Obsah (8)

§ 174§ 463§ 695§ 701§ 455§ 456§ 458§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi samale kohtule uueks arutamiseks.

§ 174

lg 1 ei välista menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamist enne kohtulahendi jõustumist. Kohtul puudus põhjus mitte vastu võtta

1. juuli
2. a menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Kohus ei ole
3. juuli
4. a avalduse tagastamisel järginud menetlusökonoomia põhimõtet ning kohus ei ole avalduse tagastamist põhjendanud. Hageja leidis ka, et ta on esitanud taotluse menetluskulude saamiseks juba hagiavalduses.
5. Viru Maakohus jättis
6. mail
7. a määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et hageja oleks saanud pretensioonid oma esimese avalduse tagastamise kohta esitada selle avalduse tagasisaamisel augustis
8. a. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9. Viru Ringkonnakohus jättis
10. juuli
11. a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on
12. mai
13. a määruses õigesti leidnud, et hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitanud pärast tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaega. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
14. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määruskaebuses leitakse, et ringkonnakohus on valesti kohaldanud

§ 174lg-t 1.

Hageja on jätkuvalt seisukohal, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esmakordsel esitamisel 6. juulil 2006. a oli ta järginud

§ 174lg-s 1 sätestatud tähtaega.

Kuna kohtuotsuse jõustumine sõltub selle kättesaamisest poolte poolt ning hagejal ei ole seejuures võimalik hinnata, mis hetkel on kostja kohtuotsuse kätte saanud ja millal kohtuotsus jõustub, on mõistlik, et hageja lähtus avalduse esitamisel kohtuotsuse hageja esindajani jõudmisest. Mõistlikkuse põhimõttega ei oleks kooskõlas eeldada, et hageja küsib pidevat kohtust, kas kohtuotsus on jõustunud. Määruskaebuses leitakse ka, et Viru Maakohus rikkus

§ 463lg-t 1, saates 6.

juuli

1. a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tagasi sellekohast määrust tegemata ja tagastamist põhjendamata. Seetõttu ei saanud hageja tagastamist ka vaidlustada, kuna puudus määrus, mille peale oleks saanud määruskaebuse esitada.
2. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 695

ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada.

§ 701

lg 3 kolmanda lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu määrus ja asi tuleb saata Viru Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 11.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kolleegium leiab, et

§ 174

lg 1 ei keela avalduse esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks enne lahendi, milles kulude jaotus on märgitud, jõustumist. See norm määrab kindlaks tähtpäeva, mis ajaks tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus hiljemalt esitada. Kolleegium märgib, et kohtuotsuse jõustumine sõltub selle pooltele kättetoimetamisest.

§ 455lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

Maakohtu otsus jõustub

§ 456

lg 2 p 1 järgi eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

§ 456

lg 3 kohaselt jõustub tagaseljaotsus, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Seega pool, kes maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esita, peab arvestama sellega, et kohtuotsus võib jõustuda apellatsioonitähtaja möödumisega. Selleks, et kindel olla menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tähtaegses esitamises, tuleb see esitada poole jaoks apellatsioonitähtaja möödumisest 30 päeva jooksul. Samas ei tarvitse apellatsioonitähtaeg olla möödunud teiste menetlusosaliste jaoks, kellele kohtuotsus toimetati kätte hiljem. Kuna kohtul ei ole kohustust pooli kohtuotsuse jõustumisest

§ 458

lg 1 järgi teavitada, siis võib juhtuda, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatakse kohtule enne kohtuotsuse jõustumist. Ka see põhjendab, et maakohtul ei ole alust tagastada poolele enne kohtuotsuse jõustumist esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Sel juhul tuleb lugeda avaldus esitatuks tähtaegselt. 12. Viru Maakohtu 24. mai 2006. a otsus jõustus 7. septembril 2006. a, seega

§ 174

lg 1 järgi oli viimane päev menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks

1. oktoober
2. a. Hageja on väitnud, et esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esimest korda juba
3. juulil
4. a. Asja materjalidest ei nähtu avalduse esitamise kohta andmeid ja toimikus ei ole kohtu seisukohta avalduse tagastamise kohta. Samas võib Viru Maakohtu
5. mai
6. a määrusest määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta järeldada, et hageja esitas enne kohtuotsuse jõustumist avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Juhul kui hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse
7. juulil
8. a, tuleb see lugeda tähtaegselt esitatuks, kuna see avaldus esitati enne

§ 174lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist.

13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejale

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa