Obsah (5)

§ 201§ 266§ 63§ 424§ 65

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-88-08 Otsuse kuupäev 17. märts 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuas

§ 201

lg 2 p 1, § 266 lg 1, § 329 ja § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a otsus kriminaalasjas nr 1-06-11972 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Peep Rajavere kassatsioon ja Lääne ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
3. veebruar 2009 Istungil osalenud isikud M.K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Peep Rajavere Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda ja Lääne RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
5. septembri
6. a kohtuotsus M.K. sundtoomiseks kinnipidamise aja talle mõistetud karistuse hulka arvestamises ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtusse.
7. Prokuröri kassatsioon rahuldada.
8. Kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.
9. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Andres Rüütli Advokaadibüroo kasuks välja 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni, sealhulgas käibemaks 162 (ükssada kuuskümmend kaks) krooni M.K-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. M.K. tunnistati Pärnu Maakohtu
11. juuni
12. a kohtuotsusega süüdi ja karistati

§ 201

lg 2 p 1 järgi ühe-aastase vangistusega,

§ 266

lg 1 järgi kuuekuulise vangistusega ning

§-de 329 ja 424 järgi

§ 63lg 1 alusel kaheaastase vangistusega.

Liitkaristusena mõisteti talle nende tegude eest vangistus kolmeks aastaks. Karistust suurendati varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti talle vangistus neljaks aastaks üheteistkümneks kuuks ja kahekümne seitsmeks päevaks. Karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg, s.h aeg, mil M.K. oli kinni peetud sundtoomise tõttu. Lisakaristusena võeti M.K-lt kolmeks aastaks õigus juhtida mootorsõidukit. 2. M.K. tunnistati

§ 201

lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et varem varguseid toime pannud isikuna pööras ta ebaseaduslikult enda kasuks talle kasutamiseks antud V.R-le kuulunud sõiduauto.

§ 266lg 1 järgi tunnistati M.K.

süüdi selles, et ta tungis kuuriukse luku, abihoone ukse ja ukseluku lõhkumise teel omavoliliselt LTÜ-le kuuluvasse kauplusse.

§ 424ja § 329 järgi tunnistati M.K.

süüdi selles, et varem samade kuritegude eest karistatud isikuna juhtis ta neljal korral taas mootorsõidukit joobeseisundis. 3. Prokurör ja kaitsja esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonid. Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist M.K. sundtoomisega seotud kinnipidamise aja karistusaja hulka arvamises. Prokurör leidis, et isiku sundtoomisega seotud kinnipidamise aeg ei ole võrdsustatav eelvangistuses viibimisega, vaid on iseseisvalt kohaldatav isikult vabaduse võtmise alus. Kaitsja taotles kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule. Alternatiivina taotles ta M.K. õigeksmõistmist

§ 201lg 2 p 1 ja § 266 lg 1 järgi ning talle kergema karistuse mõistmist.

Kaitsja arvates puudusid maakohtu otsuses põhjendused. Kaitsja leidis, et maakohus võttis ebaõigesti raskendava asjaoluna arvesse seaduses nimetamata asjaolu ning luges ebaõigesti omastamise puhul süüd suurendavaks asjaoluks koosseisulise asjaolu. Kaitsja hinnangul ei vastanud mõistetud karistus toimepandud kuritegudele ja toimepanija isikule. Samuti liideti M.K-le mõistetud karistused ebaõigesti. 4. Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2008. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. Ringkonnakohus mõistis M.K.

§ 424ja § 329 järgi õigeks 20.

aprillil 2005. a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumises. Ringkonnakohus täiendas kohtuotsuse resolutsiooni karistuste liitmisel viitega

§ 65lg-le 1.

4.1 Ringkonnakohus märkis, et sundtoomise tõttu võib isikut kinni pidada nii kaua, kui see on vajalik sundtoomise aluseks oleva menetlustoimingu tegemiseks, kuid mitte kauem kui nelikümmend kaheksa tundi. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et M.K. sundtoomise tõttu kinnipidamise aeg tuleb arvestada talle mõistetud karistusaja hulka, sest see seondus vahetult tema süüasja menetlemisega, mistõttu tuleb tema sundtoomise tõttu kinnipidamise aeg võrdsustada eelvangistuses viibitud ajaga. Kohus viitas oma seisukoha kinnituseks muu hulgas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele kriminaalasjas nr 3-1-3-7-02, mille kohaselt kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku paigutamine väljasaatmislaagrisse võrdsustati eelvangistusega, sest kinnipidamise tingimused loeti võrdseks. 4.2 Ringkonnakohtu arvates võimaldas maakohtu otsuses esitatud tõendite analüüs ja tehtud järeldused jälgida kohtu siseveendumuse kujunemist. Maakohtu järelduste põhjendamise maht tulenes esitatud süüdistuse mahust. Seetõttu ei lasunud maakohtul kohustust näidata, et M.K. küll juhtis 21. augustil 2007 mootorsõiduki juhtimise keeldu rikkudes mootorsõidukit joobnuna, kuid sama käitumisega ta ei rikkunud varasema kohtuotsusega pandud juhtimise keeldu, sest selle karistuse oli ta ära kandnud. Samuti on põhjendatud, miks tuli M.K. lugeda

§-s 424 märgitud erisubjektiks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokurör Indrek Kalda, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist M.K-le mõistetud karistuse osas ja kriminaalasja ringkonnakohtusse uueks arutamiseks saatmist. Prokurör ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et süüdistatava sundtoomise kohaldamiseks kinnipidamise aeg tuleb võrdsustada eelvangistuses viibitud ajaga ja talle mõistetavast karistusest maha arvata. Prokuröri hinnangul on sundtoomine olemuslikult erinev eelvangistusest, sest sundtoomine ei seondu otseselt kuriteo toimepanemisest tingitud isiku vabaduse piiramisega, vaid vajadusega tagada isiku osavõtt menetlustoimingust.
2. Kaitsja märgib kassatsioonivastuses, et süüdistatava sundtoomise tõttu kinnipidamine tuleb võrdsustada eelvangistusega ja arvata isikule mõistetud karistuse hulka. Seda seisukohta kinnitab kaitsja arvates ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasem praktika.
3. Kassatsiooni esitas ka M.K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Peep Rajavere, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti maakohtu otsus tühistamata ja kriminaalasja maakohtusse uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja arvates rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, sest ringkonnakohtu otsuses ei vastata piisava põhjalikkusega apellatsioonis esitatud seisukohtadele ja põhjendustele. Ringkonnakohus ei põhista M.K. süüditunnistamist omastamises, ebapiisavalt on avatud selle teo subjektiivne koosseis. Kassaator märgib, et maa- ega ringkonnakohtu otsusest ei nähtu M.K. erisubjektsus

§ 424mõttes.

Samuti ei nähtu kummagi otsuse põhistustest, millal või mitmel korral on M.K. toime pannud

§-s 329 sätestatud kuriteo.

1. Prokurör leiab kassatsioonivastuses, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Prokuröri arvates asutakse kassatsioonis ebaõigele seisukohale, et ringkonnakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Prokurör viitab, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt ei ole kohtuotsuses põhjenduste puudusena käsitatav olukord, kus kohtu motiivid tunduvad menetlusosalisele ebapiisavatena. Prokuröri arvates kordab kaitsja kassatsioon juba apellatsioonis esitatud väiteid. Muuhulgas taotletakse selles tõendite ümberhindamist, milleks Riigikohtul puudub pädevus.
2. Riigikohtu istungil taotles kaitsja oma kassatsiooni rahuldamist ja palus jätta prokuröri kassatsiooni rahuldamata. Prokurör vaidles kaitsja kassatsioonile vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Prokurör taotles ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist M.K. sundtoomise tõttu kinnipidamise aja karistuse tähtaja hulka lugemises ja kriminaalasja selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Prokuröri kassatsioonis taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist põhjusel, et süüdistatava sundtoomisega seotud kinnipidamise aeg on võrdsustatud eelvangistuses viibitud ajaga ja mõistetud karistusest maha arvatud.
4. Kriminaalkolleegium on varasemalt märkinud, et kui isiku suhtes kehtestatud piirangud on samastatavad tema vahi all pidamise tingimustega ja nende piirangute kohaldamise tingis kuriteo toimepanemine, tuleb nende piirangute kehtimise aeg arvata ka mõistetud karistuse hulka. Nii tuleb nt kuriteo toimepanemises kahtlustatuna kinni peetud isiku väljasaatmislaagrisse paigutamine võrdsustada eelvangistusega, sest väljasaatmislaagris tema kinnipidamise tingimused on võrdsustatavad vahi all pidamise tingimustega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. a otsus asjas nr 3-1-3-7-02, RT III 2002, 29, 316, p 10). Viidatud lahendile on tuginenud ka ringkonnakohus ning kassatsioonivastuses kaitsja.
6. Vastates küsimusele, kas ka süüdistatava kinnipidamine sundtoomise tõttu on samastatav vahi all pidamisega, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Isikule kehtestatavad piirangud on tema sundtoomise tõttu kinnipidamisel eelvangistuse tingimustega samastatavad. Sundtoomise tõttu kinnipeetud isikutele laieneb põhimõtteliselt samasugune režiim, kui eelvangistatud isikutele (vt M.K. sundtoomise tõttu kinnipidamise ajal kehtinud arestimaja sisekorraeeskirja - kinnitatud siseministri
7. detsembri
8. a määrusega nr 71, RTL 2000, 125, 2009 - ning praegu kehtivat arestimaja sisekorraeeskirja kinnitatud siseministri
9. jaanuari
10. a määrusega nr 3, RTL 2008, 6, 66).
11. Lisaks isikule kehtestatavate piirangute olemusele tuleb aga silmas pidada piirangute kohaldamise alust. Isiku sundtoomine on vajalik selleks, et kahtlustatava või süüdistatava juuresolekut nõudvaid menetlustoiminguid oleks võimalik läbi viia ka olukorras, kus kahtlustatav või süüdistatav ei reageeri korraldusele menetlustoiminguks kohale ilmuda. Allumatust menetleja korraldustele ei saa võrdsustada pakkumineku kahtlusega ja seega vahistamisalusega. Seda tuleb määratleda menetlusosalise õigusvastase käitumisena. Tegemist on menetluskorra rikkumisega, mille eest võib isikut sõltumatult kriminaalmenetluse kulgemisest karistada rahatrahvi või arestiga ning iseseisva sunnivahendina tagada tema osavõtt menetlustoimingust sundtoomise abil. KrMS § 138 lg 1 või § 267 lg 1 p 2 alusel menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutule mõistetud rahatrahv või arest on iseseisvad väärteokaristused, mida ei arvata isikule kuriteo eest mõistetava karistuse hulka. KrMS § 138 lg 3 kohaselt võib menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutud kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja suhtes kohaldada sundtoomist. Seetõttu on sundtoomine kolleegiumi hinnangul iseseisev sunnivahend, tagamaks kriminaalmenetluse toimetamise efektiivsust olukorras, kus isik takistab oma ilmumata jäämisega menetleja tööd. Eelnevale tuginedes leiab kriminaalkolleegium, et sundtoomine ei seondu vahetult kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga, vaid menetlusosalise hilisema õigusvastase käitumisega menetluse ajal. Seega, kui vabaduses viibiv kahtlustatav või süüdistatav on oma õigusvastase käitumisega menetluse ajal andnud alust sundtoomiseks, ei saa selle alusel arestimajas viibitud aega lugeda eelvangistuseks ega arvestada karistuse kandmise aja hulka.
12. Kaitsja kassatsioonis esitatud seisukohad kordavad juba tema apellatsioonis märgitut ja ringkonnakohus on neid seisukohti käsitlenud. Kohtuotsus on nõutaval määral põhistatud ja kolleegiumi hinnangul puudub alus selle tühistamiseks kaitsja toodud põhjustel.
13. Kaitsja esitas taotluse kaitsjatasu väljamõistmiseks riigi õigusabi osutamise eest summas 900 krooni, millele lisandub käibemaks 162 krooni. Tulenevalt justiitsministri
14. jaanuari
15. a määruse nr 2 riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord § 2 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tuleb esitatud taotlus rahuldada.
16. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
17. septembri
18. a kohtuotsuse M.K. sundtoomiseks kinnipidamise aja talle mõistetud karistuse hulka arvestamises ja saadab kriminaalasja tühistatud osas samale kohtule uueks arutamiseks. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi