sätestab MKS § 89 lg 1, et kui maksukohustuslane enne maksusumma määramise aegumist (§ 98) avastab, et tema poolt või tema nimel esitatud deklaratsioonis esinevate vigade või andmete puudulikkuse tõttu on deklareeritud maksusumma väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast, teavitab ta sellest viivitamata maksuhaldurit kirjalikult. Kolleegium ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et aegumistähtaega tuleks arvutada parandusdeklaratsioonide esitamise ajast ehk
  48. aprillist
  49. Taoline tõlgendus ei ole kooskõlas MKS § 98 lõikega
  51. Kuna intress on oma olemuselt kõrvalkohustus, mille eesmärk on tagada põhikohustuse täitmine, siis toob põhikohustuse (tulumaksu tasumise kohustus) aegumine endaga kaasa ka kõrvalkohustuse aegumise sõltumata sellest, kas intressikohustus eraldivõetuna oleks olnud aegunud või mitte. Samas viitab kolleegium MKS § 118 lõikele 2 (kuni
  52. detsembrini 2008 kehtinud redaktsioonis), mille kohaselt "tasumata või tasaarvestamata maksusummalt või riigi poolt isikule alusetult tagastatud summalt intressi arvestamise aegumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 98 ja 99 sätestatut". Seega oli enne
  53. aprilli 2003 tekkinud tulumaksukohustuselt arvestatud intress parandusdeklaratsiooni esitamise ajal (
  54. aprillil 2006) igal juhul aegunud.
  55. Maksumaksjal on õigus esitada nõude aegumisest tulenev vastuväide kahel viisil: kas vaidlustada aegunud nõude määramiseks või sissenõudmiseks antud haldusakt või esitada MKS § 33 alusel tagastusnõude summale, mille maksumaksja on tasunud vabatahtlikult, ilma haldusaktita. Käesolevas asjas on maksumaksja vaidlustanud intressinõude ja see intressinõue tuleb intressikohustuse aegumise tõttu tühistada. Tulumaksu tasumise kohustuse (või enammakstud tulumaksu tagastamise nõude) osas selles kohtuasjas vaidlust ei ole. Kolleegium märgib vaid, et intressinõue on aegunud sõltumata sellest, kas tulumaksu tasumise kohustus oli haldusaktiga siduvalt kindlaks määratud või mitte. Kui maksuhaldur annab aegunud nõude osade kohta välja mitu haldusakti (nt määrab alguses ühe haldusaktiga maksu ja hiljem teise aktiga intressi), siis ühe haldusakti vaidlustamata jätmine ei võta maksumaksjalt õigust vaidlustada teist haldusakti.
  56. Kuigi tulumaksu aegumise osas puudub vaidlus, peab kolleegium vajalikuks märkida, et käesolevas asjas tuvastatud asjaolude kohaselt ei ole tulumaksukohustust siduvalt kindlaks määratud. Siduvalt saab maksukohustuse kindlaks määrata vaid MKS § 95 nõuetele vastava maksuotsusega. Maksudeklaratsiooni parandamisega ei ole maksukohustust lõplikult ja siduvalt kindlaks määratud. Maksudeklaratsiooni parandamine ei ole haldusakt. Maksumaksjal on õigus aegumistähtaja jooksul maksudeklaratsioone parandada korduvalt niikaua kuni selles deklaratsioonis deklareeritava maksukohustuste kohta ei ole tehtud maksuotsust. Pärast maksuotsuse tegemist saab maksuotsusega tuvastatud maksukohustust korrigeerida vaid maksuotsuse vaidlustamise teel (nt vaide või kaebuse esitamisega) või taotledes maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist vastavalt MKS §-dele 101-
  57. Kui maksumaksja on seisukohal, et ta on parandanud maksudeklaratsiooni, mida ta ei oleks pidanud parandama ja on deklaratsiooni parandamise tulemusena tasunud maksu, mille määramine oli parandusdeklaratsiooni esitamise ajal MKS §-st 98 lähtuvalt aegunud, siis on maksumaksjal õigus kolme aasta jooksul alates maksu tasumisest esitada MKS § 33 alusel nõue enammakstud maksu tagastamiseks. Kuna Riigikohus tühistab vaidlustatud intressinõude aegumise tõttu, ei ole vajadust analüüsida kassaatori väiteid maksuhalduri eksitavale ja ebaausale käitumise kohta. Võimalik hea halduse põhimõtete eiramine (näiteks teavitamiskohustuse rikkumine) võiks olla näiteks kaebetähtaja ennistamise aluseks, kui maksumaksja ei oleks eksituse tõttu õigel ajal pöördunud oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse.
  58. Aegumist reguleerivate sätete ebaõige kohaldamise tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ning jätta jõusse halduskohtu otsus. Vastavalt jagab Riigikohus ka kohtukulud. Halduskohus mõistis MTA-lt MM Grupp OÜ kasuks välja menetluskuludena 20 186 krooni ja 30 senti. Ringkonnakohtus esitas MM Grupp OÜ taotluse ja menetluskulude nimekirja (tl 116-120) 16 354 krooni ja 80 sendi väljamõistmiseks. Riigikohtus esitas MM Grupp taotluse 26 868 krooni ja 60 sendi väljamõistmiseks. Menetluskulud on kantud ja nõuetekohaselt tõendatud. Riigikohus mõistab lisaks halduskohtu otsuses väljamõistetud menetluskuludele Maksu- ja Tolliametilt MM Grupp OÜ kasuks täiendavalt välja apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud 43 223 krooni ja 40 senti. MM Grupp OÜ tasutud kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.