← Eesti

3-1-1-3-09

Obsah (8)§ 1§ 571§ 16§ 4§ 22§ 61§ 62§ 2

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-3-09 Otsuse kuupäev 6. märts 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Koh

ja läbivaatamise kuupäev

  1. veebruar 2009, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsuse.
  7. Ülejäänud osas ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata kriminaalasi samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
  8. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ K. P. kasuks välja 1500 (üks tuhat viissada) krooni kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

JAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. G. G., O. B., Iakov Saprykin anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 376 lg 1 järgi ning OÜ K. P. ja OÜ A. süüdistatuna KarS § 376 lg 2 järgi alljärgneva teo toimepanemises. 1.1 OÜ K. P. huvides tegutsenud juhatuse liikmed G. G. ja O. B. ning osaühingu juhtorgani heakskiidul ja volituse alusel tegutsenud I. Saprykin toimetasid ajavahemikul 16.-
  2. juunini 2001 OÜ K. P. registreeritud tegevuskohast Betooni3/Gaasi 6a, Tallinn aadressile X 10/V 13, hoone 88, Tallinn osaühingule kuulunud 114 700 valmissigaretti, 1190,20 kg praaksigarette ja 7052,41 kg suitsetamistubakat. Tegemist oli tubakaaktsiisi seaduse (RT I 1994, 54, 901) (TubAS) § 1 ja § 2 p 2 mõttes tubakaaktsiisiga maksustatavate tubakatoodetega, mis olid Eesti maksumärkidega märgistamata ja mille müügipakend ei vastanud
  3. a tubakaseaduse (RT I 2000, 59, 379) (TubS I) §-dest 3-4 tulenenud nõuetele. Tubakatoodete kogus oli TubS I § 3 lg 5 kohaselt suur. Pärast edasitoimetamist hoidsid ja ladustasid süüdistatavad OÜ K. P. tubakatooteid aadressil X 10/V. 13 kuni
  4. a oktoobrikuuni. Eeltoodud käitumisega rikkusid süüdistatavad TubAS § 6 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt, tubakatoodete väljaviimisel tootmisettevõttest pidi nendele või nende müügipakenditele olema kinnitatud maksumärgid. Seejuures ei taotlenud süüdistatavad OÜ K. P. uuele tegevuskohale X 10/V. 13 TubS I § 7 lg 4 ja § 8 lg 2 kohaselt tegevusluba, mis andnuks õiguse hoida ja ladustada uues

ukohas aktsiisiga maksustatavat suitsetamistubakat, praaksigarette ja valmissigarette. Pärast alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (alates 1. jaanuarist 2008 alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, käesolevas otsuses lühendatud kui ATK(E)

) jõustumist 1. aprillil 2003 ei taotlenud süüdistatavad OÜ K. P. uuele tegevuskohale X 10/V. 13, hoone 88 aktsiisilao tegevusluba. Samuti ei märgistanud süüdistatavad OÜ K. P. tubakatooteid, mis olid ATK(E)

§ 1

lg 1 ja § 16 lg-te 1, 3 ja 4 kohaselt jätkuvalt käsitatavad aktsiisikaubana, Eesti maksumärkidega ega viinud neid vastavusse TubS I §-de 3 ja 4 nõuetega. Tubakatoodetele ei taotletud ka ATK(E)

§-de 26-27 kohaselt ajutist aktsiismaksuvabastust. Tubakatoodete ebaseaduslik käitlemine oli OÜ K. P. huvides, sest vastasel juhul oleks OÜ K. P. tubakatooted erikonfiskeeritud. Oktoobris-detsembris 2004 toimetasid süüdistatavad OÜ K. P. tubakatooted Rummu alevikus aadressil Haapsalu mnt 12 paiknevasse ruumi, mille OÜ A. võttis juhatuse liikme G. G. sõlmitud lepinguga rendile. 1.2 OÜ A. huvides tegutsenud juhatuse liikmed G. G. ja O. B. ning osaühingu juhtorgani heakskiidul ja volituse alusel tegutsenud I. Saprykin hoidsid ja ladustasid osaühingu poolt Rummu alevikus renditud ruumides 2004. a oktoobrikuust kuni 8. septembril 2005 toimunud läbiotsimiseni eelmises alapunktis nimetatud tubakatooteid, mis olid ATK(E)

§ 1lg 1 ja § 16 lg-te 1, 3 ning 4 ja Tub

S I § 2 lg 1 kohaselt aktsiisiga maksustatavad, kuid ei olnud Eesti maksumärgiga märgistatud ega pakendatud TubS I §-de 3 ja 4 ning

  1. a tubakaseaduse (RT I 2005, 29, 210) (TubS II)
  2. jao nõuetele vastavatesse müügipakenditesse. Lähtudes TubS I § 3 lg-st 5, TubS II § 6 lg-st 2, ATK(E)

§ 571p-dest 1 ja 4 ning karistusseadustiku rakendamise seaduse (Kar

SRakS) §-st 8 oli tubakatoodete kogus jätkuvalt käsitatav suurena. OÜ A. juhatuse liikmed G. G. ja O. B. ning osaühingu volitatud esindaja I. Saprykin ei taotlenud OÜ A. tegevuskohale aadressil Rummu alevik, Haapsalu mnt 12 aktsiisilao tegevusluba. Seejuures ei maksumärgistanud G. G., O. B. ega I. Saprykin OÜ A. valduses olnud tubakatooteid ega taotlenud neile ajutist aktsiisimaksuvabastust. Tubakatoodete ebaseaduslik käitlemine oli OÜ A. huvides, sest vastasel juhul oleks osaühingu valduses olnud tubakatooted erikonfiskeeritud. 2. I. Saprykinit süüdistati KarS § 376 lg 1 järgi ka selles, et tema ajavahemikul 16.-18. oktoobrini 2004 toimetas OÜ A. ruumidest aadressil Rummu alevik, Haapsalu mnt 12 endale kuuluva elamu garaaži ning kuni 8. septembrini 2005 hoidis ja ladustas seal 50 160 sigaretti "Prima Nevo". Tegemist oli ATK(E)

§ 1

lg 1 ja § 16 lg-te 1 ja 3 kohaselt aktsiisiga maksustatava tubakatootega, mis ei olnud Eesti maksumärgiga märgistatud ega olnud pakendatud TubS II 2. jao nõuetele vastavatesse müügipakenditesse. Lähtudes TubS I § 3 lg-st 5, TubS II § 6 lg-st 2, ATK(E)

§ 571p-dest 1 ja 4 ning Kar

SRakS §-st 8 oli tegemist tubakatoote suure kogusega.

  1. Lisaks eeltoodule anti I. Saprykin kohtu alla süüdistatuna KarS § 418 lg 1 järgi selles, et tema, selleks relvaluba omamata, hoidis kuni
  2. septembrini 2005 enda eramus tulirelva oluliste osade hulka kuuluvat jahikarabiini relvarauda ja omavalmistatud 5,6 mm kaliibrilist vintpüssi. Samuti süüdistati I. Saprykinit KarS § 420 lg 1 järgi selles, et tema hoidis
  3. septembrini 2005 enda eramus sellist tulirelva helisummutit, mis on relvaseaduse § 22 lg 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud.
  4. Harju Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsusega tunnistati G. G. ja O. B. süüdi KarS § 376 lg 1 järgi ning G. G.t karistati ühe aasta ja kahe kuu pikkuse ning O. B.t ühe aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud vangistused jättis maakohus KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kohaldades G. G. suhtes kaheaastast ja O. B. suhtes 18-kuulist katseaega. I. Saprykin tunnistati süüdi KarS § 376 lg 1, § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi ning teda karistati vastavalt ühe aasta ja neljakuulise, neljakuulise ning ühekuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus I. Saprykinile liitkaristuseks vangistuse üheks aastaks ja kuueks kuuks, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata. Sama kohtuotsusega tunnistati OÜ K. P. KarS § 376 lg 2 järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega summas 70 000 krooni. OÜ A. mõisteti KarS § 376 lg 2 järgi õigeks. KarS § 376 lg 3 alusel konfiskeeris kohus süüteo vahetu objektina 114 700 sigaretti, 1190,2 kg praaksigarette, 6522,66 kg tubakat, 50 160 sigaretti "Prima Nevo", 8 kasti kokkuvoltimata sigaretipaberit, 3 kaubaalust sigaretipaberi rullidega ja 63 eraldi sigaretipaberi rulli. Maakohtu põhiseisukohad seoses tubakatoodete käitlemise korra rikkumises esitatud süüdistusega olid järgmised. 4.1 KarS § 376 lg 1 objektiivse koosseisu täitmiseks peavad esinema järgmised tunnused: tegemist peab olema tubakatootega; tubakatoode peab olema maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis; tegemist on tubakatoote hoidmise, ladustamise või edasitoimetamisega; tubakatooteid peab olema suures koguses. 4.2 Kohus

us seisukohale, et süüdistuses märgitud 114 700 praaksigaretti, 1190,20 kilogrammi praaksigarette ja 6522,66 kilogrammi suitsetamistubakat, mis leiti Rummust Haapsalu mnt 12, olid käsitatavad tubakatoodetena nii TubS I § 2 p 1 kui ka TubS II § 3 lg 3 ning ATK(E)

§ 16kohaselt.

Muu hulgas märkis kohus, et ka praaksigaretid kuuluvad tubakatoote mõiste alla, sest neid on võimalik suitsetada selliselt nagu nad on. Isegi kui lugeda, et praaksigarettide näol ei ole tegemist sigarettidega, on tegemist suitsetamistubakaga ATK(E)

§ 4

p 1 tähenduses, kuna praaksigaretis olev tubakas on tarbimisvalmis töödeldud tubakas, mis on suitsetamiskõlbulik täiendava töötlemiseta. Läbiotsimisel leitud ja ära võetud tubakas on 6522,66 kg ulatuses suitsetamistubakas, kuna see on tarbimisvalmis töödeldud tubakas, mida saab panna näiteks piibu sisse, käsitsi või masinaga sigaretipaberisse paigutada ja seda suitsetada. Prokuröri taotluse alusel arvas kohus süüdistuses märgitud suitsetamistubaka kogusest maha 529.75 kg lehttubakat, mis ei ole tubakatoode, sest seda ei ole võimalik ilma eelneva töötlemiseta suitsetada. Samuti luges kohus tubakatooteks I. Saprykini elukohast leitud 50 160 sigaretti "Prima Nevo". 4.3 Kohus leidis, et tulenevalt TubAS § 1 lg-st 1, § 2 p-st 6, §-st 4 ja § 6 lg-st 1 ning ATK(E)

(

  1. aprilli
  2. a redaktsioonis) § 1 lg-st 1, §-st 17, § 21 lg-test 2 ja 4, § 24 lg-test 1 ja 4 ning §-st 6 oleksid süüdistuses märgitud tubakatooted pidanud olema tootmiskohast väljaviimisel maksumärgistatud, samuti pakendatud nõuetekohastesse müügipakenditesse. Tegelikult aga tubakatooted nendele tingimustele ei vastanud. Seejuures ei nõustunud kohus kaitseväitega, et kuna tubakas oli pakendamata, ei saanud nõuda ka selle maksumärgistamist. Selline seisukoht viiks kohtu hinnangul selleni, et tubaka maksumärgistamist puudutavad sätted kaotaksid oma mõtte, kuna isik saaks vabaneda tubakaaktsiisi-kohustusest pelgalt tubakatooteid pakendamata jättes. 4.4 Kohus luges tõendatuks süüdistuses märgitud tubakatoodete hoidmise, ladustamise ja edasitoimetamise. Süüdistatavad hoidsid ja ladustasid tubakatooteid nii aadressil X 10/V. 13 kui ka Rummus Haapsalu mnt 12

uvas hoones. Tubakatoodete edasitoimetamine leidis

et nende viimisel aadressilt Betooni 3/Gaasi 6a aadressile X 10/V. 13 ja sealt edasi aadressile Rummu, Haapsalu mnt

  1. Tegemist oli vältava kuriteoga. Tubakatoodete ebaseaduslik käitlemine algas käibes keelatud tubaaktoodete lähetamisest aadressilt Betooni 3/Gaasi 6a aadressile X 10/V.
  2. 4.5 Kohus

us seisukohale, et nii OÜ A. valdusest ära võetud 114 700 valmissigaretti, 1190,20 kg praaksigarette ja 6522,66 kg suitsetamistubakat kui ka I. Saprykini elukohast leitud 50 160 sigaretti "Prima Nevo" moodustasid KarS § 376 lg 1 mõttes tubakatoodete suure koguse. Seega vastas G. G., O. B. ja I. Saprykin käitumine KarS § 376 lg 1 objektiivsele koosseisule. 4.6 Kohtu hinnangul panid G. G., O. B. ja I. Saprykin teo toime tahtlikult. Olles

  1. aastast tegelenud tubakatoodete tootmisega ja olles eelneval perioodil saanud selleks ka loa, olid süüdistatavad teadlikud seaduse nõuetest. Tahtlusele viitab muu hulgas ka ametiasutustega peetud kirjavahetus. 4.7 Seoses OÜ-le K. P. esitatud süüdistusega märkis maakohus, et osaühingut saab karistada üksnes alates
  2. septembrit 2002 toime pandud tegude eest, sest kriminaalkoodeks ei näinud ette juriidilise isiku kriminaalvastutust. Seetõttu vähendas kohus süüdistuse mahtu enne
  3. septembrit 2002 toime pandud tegude võrra. Kohus leidis, et G. G. ja O. B. kui OÜ K. P. juhatuse liikmed ja juhatuse liikmete heakskiidul ja volitusel tegutsenud I. Saprykin panid süüdistuses kirjeldatud teo toime OÜ K. P. huvides. Nimelt püüti pärast OÜ K. P. vastava tegevusloa lõppemist igal juhul säilitada osaühingu kasutusse jäänud tubakatooteid ja tootmist jätkata. Seadust järgides oleksid süüdistatavad pärast OÜ K. P. tegevusloa lõppemist pidanud tasuma käideldud tubakatoodetelt maksu või müüma need aktsiisilaole või andma riigi omandisse hävitamiseks. 4.8 Põhjendades OÜ A. õigeksmõistmist, märkis maakohus, et süüdistusest ei nähtu tegu, mis oleks toime pandud selle äriühingu huvides. OÜ A. sõlmitud ruumide rendileping ei muutnud seda äriühingut seal hoitud tubakatoodete omanikuks. Tubakatoodete omanikuks jäi OÜ K. P.. Isegi kui OÜ A. poolt hoiule võetud tubakatooted oleksid konfiskeeritud, ei oleks osaühing sellest mingit kahju saanud. Ainuüksi see, et OÜ K. P. ja OÜ A. juhatuse liikmed on ühed ja samad isikud ning et OÜ A. nimel on sõlmitud mitteeluruumi rendileping, ei anna veel alust omistada G. G., O. B. ja I. Saprykini tegevust kõigile nendega seotud äriühingutele.
  4. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid G. G., I. Saprykini kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok, O. B. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson, OÜ K. P. ja prokurör Kadri Väling. G. G. ja OÜ K. P. taotlesid apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. O. B. kaitsja taotles kohtuotsuse tühistamist oma kaitsealust puudutavas osas ja O. B. õigeksmõistmist. I. Saprykini kaitsja palus maakohtu otsuse tühistada I. Saprykini süüditunnistamises KarS § 376 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi ning I. Saprykin nende paragrahvide järgi õigeks mõista. Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega oli OÜ A. KarS § 376 lg 2 järgi õigeks mõistetud, samuti G. G.-le, O. B.-le ning I. Saprykinile mõistetud karistuste osas. Prokurör palus tunnistada OÜ A. KarS § 376 lg 2 järgi süüdi ja karistada teda 70 000 krooni suuruse rahalise karistusega. Samuti taotles prokurör G. G.-le, O. B.-le ning I. Saprykinile raskemate karistuste mõistmist.
  5. Tallinna Ringkonnakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsusega tühistati maakohtu otsus G. G. ja O. B. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 376 lg 1 järgi ning OÜ K. P. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 376 lg 2 järgi, samuti osas, milles I. Saprykini oli KarS § 376 lg 1 järgi süüdi tunnistatud käesoleva otsuse punktis 1 kirjeldatud teos. Maakohtu otsus tühistati ka I. Saprykinile KarS § 376 lg 1 järgi mõistetud karistuse ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas ning tubakatoodete konfiskeerimise osas. Ringkonnakohus mõistis G. G. ja O. B. KarS § 376 lg 1 järgi ning OÜ K. P. KarS § 376 lg 2 järgi õigeks. I. Saprykinile mõisteti KarS § 376 lg 1 järgi karistuseks kuus kuud vangistust ja KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks 8 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga täitmisele pööramata. Maakohtu konfiskeerimisotsustuse objektiks olnud tubakatooted jättis ringkonnakohus hoiule. Apellatsioonikohus lahendas ka kriminaalmenetluse kulude ja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisega seonduvad küsimused. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Kohtukolleegiumi põhiseisukohad seoses tubakatoodete käitlemise korra rikkumise süüdistusega olid järgmised. 6.1 Pakendamata tubakatooted saavad olla KarS § 376 lg-s 1 sätestatud kuriteo objekt üksnes juhul, kui tegemist on suures koguse tubakatoodetega kauplemisega. Maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodetega kauplemine, kui süüdlasele on varem kohaldatud väärteokaristust, samuti maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine suures koguses on KarS § 376 lg 1 järgi karistatav üksnes juhul, kui teo objektiks on müügipakendatud tubakatooted. 6.2 KarS § 376 lg 1 kriminaliseerib tubakaseaduse rikkumise. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse rikkumise eest ei ole vastutust ette nähtud tubakaseaduses ega KarS §-s
  8. Karistuse aktsiisiga maksustavate kaupadega seotud eeskirjade rikkumise eest sätestavad maksukorralduse seaduse (MKS) §-d 1541 ja
  9. MKS § 154 näeb ette vastutuse maksudeklaratsiooni tähtpäevaks esitamata jätmise. MKS § 85 lg 1 kohaselt on maksudeklaratsioon ka maksuhaldurile esitatav aktsiisimaksu arvutamise dokument. ATK(E)

§ 22

lg 1 p 4 kohaselt peab aktsiisi maksma ka isik, kes on ebaseaduslikult tootnud aktsiisikaupa väljaspool aktsiisiladu või võõrandanud, kasutanud või lähetanud aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa. Samuti peab ATK(E)

§ 22

lg 1 p 6 järgi aktsiisi maksma isik, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva summa ja maksma selle seaduses ettenähtud tähtpäevaks. Maksukohustuse rikkumine toob kaasa vastutuse maksusüüteo toimepanemise eest. Ringkonnakohus leidis, et arvestades alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisiseaduse ning tubakaseaduse eesmärkide ja kaitstavate õigushüvede erinevusi, ei ole KarS § 376 käesolevas kriminaalasjas kohaldatav. 6.3 Tubakaseaduse mõtte kohaselt laienevad selle

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud nõuded üksnes tubakatoote pakendile. Süüdistuses nimetatud tubakatoodete - sigarettide ja suitsetamistubaka - puhul kohustab seaduseandja maksumärgistama just müügipakendi. TubS II § 1 lg 2 kohaselt maksumärgistatakse tubakatoote müügipakend alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse kohaselt. Lahtisele tubakale ei ole võimalik maksumärki kleepida. Samuti ei ole seadusandja tunnistanud karistatavaks maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoote tootmist, s.o. valmistamist, töötlemist ja pakendamist müügipakendisse. Seega ei ole kuni müügipakendisse pakendamiseni nõutav ei tubakatoodete maksumärgistamine ega ka nendele tubakaseaduses loetletud info ja hoiatuste kandmine. TubS II §-st 4 ja pakendiseaduse (PakS) § 3 lg 1 p-st 1 järeldub, et müügipakendisse pakendatakse tubakatoode eesmärgiga pakkuda teda müügiks. Müügipakendisse pakendamine ei ole nõutav, kui tubakatoodet hoitakse või veetakse ühest kohast teise tootmisjärgus. Kuna tubakaseadus ei näe ette vastutust tubakatoote tootmise eest, siis peaks kehtima ka seisukoht, et tootmise etapis - kui isikul ei ole eesmärki tubakatooteid tükikaupa või lahtiselt müüa - ei ole nende hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine KarS § 376 lg 1 järgi karistatav. Maksumärgid tuleb nii sigarettide kui ka suitsetamistubaka puhul kleepida alles müügipakendile, mitte üksiksigarettidele ega ka mitte muudele pakendiliikidele (nt veopakendile). Kohtukolleegiumi hinnangul on arusaamatu, kuidas ja miks peaks tootmisjärgus olev toodang, millega on tegemist käesolevas kriminaalasjas, olema maksumärgistatud ja varustatud tarbijale mõeldud infoga. 6.4 Suure koguse müügiks pakendamata tubakatoodete käitlemine on ringkonnakohtu arvates KarS § 376 järgi karistatav üksnes juhul, kui käitlemine toimub eesmärgiga nendega kaubandustegevuse seaduse § 3 mõttes kaubelda. Seega tulnuks käesolevas kriminaalasjas tuvastada, et süüdistatavad kavatsesid pakkuda tubakatooteid müügiks just sellisel kujul, nagu nad neid ladustasid - lahtiste sigarettidena, lahtise suitsetamistubaka ja praaksigarettidena. Süüdistuses heidetakse süüdistatavatele ette, et nad ei ole tubakatooteid maksumärgistanud ega viinud neid vastavusse tubakaseadusest tulenevate nõuetega. Kuna pakendiseaduse kohaselt pakendatakse müügipakendisse kaup, mis on mõeldud lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks, on põhjendamatu ja ebamõistlik nõuda, et süüdistatavad pidanuks müügipakenditesse pakendama kauba, mida nad ei kavatsenud pakkuda müügiks, vaid mida nad ladustasid ja toimetasid edasi tootmise jätkamiseks. 6.5 Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse kohaselt ei tohi tubakatoodet aktsiisilaost välja viia ega väljaspool aktsiisiladu säilitada enne, kui see on müügipakendatud ja maksumärgistatud. Samas ei ole alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse rikkumine karistatav KarS § 376 lg 1 järgi. Lisaks märkis kolleegium, et süüdistatavatele ei saa ette heita tubakatoodete maksumärgistamata jätmist ka põhjusel, et ATK(E)

§ 61lg 4 kohaselt ei olnudki neil õigust tubakatooteid maksumärgistada.

6.6 Sõltumata eeltoodust nõustus ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega OÜ A. õigeksmõistmisel. OÜ A. polnud tubakatoodete omanik ja tal puudus õiguslik võim neid tubakatooteid käsutada. Seetõttu polnud tegemist tubakatoodete käitlejaga. 6.7 Ringkonnakohus luges põhjendatuks I. Saprykini süüditunnistamise 50 160 sigareti "Prima Nevo" edasitoimetamises, hoidmises ja ladustamises, sest tegemist juba müügipakendatud ja kiletatud plokkides sigarettidega. Samas puudusid sigarettide müügipakenditel maksumärgid ja müügipakendid ei vastanud ka teistele esitatavatele nõuetele. Seoses süüdimõistmise mahu vähenemisega kergendas kohus I. Saprykinile KarS § 376 lg 1 järgi mõistetud karistust. 6.8 Ringkonnakohus

us seisukohale, et prokuröri apellatsioon on põhjendamatu ka osas, milles taotletakse füüsilisest isikutest süüdistatavatele raskema karistuse mõistmist. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 7. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni prokurör K. Väling, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Prokurör märgib, et ta vaidlustab ringkonnakohtu otsuse G. G., O. B., I. Saprykini KarS § 376 lg 1 järgi ning OÜ K. P. ja OÜ A. KarS § 376 lg 2 järgi õigeksmõistmise osas. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 7.1 Tubakatoote mõiste KarS § 376 mõttes on määratletav aktsiisiseaduse kaudu blanketselt aktsiisikaubana. Antud kuriteokoosseisu objektiks olev tubakatoode ei pea olema müügipakendatud. KarS § 376 järgi on karistatav käitumine, mis võib kaasa tuua tubakatoote sattumise vabasse ringlusse ilma, et tubakatoode oleks maksumärgiga märgistatud ja sellel oleks kantud seadusega nõutav teave, sh terviseohu hoiatus. Tõlgendades KarS § 376 selliselt, et kuriteo objektiks saab olla üksnes müügipakendatud tubakatoode, jätab kohus paragrahvi kohaldamisalast ebamõistlikult välja olukorrad, kus siseriikliku tubakatoodete tootja või muul moel käitleja poolt rikutakse tubakatoodete käitlemise korda maksumärgistamata aktsiisikaubaga ümberkäimisel. Ringkonnakohtu selline seisukoht viib tulemuseni, kus isik, kellel pole aktsiisilaopidaja õigusi, võib kriminaalvastutust kartmata hoida ja ladustada suvalises

ukohas suures koguses vabas ringluses käitlemiseks keelatud tubakatooteid. 7.2 OÜ K. P. tegutses kuni 16. juunini 2001 seadusliku tegevusloa alusel aadressil Betooni 3 Tallinnas. Sellelt aadressilt lahkudes ei varustanud OÜ K. P. tubakaaktsiisiseaduse § 6 lg 1 nõudeid eirates seaduslikust tegevuskohast välja viidud tubakatooteid või nende müügipakendeid maksumärkidega. Seda olukorda ei muudetud kogu süüdistuses kajastatud ajavahemiku jooksul, jättes tähelepanuta ATK(E)

§ 61

lg 3 p 2, mille kohaselt peab tubakatoode selle lähetamisel aktsiisilaost ilma ajutise aktsiisivabastuseta ehk käitlemisel vabas ringluses olema maksumärgistatud. OÜ-l K. P. ei olnud alates hetkest, mil ta lahkus oma seaduslikust tegevuskohast, õigust hoida, ladustada ja edasi toimetada tema valduses olevat aktsiisikaupa ilma, et ta oleks selle eelnevalt nõuetekohaselt pakendanud ja maksumärgistanud. Süüdistatavad, käideldes väljaspool aktsiisiladu või tolliladu tubakatooteid, ei märgistanud neid aktsiisiseadusest tulenevate nõuete kohaselt maksumärgiga ega pakendanud nõuetekohastesse müügipakenditesse. Seaduse järgimiseks oleksid süüdistatavad võinud näiteks toimetada OÜ-le K. P. kuulunud aktsiisikauba, mis ei olnud veel maksumärkidega varustatud ega nõuetele vastavalt pakendatud, hoiule teise aktsiisikauba käitleja õigustes isiku juurde kuni oleks leitud osaühingu tegevuse jätkamiseks sobivad ruumid, millele oleks väljastatud

jakohane tegevusluba. Selle

emel aga toimetati tubakaseaduse ja aktsiisiseaduste alusel tubakatoodetena käsitletav kaup koos seda kaupa valmistavate seadmete ja muude materjalidega otse vabasse ringlusse. Seejuures tuleb arvestada, et tegemist oli suitsetamiskõlbulike tubakatoodetega. Praaksigaretid ei sobinud oma kujult kohe suitsetamiseks, kuid paberi eemaldamisel oleksid need käsitatavad suitsetamistubakana. Süüdistatavate eesmärk oli aktsiisikaup seaduslikust

ukohast ära toimetada ja hoida ning ladustada seda Maksu- ja Tolliameti eest varjatult selleks, et saada tulevikus kauba realiseerimisest kasu. Senikaua aga kaupa varjatult hoides ja ladustades vältida võimalikku aktsiisimaksu tasumise kohustuse tekkimist või riski, et Maksu-ja Tolliamet konfiskeerib nende valduses oleva kauba. 7.3 Kassaator leiab, et mõistes OÜ A. KarS § 376 lg 2 järgi õigeks, kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust. Nõustudes selles küsimuses maakohtu järeldustega, tegi ringkonnakohus sama vea. Prokuröri hinnangul tegutses OÜ A. enda renditud ruumides OÜ-lt K. P. tubakatooteid tasuta vastu võttes OÜ K. P. sisulise õigusjärglase, mitte aga iseseisva majandusüksusena. Kriminaalmenetluse käigus on erinevad kohtuastmed leidnud, et OÜ K. P. ja OÜ A. on kaks eraldiseisvat majandusüksust. Sellele väitele aga räägivad prokuröri hinnangul vastu kriminaalasjas tuvastatud objektiivsed tehiolud. OÜ-le A. laienesid kõik OÜ K. P. õigused ja kohustused, mis on seotud selle kaubaga. OÜ A. nimel sooviti alustada renditud ruumides tubakatoodete tootmist. 7.4 Samuti ei nõustu kassaator ringkonnakohtu hinnanguga prokuröri apellatsioonis esitatud seisukohtadele, mis puudutasid karistuse mõistmist G. G.-le, O. B.-le ja I. Saprykinile. 8. Kassatsioonivastused esitasid I. Saprykini kaitsja vandeadvokaat A. Ennok ja G. G. ning OÜ K. P. kaitsja vandeadvokaat S. Narusberg. 9. I. Saprykini kaitsja palub jätta prokuröri kassatsiooni rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 9.1 Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse rikkumine ei ole KarS § 376 järgi karistatav. Samas on kaitsja seisukohal, et I. Saprykinile aktsiisimaksustamise nõuete rikkumises esitatud süüdistus on konkretiseerimata, sest selles ei ole tubakatoodete mõiste avamisel viidatud Eesti kaupade nomenklatuuri kaubakoodile, millele süüdistuses nimetatud kaup prokuröri hinnangul vastab. See ei ole aga kooskõlas ATK(E)

§ 1lg-ga 2.

9.2 Samuti leiab kaitsja, et süüdistuses käsitletaval perioodil oli tubakatoodete tootmise regulatsioon Eestis puudulik. See ei tohiks aga kahjustada ettevõtja huve, rääkimata tema tegevuse kriminaliseerimisest. OÜ K. P. oli legaalne äriühing, mis püüdis jääda pikaks ajaks tubakaturule tegutsema, mida kinnitab ka mahukas kirjavahetus ametiasutustega. 10. Ka G. G. ja OÜ K. P. kaitsja kassatsioonivastuses taotletakse prokuröri kassatsiooni rahuldamata jätmist. Oma taotluse põhjendamiseks osutab kaitsja muu hulgas järgnevale. 10.1 Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse rikkumine ei ole KarS § 376 lg 1 järgi karistatav. 10.2 Kaitsja juhib tähelepanu

jaolule, et OÜ K. P. oli tasunud tollile tagatissumma tulevikus valmistatavate tubakatoodete eest. Seega ei saanud OÜ K. P. olla riigile võlgu isegi juhul, kui lähtuda sellest, et käesoleval juhul oli tegemist aktsiisialuse kaubaga. Seejuures tagastati tagatissumma OÜ-le K. P. esimesel taotlusel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Kassatsioonimenetluse esemeks on G. G.-le, O. B.-le ja I. Saprykinile KarS § 376 lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et nemad käitlesid maksumärkidega märgistamata ja nõuetekohastesse müügipakenditesse pakendamata 114 700 valmissigaretti, 1190,20 kg praaksigarette ja 6522,66 kg suitsetamistubakat järgmiselt: 1) 16.-
  2. juunil 2001 toimetasid nad nimetatud tubakatooted OÜ K. P. registreeritud tegevuskohast uude

ukohta, millel ei olnud tubakatoodete käitlemise luba, ja hoidsid (ladustasid) tubakatooteid selles

ukohas kuni

  1. a oktoobrikuuni, mil tubakatooted toimetati edasi OÜ A. poolt rendile võetud ruumidesse; 2)
  2. a oktoobrikuust kuni
  3. septembrini 2005 hoidsid (ladustasid) tubakatooteid OÜ A. poolt rendile võetud

ukohas, mis polnud aktsiisiladu. Kuna süüdistuse järgi süüdistatavad OÜ K. P. ja OÜ A. juhatuse liikmete või juhtivtöötajatena panid alapunktis 1 nimetatud teo toime OÜ K. P. huvides, alapunktis 2 kirjeldatud teo aga OÜ A. huvides, süüdistatakse ka mõlemat osaühingut KarS § 376 lg 2 järgi tubakatoodete käitlemise korra rikkumises. Ringkonnakohus mõistis kõik viis süüdistatavat eelkirjeldatud teos õigeks.

  1. Riigikohtu kriminaalkolleegium määratleb esmalt KarS §-s 376 sätestatud kuriteokoosseisu objekti (I). Seejärel selgitab kolleegium, millistel juhtudel vastab selle objekti käitlemine KarS § 376 objektiivsele koosseisule (II), annab hinnangu kassaatori väidetele, mis puudutavad OÜ A. õigeksmõistmise vaidlustamist (III), lahendab kassatsioonimenetluse kulude küsimuse (IV) ja võtab seisukoha kassatsioonimenetluse tulemuse kohta (V). Riigikohus ei pea vajalikuks anda hinnangut kassaatori karistuse mõistmist puudutavatele seisukohtadele. Kassatsioonis ei ole vaidlustatud I. Saprykinile KarS § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi mõistetud karistusi ega talle käesoleva otsuse punktis 2 kirjeldatud teo eest KarS § 376 lg 1 järgi mõistetud karistuse suurust. Osas, mis puudutab G. G.-le, O. B.-le ja I. Saprykinile karistuse mõistmist käesoleva otsuse punktis 1 kirjeldatud teo eest, on ringkonnakohus võtnud seisukoha väljaspool kriminaalasja piire, olles eelnevalt leidnud, et süüdistatavad tuleb selles teos õigeks mõista. Järelikult ei kuulu karistuse mõistmise küsimus antud kassatsioonimenetluse esemesse. I
  2. KarS § 376 ("Tubakatoodete käitlemise korra rikkumine") esimene lõige tunnistab karistatavaks maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodetega kauplemise, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või kui teo objektiks olid tubakatooted suures koguses, samuti maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise suures koguses. Paragrahvi teine lõige sätestab sellise teo eest juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse. Maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete suures koguses hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine, mida süüdistatavatele käesolevas

jas ette heidetakse, oli kuriteona karistatav ka

  1. märtsini 2007 kehtinud KarS § 376 redaktsiooni järgi. Enne karistusseadustiku jõustumist sätestas sellise teo eest füüsilise isiku kriminaalvastutuse peaaegu samasuguses sõnastuses kehtinud KrK § 1492, mis jõustus
  2. mail 2001, s.o enne süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise algust.
  3. KarS § 376 lg 1 kohaselt on selle kuriteo objekt maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoode.
  4. KarS §-s 376 sätestatud tubakatoote mõiste avamisel tuleb aluseks võtta TubAS § 2 p 2 (enne
  5. aprilli 2003

et leidnud käitumise puhul) ja ATK(E)

§ 16

. Ringkonnakohus, kes lähtus otsust tehes sellest, et müügipakendamata tubakatoodete suures koguses hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine ei ole KarS § 376 järgi karistatav, ei võtnud erinevalt maakohtust sisuliselt seisukohta küsimuses, kas süüdistuses nimetatud 114 700 valmissigaretti, 1190,20 kg praaksigarette ja 6522,66 kg suitsetamistubakat on käsitatavad tubakatoodetena TubAS § 2 p 2 ning ATK(E)

§ 16mõttes.

Kuna käesolevas otsuses hiljem esitatud põhjustel tühistab Riigikohus osaliselt ringkonnakohtu õigeksmõistva otsuse ja saadab kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks, tuleb kohtul

ja uuel arutamisel võtta seisukoht ka apellatsioonimenetluses tõstatatud küsimuses, kas süüdistuses kirjeldatud tooted on käsitatavad tubakatoodetena.

  1. Tubakatoote müügipakend on tubakatoote lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa (TubS II § 4 lg 1 ja PakS § 3 lg 1 p 1).
  2. Tubakatoote maksumärgistamine on maksumärgi kinnitamine tubakatootele või selle müügipakendile (ATK(E)

§ 61lg 1 esimene lause, Tub

AS § 6 lg-d 1 ja 4). Maksumärk on aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist (ATK(E)

§-d 17 ja 111; TubAS § 2 p 6;). Maksumärgistamise eesmärk on vältida aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba tarbimisse sattumist ja tagada seeläbi aktsiisikaubalt aktsiisimaksu tasumine.

  1. Teised tubakatoote müügipakendile esitatavad nõuded KarS § 376 tähenduses on eeskätt TubS II
  2. peatüki
  3. jaos (TubS I §-des 3-5) sätestatud nõuded, mille sisuks on tagada tubakatoote kui tervisele ohtliku kauba tarbija informeeritus spetsiifiliselt tubakatoodetega seotud riskidest ja konkreetse tubakatoote põhilistest omadustest. Näiteks kuulub nende nõuete hulka terviseohu hoiatus. Selliste nõuete esmane eesmärk on tagada inimese tervise kaitse (vt TubS II § 1 lg 1 teine lause). Samas ei ole KarS §-s 376 nimetatud "teiste nõuetena" käsitatavad pakendiseaduses sätestatud üldised pakenditele esitatavad nõuded, näiteks PakS § 13 lg-s 1 nimetatud tingimus, mille kohaselt peab pakend täitma oma otstarvet võimalikult väikese mahu ja massi juures, tagama vajaliku ohutus- ja hügieenitaseme, olema sobiv pakendatavale kaubale ja vastuvõetav tarbijale. Pakendiseaduses sätestatud nõuded ei seondu KarS § 376 reguleerimisesemega ja pole alust arvata, et seadusandja soovinuks sanktsioneerida pakendile kui sellisele esitatavate nõuete rikkumist tubakatoodete puhul rangemalt kui teist liiki toodete puhul (vt pakendiseaduse
  4. peatükk).
  5. Järgnevalt tuleb leida vastus küsimusele, kas KarS §-s 376 sätestatud kuriteokoosseisu objektiks saavad olla üksnes müügipakendatud tubakatooted, mille müügipakend pole maksumärgistatud või ei vasta teistele nõuetele, või ka sellised tubakatooted, millel puudub üldse müügipakend. 19.1 Ringkonnakohus leidis, et suure koguse tubakatoodetega kauplemise kui ühe KarS §-s 376 nimetatud koosseisuteo objektiks saavad olla ka müügipakendamata tubakatooted. Seevastu maksumärgiga märgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodetega kauplemine, kui süüdlasele on varem kohaldatud väärteokaristust, samuti maksumärgiga märgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine suures koguses võib ringkonnakohtu arvates olla KarS § 376 lg 1 järgi karistatav üksnes juhul, kui teo objektiks on müügipakendatud tubakatooted. Riigikohtu kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. 19.2 Üksnes grammatilisel tõlgendamisel võib esmapilgul tõepoolest jääda mulje, et KarS §-s 376 peetakse silmas vaid müügipakendis tubakatooteid. Selline tõlgendus oleks aga ilmses vastuolus KarS § 376 mõttega. Tunnistades karistatavaks maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete teatud viisidel käitlemise, on KarS § 376 suunatud selle tagamisele, et ei käideldaks tubakatooteid, mille puhul ei ole maksumärgistamise ja müügipakendile esitatavate nõuete eesmärke saavutatud. Seega tuleb KarS § 376 objekti määratlemisel lähtuda tubakatoodete maksumärgistamise ja tubakatoote müügipakendile esitatavate nõuete eesmärkidest. 19.3 Siinkohal märgib kolleegium, et ta ei jaga ringkonnakohtu arvamust, nagu oleks KarS § 376 suunatud üksnes tubakaseaduse eesmärkide kindlustamisele, mitte aga tubakaaktsiisi laekumise tagamisele. Ringkonnakohtu selline tõlgendus ei arvesta sellega, et maksumärk, mille puudumist tubakatoote müügipakendil KarS § 376 otsesõnu nimetab, pole vajalik tubakaseadusest tulenevate tervise- ja tarbijakaitse eesmärkide saavutamiseks, vaid üksnes tubakaaktsiisi laekumise tagamiseks. Kui KarS § 376 oleks suunatud üksnes tubakaseadusest tulenevate eesmärkide saavutamisele, puuduks maksumärgistamise nõude nimetamisel selle kuriteokoosseisu dispositsioonis igasugune mõte. Järelikult muudaks ringkonnakohtu tõlgendus KarS § 376 koosseisu osas, mis puudutab maksumärgistamata müügipakendis tubakatoodete käitlemist, sisutühjaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka ringkonnakohtu tõmmatud piir KarS § 376 ja maksusüütegude vahele. Osas, mis puudutab maksumärgiga märgistamata müügipakendis tubakatoodete käitlemist, on KarS § 376 sisuliselt käsitatav maksusüüteona. Selle kuriteokoosseisu paiknemine karistusseadustiku
  6. peatüki esimeses, mitte aga neljandas jaos, on tingitud sellest, et paralleelselt maksunduslike eesmärkidega teenib kõnealune koosseis tubakaseaduses sätestatud tervise- ja tarbijakaitse eesmärke. Samuti ei tähenda see, et tubakatoodete käitlemise korra rikkumise vähemohtlik koosseis (TubS II § 39) paikneb tubakaseaduses, mitte aga alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses, seda, et selle koosseisuga ei tagataks muu hulgas ka tubakaaktsiisi administreerimist. 19.4 Nagu eelnevalt märgitud, on maksumärgistamise eesmärk vältida aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba tarbimisse sattumist ja tagada seeläbi aktsiisikaubalt aktsiisimaksu tasumine. Tubakaaktsiisi puhul on aktsiisikaup ehk tubakaaktsiisi objekt tubakatoode (TubAS § 1, ATK(E)

§-d 1 ja 16), mitte üksnes müügipakendatud tubakatoode. Seega on ka tubakatoodete maksumärgistamise kohustus suunatud tubakatootele sõltumata sellest, kas see on müügipakendatud või mitte. Teisisõnu ei ole maksumärgistamise näol tegemist mitte tubakatoote müügipakendile, vaid tubakatootele esitatava nõudega. See ei tähenda seda, nagu kohustaks seadusandja kandma maksumärke nt lahtistele sigarettidele või suitsetamistubakale. Juhtudel, mil ei ole võimalik maksumärgi kinnitamine vahetult tubakatootele (ATK(E)

§ 61

lg 1 lause 1 esimene alternatiiv), tuleb tubakatoode maksumärgistamise kohustuse täitmiseks esmalt müügipakendada ja kinnitada maksumärk tubakatoote müügipakendile (ATK(E)

§ 61lg 1 lause 1 teine alternatiiv).

Viimatinimetatud juhul moodustab tubakatoote müügipakendamine sisuliselt ühe osa maksumärgistamise kohustuse täitmisest. Juhul, kui tubakatoote maksumärgistamise kohustus oleks sõltuvuses

jaolust, kas tubakatoode on maksumärgistatud või mitte, muutuks tõhus riiklik järelevalve aktsiisiga maksustamata tubakatoodete maksumärgistamise üle sisuliselt võimatuks. Sellisel juhul saaks isik käidelda aktsiisiga maksustamata tubakatooteid nende müügipakendamiseni väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi (nt aktsiisiladu), millisel juhul oleks tubakatoodete maksustamata kujul käibesse sattumist raske kontrollida. 19.5 Sarnaselt ei ole ka tubakaseaduses tubakatoote müügipakendile esitatavad nõuded, s.o "teised nõuded" KarS § 376 mõttes suunatud mitte tubakatoote müügipakendile kui sellisele, vaid pakendi sisule, s.t tubakatootele. Nende nõuete eesmärk on see, et tubakatoode ei satuks käibesse ilma, et see oleks varustatud teatud nõuetele vastava müügipakendiga, mis kindlustaks nt tubakatoote tarbija informeerituse tubakatoote tarbimisega seotud riskidest. 19.6 Tubakatoodete maksumärgistamise või tubakatoote müügipakendile esitatud teiste nõuete eesmärgid jäävad saavutamata nii juhul, kui käideldavad tubakatooted on pakendatud maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavatesse müügipakenditesse, kui ka juhul, mil käideldavatel tubakatoodetel puudub üldse müügipakend. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et KarS §-s 376 sätestatud kuriteokoosseisu objekti võivad moodustada kõik maksumärgistamata või tubakaseaduse nõuetele vastava müügipakendita tubakatooted, sh tubakatooted, millel puudub üldse müügipakend. 19.7 Lähemal vaatlusel kinnitab eelmises alapunktis toodud järeldust ka KarS § 376 sõnastus. Ehkki antud kuriteokoosseis nimetab algselt maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas "müügipakendis tubakatoodetega" kauplemist väärteokorras sama teo eest karistatud isiku poolt, räägitakse koosseisu järgmises alternatiivis "samast teost", mille objektiks olid "tubakatooted" suures koguses. Erinevalt ringkonnakohtust on kriminaalkolleegium veendunud, et selline erinevus sõnakasutuses ei ole tingitud seadusandja soovist piirata väärteokorras sama teo eest karistatud isiku poolt tubakatoodetega kauplemisel kuriteo võimalike objektide ringi üksnes müügipakendatud tubakatoodetega, samas kui suures koguses tubakatoodetega kauplemise puhul võivad teo objektiks olla ka müügipakendita tubakatooted. Sellisel vaheteol puuduks igasugune loogiline põhjendus. Tegelikult osutab see, et KarS § 376 üks alternatiividest räägib vaid "tubakatoodetest", müügipakendit nimetamata, sellele, et kõnealuses kuriteokoosseisus on läbivalt peetud silmas nii maksumärgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid kui ka tubakatooteid, millel puudub üldse müügipakend, mis oleks maksumärgistatud ja vastaks tubakaseaduse nõuetele. Ka KarS § 376 pealkirjas on jutt tubakatoodete käitlemise korra, mitte aga tubakatoodete pakendamise nõuete rikkumisest. Lisaks märgib kolleegium, et KarS § 376 lg 1 dispositsioonis nimetatud väärteokaristuse "sama teo eest" sätestab TubS II § 39, milles nimetatakse süüteo objektina "maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või mittenõuetekohases rühmapakendis tubakatoodet", s.t ei räägita maksumärgistamisest kui tubakatoote müügipakendile esitatavast nõudest. 19.8 Ebatäpne on apellatsioonikohtu seisukoht, nagu oleks näiteks isikut, kes käitleb tubakatooteid ebaseaduslikult väljaspool aktsiisiladu, võimalik karistada mõne maksusüüteo koosseisu järgi tubakatoodetelt aktsiisimaksu deklareerimata jätmise eest. Tubakaaktsiisi puhul

endab tavapärast maksu deklareerimist maksumärkide ostmine. Tubaka aktsiisideklaratsiooni esitamise kohustus on üksnes aktsiisilaopidajal või mõnel teisel tubakatoodete maksumärgistamise õigust omaval isikul tema poolt kasutatud või kasutamisele kuulunud maksumärkide kohta. Selle deklaratsiooni esitamata jätmise eest ei ole võimalik karistada isikut, kes ei vasta maksumärgistamise õiguse saamiseks nõutavatele tingimustele (ATK(E)

§ 62

lg 1) või kelle käideldav tubakas ei paikne maksumärgistamiseks ettenähtud

ukohas (ATK(E)

§ 61lg 4).

Seda põhjusel, et seadus ei võimalda sellistel

jaoludel isikule maksumärke väljastada. Järelikult pole ka tubakatoodete ebaseaduslikul käitlemisel võimalik esitada nõuetekohast deklaratsiooni maksumärkide kasutamise kohta, mis omakorda tähendab, et tubakatooteid väljaspool selleks ettenähtud

ukohta käitlevale isikule ei saa ette heita tubaka aktsiisideklaratsiooni esitamata jätmist ja teda selle eest karistada. Sellise teo eest karistatakse muude eelduste olemasolul TubS II § 39 või KarS § 376 järgi. Mis puudutab ringkonnakohtu poolt osutatud MKS § 1541, siis selles paragrahvis sätestatud väärteokoosseisu suhtes moodustavad KarS § 376 ja TubS II § 39 erikoosseisu. 20. Maksumärgiga märgistamata või tubakaseaduse nõuetele vastava müügipakendita tubakatoodete hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine on KarS § 376 järgi karistatav üksnes juhul, kui tegemist on tubakatoodete suure kogusega. 20.1 Ei varasemas ega kehtivas õiguses ole tubakatoodete suure koguse mõistet eraldi määratletud. TubS I § 3 lg 5 sätestas, et tubakatoodete oluline kogus on kogus, mis ületab ATK(E)

§-s 57 sätestatud aktsiisivaba kogust. Kehtivas tubakaseaduses sellist sätet enam pole. TubS II § 6 lg 2 sätestab, et isiku valduses oleva tubakatoodete hulga määramisel kaubanduslikuks koguseks kohaldatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Tubakatoodete "suurest" kogusest ei räägi ei tubakaseadus ega alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. Kriminaalkolleegiumi praktikas on leitud, et mingi kaubakoguse "suurena" käsitamisel tuleb üldjuhul juhinduda KarSRakS § 8 p-s 2 sätestatud suure kahju mõistest. See tähendab, et suures koguses kaubaga on tegemist siis, kui selle kauba väärtus ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-03 - RT III 2003, 21, 204, p 17). Tubakaseaduse eelnõu (350 SE, Riigikogu X koosseis) seletuskirjas märgitakse muu hulgas järgmist: "Kui õigusmõisted "oluline kogus" ja "suur kogus" on sisustatavad vastavalt "Karistusseadustiku rakendamise seaduse" § 8 (vt Riigikohtu 05.06.2003 lahend nr 3-1-1-14-03; RT III 2003, 21, 204), siis seda, kas konkreetsel juhul on tegemist kaubandusliku kogusega, hinnatakse tulenevalt kohtulahenditest nr 3-3-1-16-96 ja 3-3-1-30-96 igal üksikjuhul eraldi." Eeltoodust võib järeldada, et tubakatoodete suure koguse määratlemisel ei ole seadusandja soovinud näha ette erisusi võrreldes KarSRakS § 8 p-st 2 tuletatava suure koguse mõistega. 20.2 Seega on tubakatoodete kogus "suur", kui tubakatoodete turuväärtus ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Selliste tubakatoodete puhul, mille turuhind ei ole Eestis välja kujunenud (nt käibes keelatud tubakatooted), tuleb tubakatoodete koguse "suuruse" hindamisel lähtuda nendega tarbimisomadustelt kõige lähedasema turul saadaoleva tubakatoote hinnast. II
  3. Käesoleva otsuse I osas kirjeldatud teoobjekti - maksumärgistamata või tubakaseaduse nõuetele vastava müügipakendita tubakatoote - hoidmine, ladustamine, edasitoimetamine või selliste tubakatoodetega kauplemine on KarS § 376 järgi karistatav üksnes kahe alljärgneva tingimuse üheaegsel esinemisel: 1) selline tegevus on käsitatav tubakatoodete käitlemisena (KarS § 376 sätestab vastutuse tubakatoodete "käitlemise korra" rikkumise eest); 2) puudub õiguslik alus maksumärgistamata või nõuetelevastava müügipakendita tubakatoodete käitlemiseks, s.t ei esine

jaolusid, mille olemasolu korral on seadusega erandina lubatud selliseid tubakatooteid käidelda. Juhtudel, mil alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (enne 1. aprilli 2003 tubakaaktsiisi seadus) või tubakaseadus näevad ette õigusliku aluse maksumärgistamata või müügipakendamata tubakatoodete käitlemiseks (vt nt ATK(E)

§ 61lg-d 3, 31 p 2 ja lg 6 ning Tub

S II § 1 lg-d 4 ja 5), ei vasta selline tegu ka KarS § 376 koosseisule.

  1. TubS II § 6 lg 1 kohaselt on tubakatoote käitlemine selle valmistamine, töötlemine ja pakendamine ehk tootmine (p 1); tubakatootega kauplemine (p 2) ja tubakatoote hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses (p 3). TubS I § 2 p 4 nägi ette mõnevõrra laiema käitlemise mõiste. Seega on tubakatoote hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine TubS II § 6 lg 1 p 3 kohaselt käsitatav tubakatoote käitlemisena ja seega ka hoidmise, ladustamise või edasitoimetamisena KarS § 376 mõttes üksnes juhul, kui see toimub vähemalt kaubanduslikus koguses või kaubanduslikul eesmärgil. Kuna tubakatoodete "suur kogus" ületab "kaubanduslikku kogust", on suures koguses tubakatoodete hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine alati käsitatav tubakatoodete käitlemisena.
  2. KarS § 376 (samuti varemkehtinud KrK § 1492) objektiivses koosseisus ei nimetata eraldi sellist normatiivset tunnust nagu maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmise, ladustamise, edasitoimetamise või selliste tubakatoodetega kauplemise "ebaseaduslikkus". Kolleegiumi hinnangul on selle tunnuse puudumine antud kuriteokoosseisu tekstis taotluslik. Tubakaaktsiisi haldamise ja tubakatoodete käitlemise korra toimimine eeldab, et maksumärgistamata või nõuetepärase müügipakendita tubakatoodete käitlemine oleks üldjuhul lubatud vaid riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemis seaduses sätestatud tingimustel ning et n.ö tavaolukorras oleks selline tegevus reeglina keelatud. Nimetatud eeldusest lähtudes ongi seadusandja KarS § 376 (KrK § 1492) formuleerimisel käsitanud maksumärgiga märgistamata või nõuetelevastava müügipakendita tubakatoodete hoidmist, ladustamist, edasitoimetamist või selliste tubakatoodetega kauplemist teona, mis on üldjuhul alati keelatud, s.o iseenesest ebaseaduslik. See tähendab, et KarS § 376 ei ole blanketne kuriteokoosseis, vaid väljendab vahetult seadusandja tahet maksumärgistamata või nõuetepärase müügipakendita tubakatoodete hoidmine, ladustamine, edasitoimetamine ja selliste tubakatoodetega kauplemine keelata. Erandi KarS §-s 376 (KrK §-st 1492) sätestatud maksumärgistamata või nõuetelevastava müügipakendita tubakatoodete hoidmise, ladustamise, edasitoimetamise ja nendega kauplemise keelust moodustavad üksnes alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (enne
  3. aprilli 2003 tubakaaktsiisiseaduses) või tubakaseaduses (enne
  4. juunit 2005
  5. a tubakaseaduses) ette nähtud juhtumid, mil on lubatud käidelda ka tubakatooteid, mis ei ole maksumärgiga märgistatud või nõuetekohase müügipakendiga varustatud. Järelikult ei ole isiku KarS § 376 järgi süüditunnistamiseks vaja eraldi ära näidata maksumärgiga märgistamata või nõuetelevastava müügipakendita tubakatoodete hoidmise, ladustamise, edasitoimetamise või nendega kauplemise ebaseaduslikkust, vaid üksnes kontrollida, kas ei esine

jaolusid, mil selline tegevus on seaduse kohaselt erandina lubatud.

  1. Järgnevalt põhjendab kolleegium eelmises punktis toodud seisukohta, mille kohaselt eeldab tubakaaktsiisi haldamise ja tubakatoodete käitlemise korra toimimine seda, et maksumärgistamata või nõuetelevastava müügipakendita tubakatoodete käitlemine väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi on üldjuhul keelatud. 24.1 Nii enne
  2. aprilli 2003 kehtinud tubakaaktsiisi seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kui ka hilisemas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses on määratletud, millistel

jaoludel peavad Eestis toodetud või Eestisse imporditavad tubakatooted olema maksumärgistatud. 24.1.1 Tubakaaktsiisi seaduse § 12 alusel antud rahandusministri

  1. märtsi
  2. a määrusega kinnitatud "Tubakaaktsiisi juhend", mis kehtis kuni
  3. juunini 2001, sätestas punktis 1.15, et maksumärgistamata Eestis toodetud tubakatoodete transportimine Eestis väljapoole neid tootvat tehast peab toimuma Tolliameti teadmisel. Sama juhendi punkti 3.2 kohaselt lubati Eesti tolliterritooriumile importida vabaks ringluseks ainult maksumärgistatud tubakatooteid. Tubakaaktsiisi seaduse § 1 lg 2 (
  4. juunini
  5. kehtinud redaktsioonis) sätestas, et maksumärgiga märgistamata tubakatoodete käive on Eestis keelatud. 24.1.2 Tubakaaktsiisi seaduse § 6 lg 1 redaktsioon, mis jõustus
  6. juulil 2001, nägi ette, et tubakatoodetele või nende müügipakendile peab olema kinnitatud maksumärk nende importimisel vabaks ringluseks tolliseaduse tähenduses, nende võõrandamisel tootmisettevõttes, nende omatarbeks võtmisel või nende väljaviimisel tootmisettevõttest. Sama paragrahvi teine lõige sätestas, et maksumärgistamata tubakatooteid võib viia väljapoole tootmisettevõtet seaduse §-s 9 sätestatud aktsiisivabastuse juhtudel. 24.1.3
  7. aprillil 2003 jõustunud ATK(E)

§ 61

lg 3 nägi ette, et tubakatoode peab olema maksumärgistatud selle importimisel, kui tubakatootele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust; lähetamisel aktsiisilaost ilma ajutise aktsiisivabastuseta; samuti selle kasutusse võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust. Täiendatud kujul sätestab sarnased tingimused ka ATK(E)

§ 61lg 3 kehtiv redaktsioon.

  1. aprillist 2003 kuni
  2. aprillini 2004 kehtinud ATK(E)

§ 61

lg 6 redaktsioon sätestas, et maksumärgistamata tubakatoote, mis ei ole tolliprotseduuril ega ajutises aktsiisivabastuses, käitlemine kaubanduslikul eesmärgil on keelatud. ATK(E)

§-st 26 järeldub, et ajutist aktsiisivabastust, mis aktsiisiga maksustatavate tubakatoodete puhul võimaldab neid käidelda maksumärgistamata kujul, kohaldatakse üksnes aktsiisikauba käitlemisel aktsiisiladude süsteemis või muudes riiklikule järelevalvele allutatud kohtades. ATK(E)

§ 2

kohaselt on aktsiisiladu koht, kus aktsiisilaopidajal on õigus seaduses sätestatud korras ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada aktsiisikaupa. Sama seaduse § 3 näeb ette, et aktsiisilaopidaja on isik, kellele on antud õigus aktsiisilaos toota, ladustada, vastu võtta ja aktsiisilaost lähetada aktsiisikaupa. 24.1.4 Kolleegium märgib, et eeltoodud sätetest nähtub seadusandja tahe keelata aktsiisiga maksustatavate tubakatoodete välisriigist või riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemist (nt aktsiisiladu kehtivas õiguses või tootmisettevõte tubakaaktsiisi seaduse mõttes) vabasse ringlusse lubamine enne kui tubakatooted on maksumärgistatud. Selline piirang on tingitud

jaolust, et maksumärgiga märgistamata tubakatoodete käitlemisel väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi on raske kontrollida ja takistada tubakatoodete aktsiisiga maksustamata kujul käibesse sattumist. 24.1.5 Tubakaaktsiisi seaduse ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse eeltoodud sätetel selle kohta, millal tuleb Eestisse legaalselt imporditavad või riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemist väljuvad tubakatooted maksumärgistada, on mõte üksnes juhul, kui samaaegselt kehtib tingimus, et maksumärgistamata tubakatoodete käitlemine Eestis väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi on üldjuhul keelatud. Vastasel korral muutuks maksumärgistamist reguleerivate sätete järgmine sisuliselt vabatahtlikuks, sest käideldes tubakatooteid algusest peale väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi, ei tekiks nende maksumärgistamise kohustust ei varemkehtinud tubakaaktsiisi seaduse § 6 lg-s 1 ega ATK(E)

§ 61lg-s 3 sätestatud alustel.

Taoline tõlgendus oleks mõistetavalt ilmses vastuolus tubakatoodete maksumärgistamise korra eesmärkidega. Seda, et tubakatoodete maksumärgistamise kord eeldas ja eeldab, et maksumärgistamiseni käideldakse tubakatooteid üldjuhul üksnes riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemis, kinnitavad ka "Tubakaaktsiisi juhendi" punkt 1.7, 1994. a tubakaaktsiisi seaduse § 6 lg 3 ja ATKA(E)S § 61 lg 4 ning § 62 lg 1. Osutatud sätted lubasid või lubavad tubakatoodet maksumärgistada üksnes riikliku järelevalve all olevates

ukohtades (tootmisettevõttes, aktsiisilaos, tollilaos, registreeritud kaupleja tegevuskohas) ja isikute poolt, kes on selleks õigustatud (nt tubakatoodete tootja, aktsiisilaopidaja). Kolleegium arvestab siinkohal Eesti õiguse tõlgendamisel ka Euroopa Liidu õigusega, mis mõjutas õigusloomet juba enne Eesti Euroopa Liiduga liitumist. Euroopa Ühenduste nõukogu

  1. veebruari
  2. a direktiivi 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta art 11 lg 2 sätestab, et sellise aktsiisiga maksustatava kauba tootmine, töötlemine ja valdamine, millelt ei ole aktsiisi tasutud, toimub maksulaos. Sama direktiivi art 4 punkti b) kohaselt on maksuladu koht, kus volitatud laopidaja oma tegevuse käigus toodab, töötleb, valdab, võtab vastu või väljastab aktsiisiga maksustatavat kaupa aktsiisi peatamise korra alusel ning mille suhtes kehtivad mõningad selle liikmesriigi pädevate

utuste kehtestatud tingimused, kus maksuladu

ub. Kuna Eesti õiguse kohaselt ei ole maksumärgistamata tubakatootelt üldjuhul võimalik lugeda aktsiisi tasutuks, kinnitab direktiivi osutatud säte arusaama, et ka Eesti tubakaaktsiisi administreerimise kord põhineb eeldusel, et maksumärgistamata tubakatoodete käitlemine väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi on üldjuhul keelatud. 24.2 Ka tubakaseaduses tubakatoodete müügipakendile esitatavate nõuete eesmärkide saavutamine, milleks on vaja, et tubakatooted ei jõuaks tarbijateni nõuetepärase müügipakendiga varustamata kujul, eeldab piirangute seadmist nõuetepärase müügipakendita tubakatoodete käitlemisele. TubS I § 8 lg 4 ning TubS II § 1 lg-d 4 ja 5 sätestavad juhtumid, mil tubakatoote pakendile sätestatud nõudeid ei kohaldata. See tähendab, et muudel juhtudel eeldatakse selliste nõuete järgimist ja seda, et nõuetekohase müügipakendita tubakatoodete käitlemine on keelatud. 24.3 Eelmärgitud põhjustel ongi seadusandja käsitanud KarS § 376 (KrK § 1492) koosseisus maksumärgistamata või nõuetepärase müügipakendita tubakatoodete hoidmist, ladustamist, edasitoimetamist või selliste tubakatoodetega kauplemist tegudena, mis seadusest tuleneva aluse puudumisel on iseenesest vaadeldavad tubakatoodete käitlemise korra rikkumisena. Siinkohal märgib kolleegium, et sisuliselt on ebatäpne ka ringkonnakohtu seisukoht, nagu ei oleks maksumärgiga märgistamata müügipakendis tubakatoote tootmine KarS § 376 järgi karistatav. Tegelikult ei ole võimalik tubakatoodet toota ilma, et sellega kaasneks ka selle hoidmine kui üks KarS § 376 koosseisualternatiiv. Seejuures tuleb arvestada, et KarS § 376 objektiks võib olla ka selline tubakatoote tooraine, mis vastab ise tubakatoote tunnustele. 25. Seega ei vasta maksumärgistamata või nõuetekohase müügipakendita tubakatoodete suures koguses hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine KarS § 376 objektiivsele koosseisule üksnes juhul, kui isikul on selliseks tegevuseks õiguslik alus. Käesolevas

jas leidis ringkonnakohus, et süüdistuses nimetatud tubakatoodete maksumärgistamata ja müügipakendamata kujul käitlemine väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi ei olnud ebaseaduslik ega vastanud KarS § 376 koosseisule. Seejuures ei osutanud ringkonnakohus aga ühelegi seadusest tulenevale alusele, mis andnuks süüdistatavatele õiguse süüdistuses märgitud

jaoludel maksumärgistamata ja nõuetelevastava müügipakendita tubakatooteid käidelda. Järelikult on ringkonnakohus süüdistatavate teole karistusõigusliku hinnangu andmisel kohaldanud vääralt materiaalõigust. 26. Seoses maksumärgistamata tubakatoodete käitlemise keelu suhtes seaduse tehtud eranditega juhib kolleegium eraldi tähelepanu ATK(E)

§ 61lg 6 redaktsioonile, mis oli jõus 1.

aprillist 2003 kuni

  1. aprillini
  2. Osutatud säte nägi ette, et maksumärgistamata tubakatoote, mis ei ole tolliprotseduuril ega ajutises aktsiisivabastuses, käitlemine kaubanduslikul eesmärgil on keelatud. Kõnealuse seadusesätte kehtivusajal oli maksumärgistamata tubakatoodete käitlemine seega keelatud üksnes juhul, kui see toimus kaubanduslikul eesmärgil. Järelikult vastas maksumärgistamata tubakatoodete hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine
  3. aprillist 2003 kuni
  4. aprillini 2004 ka KarS § 376 koosseisule vaid kaubandusliku eesmärgi olemasolul. Tulenevalt KarS § 5 lg-st 2 välistab ATK(E)

§ 61lg 6 (1. aprillist 2003 30. maini 2004 kehtinud redaktsioonis) võimaluse karistada Kar

S § 376 või KrK § 1492 järgi isikut ka selle eest, et ta enne 1. aprilli 2003 ilma kaubandusliku eesmärgita hoidis, ladustas või toimetas edasi suures koguses tubakatooteid. Eelmärgitu ei puuduta siiski tubakaseaduse nõuetele vastava müügipakendita tubakatoodete hoidmist, ladustamist ja edasitoimetamist, mida ATK(E)

§ 61lg 6 kõnealune redaktsioon ei reguleerinud.

27. Käesolevas kriminaalasjas on prokurör sisuliselt kogu kriminaalmenetluse vältel väitnud, et süüdistatavad hoidsid, ladustasid ja toimetasid maksumärgistamata tubakatooteid edasi kaubanduslikul eesmärgil, s.o selleks, et need lõppastmes maha müüa. Samas ei ole süüdistuse tekstis teo toimepanemise eesmärki välja toodud. Kolleegiumi hinnangul ei võta süüdistuse selline puudulikkus käesoleval juhul siiski kohtult võimalust kontrollida, kas süüdistatavad panid teo toime kaubanduslikul eesmärgil või mitte. Nimelt on süüdistuses kirjeldatud faktilised

jaolud, eeskätt selles nimetatud tubakatoodete kogus sellised, mille puhul ei saa küsimuse lahendamine tubakatoodete käitlemise eesmärgist olla süüdistatavatele üllatuslik. Ühtlasi märgib kolleegium, et kaubandusliku eesmärgi olemasolu või puudumine tubakatoodete käitlemisel ei sõltu sellest, kas isikul on kavas tubakatooteid enne nende võõrandamist täiendavalt töödelda või mitte. Oluline on tubakatoodete käitlemise lõppeesmärk. III 28. Vaidlustades OÜ A. õigeksmõistmist ja väites, et OÜ A. oli OÜ K. P. "sisuline õigusjärglane" ning et süüdistatavad soovisid OÜ A. majandustegevuse raames alustada tubakatoodete tootmist, ei lähtu prokurör oma kassatsioonis mitte kohtute tuvastatud faktilistest

jaoludest, vaid enda poolt tõenditest tehtud järeldustest. KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või aga Riigikohus faktilisi

jaolusid tuvastada. Seetõttu ei anna prokuröri väited alust ringkonnakohtu otsust OÜ A. õigeksmõistmist puudutavas osas tühistada. IV

  1. Koos kassatsioonivastusega esitas OÜ K. P. kaitsja Riigikohtule taotluse hüvitada osaühingule kriminaalmenetluse kulu valitud kaitsjale kassatsioonivastuse esitamise eest makstud tasu summas 8260 krooni.
  2. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kriminaalkolleegium leiab, et 8260 krooni ei ole OÜ K. P. kaitsja kassatsioonivastuse eest mõistliku suurusega tasu. Sisuliselt piirdutakse veidi enam kui kaheleheküljelises kassatsioonivastuses ringkonnakohtu otsuse, prokuröri kassatsiooni ja kaitsja enda poolt varasemas kohtumenetluses avaldatud seisukohtade refereerimisega, konstateerides nõustumist ringkonnakohtuga ja mittenõustumist prokuröriga. Seda arvestades peab kolleegium mõistliku suurusega tasuks kassatsioonivastuse koostamise eest 1500 krooni. Kuna Riigikohus tühistab prokuröri kassatsiooni alusel osaliselt ringkonnakohtu otsuse, süüdistatav on aga kohustatud hüvitama üksnes sellise apellatsiooni- või kassatsioonimenetluse kulu, mis on tingitud tema põhjendamatust kaebusest, (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari
  4. a otsus

jas nr 31-1-94-06 - RT III 2007, 6, 44, p 10.2 ja 22. mai 2008. a otsus

jas nr 3-1-1-26-08 - RT III 2008, 25, 165, p 14), tuleb riigil OÜ-l K. P. tekkinud kassatsioonimenetluse kulu hüvitada. V

  1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-dest 1 ja 6 ning § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsuse osaliselt. Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega jäeti maakohtu otsus muutmata, sh OÜ A. õigeksmõistmises KarS § 376 lg 2 järgi ja I. Saprykini süüditunnistamises KarS § 376 lg 1 järgi käesoleva otsuse punktis 2 kirjeldatud teo eest ning I. Saprykini süüditunnistamises ja karistamises KarS § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Prokuröri kassatsiooni rahuldab Riigikohus osaliselt. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.