← Eesti

3-1-2-1-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-1-09 Otsuse kuupäev

  1. märts
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe Kohtuasi Kriminaalasi V.H. ja L.L-M. süüdistuses KarS § 386 lg 1 järgi, U.K., H.L. ja V.T. süüdistuses KarS § 386 lg-te 1, 2 ja § 22 lg 3 järgi ning OÜ T süüdistuses KarS § 386 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  3. mai
  4. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-2544 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.M. esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup, teistmisavaldus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. veebruar
  6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Tartu Maakohtu
  8. mai
  9. a kohtuotsus osas, millega rahuldati Eesti Vabariigi tsiviilhagi O.M. ja V.S vastu ning lõpetada nende suhtes menetlus.
  10. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  11. Teistmisavaldus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Tartu Maakohtu
  13. mai
  14. a kohtuotsusega tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi V.H. ja L.L-M. KarS § 386 lg 1 järgi ning U.K., H.L. ja V.T. KarS § 386 lg-te 1, 2 ja § 22 lg 3 järgi ning OÜ T KarS § 386 lg 2 järgi. Kriminaalasjas rahuldati kolm Eesti Vabariigi tsiviilhagi. Ühe tsiviilhagi lahendamise raames mõisteti VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja OÜ-lt T, V.H-lt, L.L-M-lt, H.L-lt, V.T-lt ja O.M-lt solidaarselt 1 503 709,80 krooni. Sama otsusega mõisteti Eesti Vabariigi kasuks OÜ-lt T, V.H-lt, L.L-M-lt ja V.T-lt ja V.S-lt solidaarselt välja 1 031 003 krooni. Maakohtu otsust apellatsioonimenetluses ei vaidlustatud ja see jõustus
  15. juunil
  16. a.
  17. O.M. ja V.S. olid selle kriminaalasja kohtueelsel menetlusel kahtlustatavad KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 järgi. Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas O.M. suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel
  18. jaanuaril
  19. a ja V.S. suhtes
  20. veebruaril
  21. a. Kuivõrd O.M. oli enne tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist tasunud maksuhalduri pangakontole 83 065 krooni, siis tuginedes KrMS § 202 lg-le 2 ei pidanud prokuratuur vajalikus temale täiendavaid kohustusi panna. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustati V.S. hüvitama tema poolt tekitatud kahjust
  22. augustiks
  23. a 103 100 krooni.
  24. Harjumaa tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno algatas võlgniku O.M. suhtes täiteasja nr 052/2008/9862 ja asus Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud summat O.M-lt sundtäitmise korras sisse nõudma. Sel põhjusel esitas O.M. esindaja vandeadvokaat T. Viilup
  25. detsembril
  26. a Riigikohtule teistmisavalduse. Esindaja taotleb Tartu Maakohtu
  27. mai 2008 kohtuotsuse tühistamist ning Eesti Vabariigi poolt O.M. vastu esitatud tsiviilhagi osas menetluse lõpetamist või kriminaalasja saatmist O.M. vastu esitatud tsiviilhagi puudutavas osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Samuti palub esindaja teistmisavalduse rahuldamisel ja tsiviilhagi osas menetluse lõpetamisel jätta O.M. menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Teistmisavalduses esitatud põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Maakohus on tsiviilhagi rahuldanud isiku suhtes, kes ei olnud kriminaalmenetluses kohtumenetluse pooleks. Kohus ei ole O.M. menetlusest teavitanud, teda kohtusse kutsunud ega ole talle kätte toimetanud menetlusdokumente. Seega ei olnud O.M-l kriminaalasja menetlemisel võimalik teostada KrMS § 40 lg-s 1 sätestatud tsiviilkostja õigusi. Kuigi maakohus oleks pidanud märkama, et tsiviilhagi on muuhulgas esitatud ka isiku vastu, kes ei olnud kohtumenetluses menetlusosaline, on kohus siiski tsiviilhagi tema suhtes rahuldanud. Teistmisavalduses kajastatud asjaolu peaks kaasa tooma maakohtu otsuse tühistamise Eesti Vabariigi tsiviilhagi puudutavas osas ja seeläbi O.M. olukorra kergendamise. Maakohtu otsuse tühistamine O.M. puudutava tsiviilhagi osas on käsitletav õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisena või süüdimõistetu olukorra kergendamisena. Esindaja on seisukohal, et käesoleval juhul on olemas KrMS § 366 p-s 5 sätestatud teistmisalus. 3.2 Kuna teistmisavaldus on esitatud tulenevalt maakohtu otsustusest tsiviilhagi osas, siis kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele ka TsMS § 702 lg 2 p 2 ja §
  29. Prokuröri vastuses teistmisavaldusele leitakse, et maakohtul puudus õigus langetada otsust O.M. tsiviilõigusliku vastutuse üle Eesti Vabariigi ees. Seetõttu tuleb Tartu Maakohtu
  30. mai 2008.a otsus tühistada osas, millega mõisteti OÜ-lt T, V.H-lt, L.L-M-lt, H.L-lt, V.T-lt ja O.M-lt solidaarselt välja 1 503 709,80 krooni Eesti Vabariigi kasuks ja saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  31. Kriminaalkolleegium hindab esmalt teistmisaluse olemasolu (I), seejärel kujundab arvamuse kohtuasja lahendamise kohta (II) ja võtab lõpuks seisukoha menetluskulude hüvitamise osas (III). I
  32. KrMS § 366 p 5 kohaselt on teistmise aluseks kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust või määrust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise või kolmanda isiku, kelle vara on kohtuotsuse või- määrusega konfiskeeritud, olukorra kergendamise. Tartu Maakohus oli käsitletavat kriminaalasja menetledes teadlik, et Eesti Vabariigi tsiviilhagi ja süüdistatavate kokkulepped puudutavad peale süüdistatavate ka O.M.. Sellises olukorras tulnuks maakohtul prokuratuurile kriminaaltoimik tagastada, sest kokkulepped hõlmasid tsiviilhagi puudutavas osas isikuid, kelle suhtes oli kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel lõpetatud. Seetõttu ei nõustu Riigikohtu kriminaalkolleegium kaitsja seisukohaga, et käesoleval juhul on olemas KrMS § 366 p-s 5 sätestatud teistmise alus.
  33. Kuna käesolev teistmisavaldus esitati maakohtu otsustuse tõttu rahuldada tsiviilhagi O.M. vastu, kes ei olnud kriminaalasjas menetlusosaliseks, siis tuleb teistmisavalduse lahendamisel juhinduda teistmist reguleerivatest tsiviilkohtumenetluse sätetest. Tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  34. oktoobri
  35. a otsus asjas nr 3-1-1-4208-RT III 2008, 48, 334, p 22 ja
  36. jaanuari
  37. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07-RT III 2008, 7, 44; 45, p 32).
  38. TsMS § 702 lg 1 järgi võib jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata hagimenetluses poole, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel. Viidatud sättest tuleneb subjektide ring, kellel on õigus kohtotsuse teistmist taotleda. Üheks võimalikuks teistmise aluseks on TsMS § 702 lg 2 p 2 järgi asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. Seega saab teistmise korras uuesti läbi vaadata kohtulahendi, mis kehtib menetlusosalise suhtes, kuid mille menetlemisest on menetlusosaline kõrvale jäetud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  39. novembri
  40. a otsus asjas nr 3-2-2-208-RT III 2008, 46, 310, p 9 ). Vaatamata asjaolule, et O.M. ei olnud süüdistatav ega tsiviilkostja KrMS 39 lg 1 tähenduses ning polnud ka teadlik teda puudutavast kohtumenetlusest, käsitas maakohus teda tsiviilkostjana ja rahuldas Eesti Vabariigi tsiviilhagi tema suhtes. Kuivõrd seadusjõus Tartu Maakohtu
  41. mai
  42. a kohtuotsus on tehtud isiku suhtes, kes ei olnud teadlik tema vastu esitatud tsiviilhagist ja keda kohtusse ei kutsutud, siis on TsMS § 702 lg 2 p 2 vaidlustatud kohtulahendi teistmise aluseks. II
  43. Teistmisavalduses taotletakse maakohtu otsuse tühistamist O.M. suhtes tsiviilhagi rahuldamise osas ning selles osas kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks või Riigikohtu poolt uue otsuse tegemist ja O.M. osas menetluse lõpetamist. 9.1 Kokkuleppeid sõlmides nõustusid süüdimõistetud solidaarvastutusega. Seega on V.H., L.L-M., U.K., H.L., V.T. ja OÜ T näol tegemist solidaarvõlgnikega. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Asjaolu, et solidaarvõlgnik võib olla ka O.M., ei puuduta aga käesoleva kriminaalasja raames lahendatud tsiviilhagi, vaid solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid VÕS § 69 tähenduses. 9.2 Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas ei olnud O.M. kohtumenetluse pooleks, sest tema suhtes oli kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel lõpetatud, siis puudus maakohtul seaduslik alus O.M. vastu esitatud tsiviilhagi menetlemiseks ja O.M. suhtes lahendi tegemiseks. Kuna teistmisavaldus on põhjendatud ja Riigikohtule on asjaolud selged, siis TsMS § 710 lg-st 1 lähtudes tuleb Tartu Maakohtu
  44. mai
  45. a kohtuotsus tühistada osas, millega rahuldati Eesti Vabariigi tsiviilhagi O.M. vastu ja menetlus tema suhtes tuleb lõpetada TsMS § 691 p 3 alusel.
  46. Tuginedes KrMS § 352 lg-le 6 ja §-le 372 laiendab Riigikohus kriminaalasja läbivaatamise piire ka V.S. osas, sest Tartu Maakohtu
  47. mai
  48. a jõustunud kohtuotsusega kohaldati tema suhtes samuti ebaõigesti materiaalõigust. Seetõttu vaatamata asjaolule, et V.S. ei ole maakohtu otsust temalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud tsiviilhagi osas vaidlustanud, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium vaidlustatud kohtulahendi ja lõpetab tema suhtes menetluse käesoleva otsuse pdes 9.1 ja 9.2 märgitud põhjustel. III
  49. O.M. esindaja vandeadvokaat T. Viilup taotleb teistmisavalduse rahuldamisel ja tsiviilhagi osas menetluse lõpetamisel jätta O.M. menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Esindaja ei ole aga teistmisavalduses nimetanud menetluskulu suurust, samuti ei esitanud õigusabikulude kandmist või tasumise kohustust kinnitavate dokumentide koopiaid. Seetõttu jätab Riigikohus O.M. esindaja taotluse menetluskulude osas rahuldamata. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.