Obsah (4)

§ 21§ 22§ 23§ 16

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-94-08 9

) tulenevalt mitmeid võimalusi ettevõtete käitumist mõjutada. Kaubandustegevuse seaduse (

) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on kaupleja kohustatud looma nõuetele vastavad tingimused kauba või teenuse müügiks ning tagama nende nõuete täitmise. Selliste tingimustena võib muu hulgas käsitada Rakvere linna avaliku korra eeskirja p-s 5 sätestatut.

§ 21

p 4 järgi teostab kaubandustegevuse seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle järelevalvet valla- või linnavalitsus.

§ 22

lg 1 p 7 kohaselt on järelevalvet teostaval ametiisikul vastavalt oma pädevusele õigus teha ettekirjutus.

§ 23

lg 1 p-dest 1 ja 3 tuleneb, et järelevalvet teostav ametiisik võib teha ettekirjutuse, kui kaupleja, müüja või käesoleva seaduse § 5 lg-s 2 nimetatud isik ei täida kauba või teenuse müügi nõudeid või kui tegevuskoht ei vasta nõuetele.

§ 23

lg 2 kohaselt ettekirjutuses järelevalvet teostav ametiisik 1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele ja esitab nõude kauba või teenuse müügi osaliseks või täielikuks peatamiseks, lõpetamiseks või kauba või teenuse müügilt kõrvaldamiseks või 2) kohustab tegema kauba või teenuse edasise müügi õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

§ 16

lg 6 p 3 kohaselt võib lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule valla- või linnavalitsus kustutada registreeringu täielikult või osaliselt, kui kauba või teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve.

§ 16

lg 6 p-st 3 ja eeskirja p-st 5 tuleneb linnavalitsuse võimalus juhul, kui kaubandustegevus häirib tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste rahu või kahjustab muul viisil nende huve, piirata ettevõtte lahtiolekuaega, kustutada registreering majandustegevuse registrist või muuta registreeringut. 16. Kui kohalikule omavalitsusele on esitatud taotlus, mille lahendamine on tema pädevuses, siis peab kohalik omavalitsus kõigepealt kindlaks tegema, kas taotluses väidetud asjaolud vastavad tõele. Antud juhul võis vastustaja selleks, et tuvastada, kas ettevõte rikub avaliku korra eeskirja ning välisõhu kaitse seaduse nõudeid, tellida ekspertiisi. Pärast asjaolude väljaselgitamist ning menetlusosaliste ärakuulamist saanuks vastustaja langetada kaalutlusotsuse, milliste vahendite abil õigusrikkumine kõrvaldada. Kõige efektiivsem võib olla lahenduse leidmine koostöös ettevõttega, kuid koostöö ebaõnnestumise korral võinuks vastustaja kas teha ettekirjutuse vastavalt

§ 23

lg 1 p-dele 1 ja 3 ning § 23 lg-le 2 või muuta ettevõtte registreeringut majandustegevuse registris näiteks lahtiolekuaegade osas (

§ 16lg 6 p 3).

Äärmisel juhul võib kohalik omavalitsus kaaluda ka ettevõtte kustutamist majandustegevuse registrist (

§ 16

lg 6 p 3), kuid viimane kui eriti intensiivselt ettevõtte õigusi riivav tegevus nõuab erinevate isikute huvide eriti põhjalikku kaalumist.

1. Halduskohus märkis oma otsuses, et haldusasja materjalidest nähtuvalt tuvastas Tervisekaitseinspektsioon
2. a suvel korraldatud mõõtmise tulemusena lubatust kõrgema mürataseme kohvikus ja asjaolu, et kohvik töötas kontrollimise ajal kuni kella neljani öösel. Samas puuduvad andmed selle kohta, et linnavalitsus oleks sellele rikkumisele kuidagi reageerinud. Õige on vastustaja väide, et Rakvere Linnavalitsus vastas kõigile kaebaja kirjadele. Vastustes ei sisaldu aga lahendust probleemile ning konkreetseid meetmeid olukorra kiireks parandamiseks ei rakendatud. Ringkonnakohus viitas oma otsuses mitmetele Rakvere Linnavalitsuse kirjadele, kus lubati probleemiga tegeleda ning osundati KÜ Roosi 7 võimalusele pöörduda Tervisekaitseinspektsiooni poole (
3. mai
4. a kiri,
5. märtsi
6. a kiri,
7. juuni
8. a kiri); samuti viitas kohus linnavalitsuse
9. märtsi
10. a istungil vastu võetud otsusele korraldada ehitusjärelevalve korras kohviku "Kuur-saal" ekspertiis. Veel viitas ringkonnakohus Rakvere Linnavalitsuse
11. septembri
12. a kirjale,
13. juulil 2007 teostatud müra mõõdistamisele ja kolmanda isiku OÜ Wesmo ülevaatele kavandatavatest abinõudest müra leviku piiramiseks, mille kohaselt võetakse esmased abinõud tarvitusele
14. novembriks
15. Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et Ain Sats esitas halduskohtule kaebuse juba
16. juunil
17. Pärast seda toimunud sündmused ei tohiks olla aluseks kaebuse rahuldamata jätmisele, sest kaebusega taotletakse tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist kaebuse esitamise aja seisuga.
18. Kolleegium on seisukohal, et üksnes kõikidele kirjadele vastamine ei ole piisav välistamaks hinnangut, et vastustaja oli kaebaja taotlus(t)e lahendamisel tegevusetu. KÜ Roosi 7 liikmed pöördusid kohvikuga "Kuur-saal" seonduva müraprobleemi lahendamiseks Rakvere Linnavalitsuse poole esimest korda
19. mail
20. Sellest alates peaaegu kahe aasta osas (kuni
21. märtsini 2007) ei ole kohtud tuvastanud linnavalitsuse muud tegevust peale kirjadele vastamise. Kuigi linnavalitsuse
22. märtsi
23. a istungil otsustati korraldada ehitusjärelevalve korras kohviku "Kuur-saal" ekspertiis, ei olnud kaebuse esitamise ajaks ekspertiisi toimunud.
24. HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kirjadele vastamist ei saa pidada müraprobleemi lahendamisel sobivaks (asjakohaseks) tegevuseks. HMS § 5 lg 2, mis seondub ka hea halduse põhimõttega, eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat ja tulemuslikku tegevust. Kohtud ei ole perioodil
25. maist 2005 kaebuse esitamiseni
26. juunil 2007 tuvastanud linnavalitsuse toiminguid, mis oleksid olulisel määral aidanud kaasa müraprobleemi lahendamisele. Linnavalitsuse kirjadest nähtuvalt pidas vastustaja küll läbirääkimisi kolmanda isiku OÜ-ga Wesmo, kuid sellest hoolimata tuvastati ka pärast kaebuse esitamist toimunud mürataseme mõõtmistel lubatud mürataseme ületamine.
27. Ringkonnakohus on ebaõigesti sisustanud tegevusetuse mõistet (kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust) ning lisaks võtnud arvesse sündmusi, mis on toimunud pärast kaebuse esitamist kohtule (rikkunud oluliselt menetlusõigust). Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ja jätab jõusse halduskohtu otsuse.
28. Halduskohtus kantud menetluskulude jaotus on lahendatud halduskohtu otsusega, millega mõisteti Rakvere Linnavalitsuselt välja Ain Satsi kantud menetluskulud summas 1746,66 krooni. Ringkonnakohtus on Ain Satsi esindaja märkinud vastuses apellatsioonkaebusele, et palub jätta kohtukulud apellandi kanda ning et Ain Sats on korteriühistu kaudu tasunud vastuse koostamise eest 200 krooni. Nimetatud dokumendile on lisatud
29. juunil 2008 koostatud arve, mille kohaselt KÜ Roosi 7 pidi
30. juuliks 2008 tasuma FIE-le Monica Meristo kokku 1400 krooni (seitsme apellatsioonkaebuse vastuse eest, iga vastuse eest 200 krooni). Muid dokumente menetluskulude kohta ei ole Ain Sats ringkonnakohtule esitanud. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 93 lg 2 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt mõistetakse teiselt poolelt välja üksnes reaalselt kantud menetluskulud. Kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-47-08 märkis kohus (p 28): "Õige on MTA kassatsioonkaebuse väide, et menetluskulude väljamõistmiseks ei piisa sellest, kui advokaat kinnitab õigusabikulude kandmist. Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, kust nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta ei ole piisav tõend. Sellele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud korduvalt (viimati näiteks
31. märtsi
32. a otsuses asjas nr 3-3-1-5-08,
33. septembri
34. a otsuses asjas nr 3-3-1-39-08,
35. septembri
36. a otsuses asjas nr 3-3-1-52-08 ja
37. novembri
38. a otsuses asjas nr 3-3-1-48-08) ning ei näe põhjust oma seisukohta muuta." Kolleegium on endiselt samal seisukohal. Seega ei saa välja mõista apellatsiooniastme õigusabikulusid, mille kohta on esitatud üksnes esindaja arve - see ei tõenda, et kulud oleks reaalselt kantud. Riigikohtule esitas Ain Sats FIE Monica Meristo esitatud arve, mille kohaselt on kassaator tasunud sularahas õigusabi eest kassatsioonkaebuse koostamisel 1000 krooni. Kolleegium on seisukohal, et sularahaarve ei tõenda summa tasumist. Kulude tasumist oleks saanud ja pidanud tõendama kassa sissetuleku orderiga või pangakonto väljavõttega. Seega jätab kohus tõendite puudumise tõttu vastustajalt välja mõistmata Ain Satsi apellatsiooni- ning kassatsioonimenetluses väidetavalt kantud kulud. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 alusel tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann