RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-34-09 Otsuse kuupäev
- märts 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe Kohtuasi V. P. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- augusti
- a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-1775 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
- märts 2009 RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu
- augusti
- a otsus V. P. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.
- Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Põhja Politseiprefektuuri
- veebruari
- a otsusega karistati V. P. liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut (12 000 krooni) ja sama paragrahvi teise lõike alusel võeti temalt lisakaristusena seitsmeks kuuks ära juhtimisõigus. Otsuse kohaselt juhtis V. P.
- augustil 2006 kell 00.55 Tallinnas Haabersti linnaosas Paldiski maanteel mootorsõidukit, olles alkoholijoobes.
- Kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule esitatud kaebuses vaidlustas menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli V. P.-le mõistetud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. Kaebuse esitaja leidis, et kohtuväline menetleja rikkus karistuse kohaldamise põhimõtteid - ei arvestanud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust. Samuti kasutati otsuse tegemisel karistusregistrist kustutatud karistusandmeid ega arvestatud karistuse mõju karistatavale. Lisaks ei põhjendanud kohtuväline menetleja seda, miks jäeti tähelepanuta vastulauses esitatu.
- Harju Maakohus tühistas
- augusti
- a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse V. P.-le mõistetud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kohus märkis, et karistuse mõistmisel tuleb hinnata nii V. P. süü suurust, teda iseloomustavaid andmeid kui ka muid asjaolusid, mis on aluseks karistuse kohaldamisel. Lähtudes V. P.-le mõistetud põhikaristuse, s.o rahatrahvi suurusest, leidis kohus, et juba see on piisav täitmaks karistuse eesmärki - mõjutada isikut edasisest õigusrikkumisest hoiduma. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni V. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Saareväli. Kassatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. Kassaator leiab, et väärtegu on aegunud ja seetõttu tuli maakohtul väärteomenetlus lõpetada. Karistusseadustiku § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Arvestades väärteo aegumise peatumist kriminaalmenetluse tõttu ajavahemikus
- kuni
- septembrini 2006, aegus V. P. väärtegu
- septembril
- Olukorras, kus kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud enne väärteo aegumist, kuid kohtuotsus ise valmib ja on pooltele tutvumiseks kättesaadav alles pärast väärteo aegumist, peab maakohus muutma kohtuotsuse lõpposa ja väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetama. Väärteo aegumisel menetluse lõpetamata jätmine on kassaatori arvates vaadeldav ühelt poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena ning teiselt poolt VTMS § 150 lg 1 p-s 1 nimetatud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kassaator on esitanud taotluse lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel, s.o väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele järgmistel põhjendustel.
- V. P.-le LS § 7419 lg 1 alusel süüksarvatud mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes leidis aset
- augustil
- Väärteoasja materjalidest nähtub, et alustatud väärteomenetlus lõpetati
- septembril 2006 VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ja KarS § 424 tunnustel alustati kriminaalmenetlust.
- oktoobril 2006 lõpetati omakorda kriminaalmenetlus ja jätkati väärteomenetlust. Kolleegium märgib, et kassatsioonis esitatud väide selle kohta, et kriminaalmenetlus lõpetati
- septembril 2006, on ekslik. Kõnealusel kuupäeval koostas Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna konstaabel Olga Kristjuhan kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Kriminaalmenetluse seadustiku § 200 kohaselt saab uurimisasutus lõpetada kriminaalmenetluse üksnes prokuratuuri loal, mistõttu kriminaalmenetlust ei lõpeta uurimisasutuse määrus, vaid prokuratuuri vastav luba. Kõnealuses asjas andis Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kadi Ruus loa kriminaalmenetluse lõpetamiseks
- oktoobril
- Karistusseadustiku § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Sama paragrahvi lg 7 p 2 kohaselt peatub väärteo aegumine väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Seega pikenes V. P.-le LS § 7419 lg 1 järgi süüksarvatud väärteo aegumistähtaeg 1 kuu ja 14 päeva võrra ning väärtegu aegus
- oktoobril 2008, s.o ajal, mil Harju Maakohus oli küll väärteoasjas otsuse teinud, kuid see otsus ei olnud jõustunud põhjusel, et V. P. kaitsja oli esitanud maakohtu otsuse peale kassatsiooni.
- Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Sama paragrahvi lg-st 3 järeldub, et väärteomenetluses on aegumine selline menetlustakistus, mis ei võimalda väärteoasja edasist menetlemist. Samas selgitab kriminaalkolleegium vastuseks kaitsjale, et kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel on maakohus otsuse väärteoasjas juba teinud ega saa seda otsuse põhistamisel enam muuta. Seetõttu olukorras, kus maakohtu otsuse lõpposa kuulutatakse enne, kuid selle põhiosa valmib pärast väärteo aegumistähtaja möödumist, lahendatakse aegumise kohaldamise küsimus vastavalt kas apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab Harju Maakohtu
- augusti
- a otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.