3-1-1-7-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-7-09 Otsuse kuupäev

1. märts 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi, Priit Pikamäe Kohtuasi Väärteoasi M. M. karistamises liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-5098 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. veebruar 2009 Istungil osalenud isikud M. M. kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. oktoobri
7. a kohtuotsus M. M. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.
8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Põhja Politseiprefektuuri
10. aprilli
11. a otsusega karistati M. M. liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 210 trahviühikut (12600 krooni) selle eest, et ta juhtis
12. aprillil
13. a kell 01.05 Harju maakonnas XXXXX vallas XXXXX tänava maja nr XX ees mootorsõidukit joobeseisundis. Sellise tegevusega rikkus M. M. liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 nõudeid. Lisakaristusena võeti M. M-lt LS § 7419 lg 2 alusel 6 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus.
14. M. M. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles talle määratud lisakaristuse tühistamist. Menetlusalune isik palus kohtul otsuse tegemisel arvestada sellega, et ta juhtis mootorsõidukit öisel ajal väikese kiirusega tühjal tänaval, ta on juhtunut kahetsenud ning teenib elatist autojuhina.
15. Harju Maakohus tühistas
16. oktoobri
17. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas väärteomenetluse menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kohus leidis, et väärteoprotokolli koostanud politseiametnik oli teise politseiametniku poolt koostatud alkoholijoobe tuvastamise protokolli kantud tunnistajana. Et aga alkoholijoobe tuvastamise protokolli tunnistajana kantud politseiametnik jätkas väärteoasja menetlemist, oli kohtuvälise menetleja tegevus vastuolus KrMS § 66 lgga 2, mis sätestab, et kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Samas märkis kohus, et alkoholijoobe tuvastamise protokolli kohaselt on M. M. joove tuvastatud kell 01.10, kuid väärteomenetluse protokollis väärteo toimepanemise aega puudutava ebaselguse lahendamise määruse kohaselt kell 01.
18. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
19. Harju Maakohtu
20. oktoobri
21. a otsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Politseiprefektuur. Kassatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Alternatiivselt taotletakse väärteoasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 4.
22. Väärteoprotokolli koostanud politseiametniku asumine tunnistaja rolli on menetlusõiguse rikkumine. Samas ei ole see rikkumine tahtlik ega oluline ning seetõttu ei ole kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine õigustatud. On väär, et kohus ei arvestanud otsuse tegemisel väärteo toimepanemist tunnistanud menetlusaluse isiku ütlusi. 4.
23. Joobe tuvastamine ei olnud esimene menetlustoiming VTMS § 58 lg 1 mõttes, vaid tegemist on liiklusjärelevalve käigus läbiviidud haldustoiminguga, mille tulemusel joobe tunnuste ilmnemisel koostatakse joobe tuvastamise protokoll. See protokoll on dokumentaalseks tõendiks väärteoasjas ja väärteomenetluse alustamise ajendiks ning seetõttu ei saa protokollis sisalduvat väärteomenetluses kõrvale jätta, küll aga tuleb hinnata selle kui tõendi lubatavust. 4.
24. Kui kohus leidis joobeseisundi tuvastamise protokollis ja väärteoprotokollis vastuolu kellaaegades, tulnuks väärteoasja täies ulatuses arutaval kohtul selline vastuolu lahendada.
25. Riigikohtu istungil taotles M. M. kaitsja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Kaitsja leidis, et joobe tuvastamine oli esimene toiming väärteomenetluse raames ning seda ei saa käsitleda haldustoiminguna. Alkoholijoobe tuvastamise protokolli tunnistajana sisse kantud politseiametniku edasine osalemine väärteo menetlemises on kaitsja arvates oluline väärteomenetluse rikkumine, mis tõi põhjendatult kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise maakohtu poolt. Kaitsja märkis ka seda, et vaatamata asjaolule, et M. M. tunnistas oma alkoholijoobeseisundit, ei saa lugeda alkoholijoovet tuvastatuks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26. Vastavalt Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra §-le 5 peab ametiisiku poolt isiku alkoholijoobe indikaatorvahendi või mõõteriistaga tuvastamise juures viibima vähemalt üks tunnistaja. Nimetatud toimingute teostamise kohta koostab ametiisik protokolli. Ametiisiku poolt joobeseisundi tuvastamise võib isik vaidlustada viivitamata pärast talle protokolli tutvustamist, nõudes joobeseisundi tuvastamist arsti poolt. Käesoleval juhul nähtub alkoholijoobe tuvastamise protokollist, et M. M. on nõustunud temal tuvastatud alkoholijoobega ning loobunud joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Tunnistajana on protokolli märgitud Põhja Politseiprefektuuri vanemkonstaabel Gert Nõgu, kes on hiljem koostanud väärteoprotokolli. Just seda asjaolu on maakohus pidanud oluliseks väärteomenetlusseaduse rikkumiseks. Maakohtu selline järeldus on ekslik, ei tulene menetlusseadusest ega Riigikohtu varasemast praktikast.
27. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikust tulenevate erisustega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Viidatud sätte kohaldamisel on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Mõistetavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. jaanuari
29. a otsus väärteoasjas nr 3-1-173-08).
30. Käsitletavas asjas puudus nii kohtuvälises menetluses kui ka kaebuse lahendamisel maakohtus igasugune vaidlus selle üle, kas M. M. oli alkoholijoobes või kas temal esinev alkoholijoove on õigesti tuvastatud. Alkoholijoobe tuvastamise protokollis tunnistajana märgitud politseiametnik ei ole andnud ütlusi M. M. alkoholijoobe ega joobe tuvastamise kohta ning seetõttu on kohtu järeldus menetlusseaduse olulisest rikkumisest alusetu.
31. Vaidlused väärteo asjaolude tuvastatuse üle tuleb kohtul lähtuvalt VTMS § 123 lg-st 2 menetluse käigus lahendada. Siinjuures märgib kolleegium, et maakohus on käesoleval juhul kellaegade vastuolule osutamisel eksinud. Ebaselguse lahendamise määrusega ei muudetud joobe tuvastamise aega, vaid väärteo toimepanemise aega. Muudetud väärteoprotokolli kohaselt pani M. M. väärteo toime kell 01.05 ning alkoholijoobe tuvastamise protokollist lähtuvalt tuvastati tal alkoholijoove kell 01.
32. Nimetatud kellaaegades puudub vastuolu.
33. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kassaatori alternatiivse taotluse - jõustada kohtuvälise menetleja otsus - rahuldamine ei ole VTMS § 174 p 6 kohaselt võimalik, kuna see raskendaks menetlusaluse isiku olukorda. Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe