Obsah (4)

§ 7§ 28§ 4§ 31

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 7 lg-st 1 ja 16. oktoobril 2007 jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alasest koostöökokkuleppest (edaspidi Koostöökokkulepe) ning Koostöökokkuleppe muutmise protokollist tulenev pensioni määramiseks vajalik staaž.Tuvastati, et G. Goncharoval on Kasahhi NSV-s omandatud tööstaaži 28 aastat 6 kuud ja 16 päeva ning Vene Föderatsioonis omandatud staaži 3 aastat 3 kuud ja 17 päeva. Eestis omandatud pensionistaaž G. Goncharoval puudub.

§ 7

lg 1 sätestab, et vanaduspensioni saamise eelduseks on 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Pensionikomisjon asus seisukohale, et kuigi Koostöökokkuleppest tulenevalt võetakse Eestis pensioni määramisel arvesse ka Vene Föderatsioonis omandatud staaž, puudus taotlejal vanaduspensioni määramiseks vajaliku pikkusega staaž.

1. G. Goncharova esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Pensionikomisjoni otsus ja teha Pensioniametile ettekirjutus talle vanaduspensioni määramiseks ja väljamaksmiseks. Kaebuse kohaselt näeb Koostöökokkuleppe art 4 ette, et pensioni määramisel võetakse arvesse pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida lepinguosalised riigid tunnustavad. Kuna Vene Föderatsioon tunnustab mistahes endise NSV Liidu liiduvabariigi pensionistaaži, tuleb G. Goncharovale pensioni määramisel arvestada ka Kasahstanis omandatud staaži.
2. Tallinna Halduskohus rahuldas
3. juuni
4. a otsusega haldusasjas nr 3-08-838 kaebuse, tühistas Pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse ja tegi Pensioniametile ettekirjutuse kaebaja
5. detsembri
6. a avaldus uuesti läbi vaadata. Halduskohus leidis, et Pensionikomisjon kohaldas vääralt Koostöökokkulepet. Koostöökokkulepe kehtestab erandi

§ 28

lg 4 suhtes, mille kohaselt arvatakse Eesti pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni

1. a
2. jaanuarini vaid juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Põhiseaduse § 123 lg-st 2 ja

§ 4lg-st 3 tulenevalt tuleb käesoleval juhul kohaldada välislepingu sätteid.

Pensionikomisjon ei ole kaalunud ega põhjendanud, miks ei saa Eestis omandatud staažiga võrdväärselt arvestada Koostöökokkuleppe art-s 4 nimetatud staaži, mida tunnustatakse teise lepingupoole territooriumil. Koostöökokkuleppe art-st 1 ei tulene, et pensioni saamise tingimused võiks täiel määral sätestada ainult pensionit määrava lepingupoole siseriiklik õigus. Pensioniametil tuleb avaldus pensioni määramiseks uuesti läbi vaadata. Seejuures tuleb pensioni määramiseks välja selgitada, kas Vene Föderatsioon loeb Kasahhi NSV territooriumil töötamise aega pensioniõigusliku staaži hulka ja kas see on nõuetekohaselt tõendatud. 4. Tallinna Pensioniameti apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja jätta kaebus rahuldamata. Apellandi arvates määratletakse Koostöökokkuleppe art 4 kohaselt pensioni määramisel aluseks võetav staaž selle lepingupoole õiguses, kes pensioni konkreetsel juhul määrab. Kuna G. Goncharova elab Eestis, tuleb talle pension määrata Eesti õiguse alusel ning juhinduda

§-s 28 sätestatud loetelust. Kuna tal puudub 15 aasta pikkune Eesti Vabariigis ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud pensionistaaž, puudub alus talle Eesti Vabariigis vanaduspensioni määramiseks.

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. oktoobri
3. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu arvates leidis halduskohus õigesti, et Koostöökokkuleppe art-st 4 tulenevalt tuleb pensioni määramisel arvesse võtta pensionistaaži, mida tunnustab üks või teine lepingupool ning vastavalt

§ 4

lg-le 3 kohaldatakse siseriikliku õiguse ja välislepingu vahelise vastuolu korral välislepingut. Ringkonnakohus viitas ka Koostöökokkuleppe ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse seletuskirjale, mille kohaselt tuleneb Koostöökokkuleppest Eesti Vabariigi kohustus võtta arvesse pensionistaaži endise NSV Liidu territooriumil kuni

1. aastani ning Vene Föderatsiooni territooriumil pärast
2. aastat. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Töö- ja Sotsiaalarengu Ministeeriumi vahel
3. novembril 2002 sõlmitud rakendusleppe artiklist 3 nähtub, et pooled arvestavad vastastikku ka teise lepinguosalise territooriumil tunnustatavat staaži. Nimetatud sätte kohaselt tõendavad poolte pädevad asutused nii kummagi poole territooriumil täitunud kui ka tunnustatavat staaži. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Tallinna Pensioniameti kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Kassaator leiab järgmist: 1) kohtud on valesti kohaldanud asjakohast materiaalõigust ning põhjendamatult laiendanud Koostöökokkuleppe ja selle muutmise protokolli kohaldamise ulatust; 2) Koostöökokkuleppe eesmärk selle art-st 1 tulenevalt oli laiendada pensioni saavate isikute ringi, kuid mitte kokku leppida täiendava staaži arvesse võtmises; 3) ringkonnakohtu poolt viidatud rakendusleppe art-st 3 ei tulene, et Eesti peab tingimusteta arvestama kogu endise NSV Liidu territooriumil kuni
5. jaanuarini 1991 omandatud staaži. Tegemist on Koostöökokkuleppest alamalseisva aktiga, millega sätestatakse vaid korralduslikke küsimusi (poolte tegevuse kooskõlastamine, vajalikud dokumendid); 4) vajadus lähtuda pensioni määramisel selle riigi õigusest, kus isik pensioni määramise ajal elab ja kes talle pensioni määrab, tuleneb ka Koostöökokkuleppe art-st 6; 5) kui pensioni määratakse Eesti Vabariigis, lähtutakse pensionistaaži arvestamisel

§ 28

lg-st 4, mille kohaselt saab

§ 28lg-tes 1-3 loetletud tegevusi kuni 1.

jaanuarini 1991 endise NSV Liidu territooriumil arvesse võtta vaid juhul, kui isik on omandanud vähemalt 15 aasta staaži Eestis; 6) Koostöökokkuleppe art 4 tõlgendamise küsimus on Koostöökokkuleppe poolte vahelises suhtlemises korduvalt tõstatatud, kuid jäänud seni lahenduseta; 7) kohtute tõlgendus seab ebavõrdsesse olukorda Eesti Vabariigis elavad Vene Föderatsiooni ning teiste endise NSV Liidu liiduvabariikide kodanikud; 8) Vene Föderatsiooni leping SRÜ riikidega ei too pensioni maksmise kohustust kaasa Eestile. Vene Föderatsioon on võtnud endale kohustuse pensioni makstes arvestada nendes riikides omandatud staaži, kuid nende riikide staaži tunnustamine ei tulene Vene Föderatsiooni siseriiklikust õigusest.

1. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele peab G. Goncharova õigeks kohtute tõlgendust, mille kohaselt tuleb Koostöökokkuleppe art 4 järgi arvestada vastastikku pensionistaaži, mida tunnustab üks või teine lepingupool. Kassaatori viidatud Koostöökokkuleppe art 6 ei sätesta, millist staaži pooled arvesse peavad võtma, vaid seda, et pooled saaksid kasutada pensioni arvutamisel kumbki oma metoodikat. Arusaamatuks jääb ringkonnakohtu otsuse vaidlustamine praegusel juhul olukorras, kus vaidlusaluses küsimuses on olemas juba seisukohad jõustunud kohtulahendi näol (Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-08-1559).
2. Kassaator esitab vastuväite G. Goncharova kirjalikule vastusele, märkides, et viide kohtuasjale nr 3-08-1559 ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane, kuna faktiliste asjaolude erinevuse tõttu pole tegemist analoogsete vaidlustega. Nimetatud vaidlus puudutas isikut, kellel oli nõutav 15 aasta pikkune Eesti Vabariigis ja/või Vene Föderatsioonis omandatud pensionistaaž. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe ning selle muutmise protokolli ratifitseerimise seadus jõustus
4. märtsil
6. oktoobril 2007 jõustus Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alane koostöökokkulepe (edaspidi Koostöökokkulepe).
7. Vaidlus selles haldusasjas on Koostöökokkuleppe art 4 tõlgendamise üle. Nimetatud säte näeb ette järgmist: "Pensioniõiguse määramisel, sh pensionideks soodustustingimustel ja väljateenitud aastate eest, võetakse arvesse pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise Poole territooriumil".
8. Koostöökokkulepe hõlmab selle art 1 kohaselt poolte kodanike, kes elavad teise poole territooriumil, ja nende perekondade pensionilist kindlustamist. G. Goncharova on Eesti Vabariigis elav Vene Föderatsiooni kodanik, kellel puudub Eestis omandatud pensionistaaž. Vaidlust ei ole selle üle, et ta on Koostöökokkuleppe subjektiks. Samuti ei vaielda Kasahhi NSV-s ning Vene Föderatsioonis omandatud staaži olemasolu üle. Menetlusosalised on erineval seisukohal, kas pensioni määramisel peavad lepingupooled vastastikku arvestama ka staaži, mis on omandatud riigis, milles omandatud staaži tunnustab teine lepingupool, või võetakse arvesse vaid pensionistaaži, mis on sätestatud pensionit määrava riigi siseriiklikus õiguses. Vaidlust põhjustab Koostöökokkuleppe art 4 sõnastus "mida tunnustatakse ühe või teise Poole territooriumil".
9. Pensioniamet peab küll võimalikuks Koostöökokkuleppe alusel arvestada Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud staaži. Muudes endise NSV Liidu liiduvabariikides omandatud staaži osas ei pea ta võimalikuks arvesse võtta Koostöökokkuleppe art 4 alusel staaži, mida tunnustab Vene Föderatsioon kui teine lepingupool, vaid lähtub

§ 28lg-st 4.

Nimetatud säte (vaidlustatud otsuse tegemise aegses redaktsioonis) näeb ette, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samas paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni

1. aasta
2. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.
3. Põhiseaduse § 123 teisest lõikest ja

§ 4

lg-st 3 tuleneb, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui riikliku pensionikindlustuse seadus, kohaldatakse välislepingut. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ka käesoleval juhul tuleb lähtuda Koostöökokkuleppest ning kohaldada selle art 4, mitte aga

§ 28lg-t 4.

1. Koostöökokkuleppe art 4 sõnastus "mida tunnustatakse ühe või teise Poole territooriumil" ei näe üheselt ette, et pooled peaksid vastastikku pensioni määramisel arvestama nii staaži, mida tunnustab pensionit määrav riik ise kui ka staaži, mida tunnustab teine lepingupool. Grammatilisel tõlgendamisel on võimalik jõuda ka Pensioniametiga sarnasele järeldusele, st, et kumbki riik arvestab lisaks mõlema lepingupoole territooriumil omandatud staažile veel ainult tema enda poolt tunnustatavat staaži.
2. Samas ilmneb Koostöökokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjast, et Vene Föderatsioon on ennast tunnustanud NSV Liidu õigusjärglasena. Sellest tulenevalt tunnustas ta ka kuni kokkuleppe ratifitseerimiseni ühepoolselt pensionistaaži, mis oli omandatud endise Eesti NSV territooriumil kuni
3. aastani. Veel märgitakse seletuskirjas, et Eesti Vabariik võtab endale kokkuleppega kohustuse arvestada pensioni määramisel staaži endise NSV Liidu territooriumil kuni
4. aastani. Koostöökokkuleppe art 9 ja Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe (25.06.1993) muutmise protokolli art 3 sätestavad: "Koostöökokkuleppe rakendamisega seotud küsimuste lahendamiseks sõlmivad poolte pädevad keskasutused rakendusleppe. Rakendusleppes lahendamata küsimused lahendavad pooled läbirääkimiste teel." Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe rakenduslepe Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Töö- ja Sotsiaalarengu Ministeeriumi vahel näeb art 3 lg-s 2 ette: "Poolte pädevad asutused tõendavad järelepärimiste alusel poolte territooriumil täitunud tööstaaži pikkust ning kummagi poole territooriumil tunnustatud tööstaaži pikkust." Kassaatori arvates on rakenduslepe vaid korralduslikke küsimusi sätestav akt, mida ei saa välislepingu tõlgendamisel esmatähtsaks pidada. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et see säte kinnitab arusaama, et Koostöökokkuleppe poolte tahe on arvestada ka vastastikku teise poole tunnustatavat staaži.
5. Eeltoodud põhjustel tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
6. Vastavalt kohtuotsustele tuleb Pensioniametil G. Goncharova pensioniavaldus uuesti läbi vaadata. Halduskohus märkis oma otsuses: "Pensioniametil tuleb välja selgitada, kas Vene Föderatsioon tunnustab Kasahhi NSV territooriumil töötamise aega pensioniõigusliku staaži hulka, ning kui jah, siis uurida, kas tööstaaž on nõuetekohaselt tõendatud ning otsustada kaebaja avalduse rahuldamise võimalikkuse küsimus." Kolleegium nõustub, et halduskohtu otsuses märgitud asjaolude väljaselgitamine on Koostöökokkuleppe alusel pensioni määramisel oluline. Kehtiv õigus ei sätesta pensioni taotlemisel esitatavate dokumentide ammendavat loetelu.

§ 31

lg-test 3 ja 4 tulenevalt esitab taotleja pensioniavalduse koos "kõigi vajalike dokumentidega". Praeguses vaidluses on sellisteks vajalikeks dokumentideks ka dokumendid, millest ilmneb endise NSV Liidu liiduvabariikides omandatud staaži olemasolu ja pikkus, ning dokumendid, millega Vene Föderatsiooni pädev ametiasutus tõendab, et Vene Föderatsioon tunnustab pensioni määramisel selles riigis omandatud staaži. Pensioni taotlemise üldise loogika kohaselt lasub pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise kohustus eelkõige taotlejal (

§ 31lg-d 3 ja 4).

Sellest põhimõttest lähtub ka "Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend" (näit §-d 6 ja 13). Juhtudeks, kui pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel tekivad takistused, sätestab

§ 31

lg 3, et elukohajärgne pensioniamet osutab pensioni taotlejale vajaduse korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann