← Eesti

3-3-1-3-09

Obsah (4)§ 16§ 29§ 2§ 32

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-3-09 25

§ 16

lg 3 ja § 29, kuigi oleks asjaoludest tulenevalt pidanud neid norme kohaldama;

  1. b)Euroopa Kohus on kohtuasja C-255/02 Halifax punktis 73 viidanud, et ettevõtja valik maksust vabastatud ja maksustatavate tehingute vahel võib põhineda asjaoludel kogumis ja eelkõige käibemaksusüsteemi eesmärki toetavatel maksualastel kaalutlustel. Kui maksukohustuslasel on valida kahe tehingu vahel, ei kohusta kuues direktiiv teda valima seda, mille puhul on tasutava käibemaksu summa suurim;
  2. c)kohus on andnud faktilisele olukorrale ebaõige õigusliku põhjenduse ja leidnud, et sõiduauto kasutamine erasõitudeks muudab rendilepingu fiktiivseks. Tuvastatud faktidele võib vastata pigem TuMS § 48 lg 8;
  3. d)kohus on jätnud arvestamata apellandi esitatud tõendid selle kohta, et Lexus RX300 rendileping oli sõlmitud tavapärastest soodsamatel tingimustel;
  4. e)kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid sõiduauto rehvide soetamisele hinnangu andmisel. Rehvide ettevõtluses kasutamisel käibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimine ei eelda nende kohest kasutusele võtmist soetamisjärgselt. Ütluste ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et TNK Eesti OÜ kasutab nii sõiduautot Jaguar kui ka Lexus RX300. 5. Tartu Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21. mai 2008. a otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuses on esitatud järgmised põhjendused:
  5. a)TSC Autoülevaatus OÜ ja TNK Eesti OÜ vahel 24. novembril 2005 sõlmitud müügilepingu puhul oli tegemist teeseldud tehinguga MKS § 83 lg 4 mõttes. MKS sätted ei anna teeseldud tehingu mõistet. Seetõttu tuleb lähtuda mõiste sisustamisel TsÜS vastavatest sätetest. Kuni 1. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 70 lg 1 järgi on teeseldud tehing, mille pooled on teinud teise tehingu varjamiseks, mida tegelikult teha taheti. Alates 1. juulist 2002 kehtiva TsÜS § 89 kohaselt on teeseldud tehing hõlmatud näiliku tehingu mõistega;
  6. b)hindamaks seda, kas on tegemist teeseldud tehinguga, tuleb kindlaks teha eelkõige poolte eesmärk tehingu tegemisel. Antud juhul ei olnud poolte eesmärgiks mitte J. Kuperjanovi tn 1 hoone mõttelise osa ost-müük, vaid müügilepingu sõlmimine ja sellest tuleneva arve esitamine eesmärgiga tagasi saada sisendkäibemaksu, ilma et reaalset käivet oleks toimunud;
  7. c)kuna J. Kuperjanovi tn 1 hoone mõttelise osa müügileping oli teeseldud tehing, siis MKS § 83 lg 4 kohaselt ei võeta seda maksustamisel arvesse. Lisaks sellele ei olnud apellandil ka

§ 29

lg 1 kohaselt õigust enammakstud käibemaksu tagastamisele, sest

§ 29

lg 1 lubab käibemaksust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse käibemaksu, kuid antud juhul ei ole apellant tõendanud kulutuse seotust ettevõtlusega;

  1. d)asjas kogutud faktilised andmed ning tõendid viitavad sellele, et apellandil oli vaidlusalust maksukohustust võimalik kokku leppida selliselt, et korraldas endaga seotud isikute kaudu hoone mõttelise osa teeseldud ostu-müügi, järgides tehingule kehtivat notariaalse vormi nõuet;
  2. e)maksuotsus on õiguspärane TNK Eesti OÜ-lt sisendkäibemaksu 1426 krooni, mis oli tagastatud Eurorehvid OÜ 30. novembri 2005. a arve nr 447 järgi ning 10 800 krooni, mis oli tagastatud Gillian OÜ 30. novembri 2005. a arve nr 13 järgi, tagasinõudmise osas. Apellatsioonkaebuses esitatud vastuväited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Õige on maksuhalduri seisukoht, et sõiduauto Lexus RX300 kasutamine ning nelja rehvi, rehvitööde ja rehvide säilitamise teenuse soetamine ei ole antud juhul ettevõtlusega seotud ning seetõttu puudus apellandil

§ 29

lg 1 kohaselt õigus enammakstud käibemaksu tagastamisele;

  1. f)apellandi väite kohaselt kasutas sõiduautot Lexus RX300 TNK Eesti OÜ ettevõtluses nii R. Paala kui ka K. Paala. Apellant ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et K. Paala sai seoses oma tööga palka, samuti andmeid tööaja kohta jms, mis tõendaksid tegeliku töösuhte olemasolu. Maksuhalduri poolt asjas kogutud tõendid kogumis viitavad sellele, et reaalset töösuhet K. Paala ja TNK Eesti OÜ vahel ei olnud ning seetõttu ei saanud K. Paala poolt sõiduauto kasutamine olla seoses ettevõtlusega. Kuigi apellandi esindaja on maksumenetluses väitnud, et sõiduauto Lexus RX300 kasutamise osas peetakse sõidupäevikut, millega on tõendatud sõiduauto kasutamine ettevõtluse tarbeks, ei ole sõidupäevikut ega muid tõendeid nimetatud asjaolu kinnitamiseks esitatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hinnata seda, kas sõiduauto Lexus RX300 rendileping oli teeseldud tehing või mitte. Tegemist oli ettevõtlusega mitteseotud kulutusega ning juba sel alusel ei olnud apellandil õigust nõuda riigilt sisendkäibemaksu tagastamist;
  2. g)samuti ei ole apellant esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nelja rehvi, rehvitööde ja rehvide säilitamise teenuse soetamine oleks olnud seotud apellandi ettevõtlusega. Juba eelnevalt viidatud MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti ning tulenevalt sellest oleks apellant pidanud tõendama, et vaidlusalused rehvid pandi ettevõtluses kasutuses olevale sõidukile ning olid seega soetatud apellandi ettevõtluse tarbeks. Kuna apellant ei ole esitanud maksuhaldurile andmeid ettevõtluses kasutuses olevate sõidukite kohta, siis ei pidanud maksuhaldur ise kontrollima, kas vaidlusalused rehvid sobivad mõnele sõidukile, mis on apellandi ettevõtluses kasutuses. Apellandi seletuse kohaselt olid vaidlusalused rehvid mõeldud Jaguarile, samas puuduvad asjas tõendid selle kohta, et Jaguari kasutati ettevõtluses ning seoses sellega oli ka rehvide ostmine seotud ettevõtlusega;
  3. h)asjas ei oma tähtsust see, kas apellandi tehingupartner käitus maksuõigussuhetes õiguspäraselt, sest apellant ei saa ainuüksi sellele tuginedes väita, et tehing oli õiguspärane. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. TNK Eesti OÜ taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused ning teeks uue otsuse, millega tühistataks Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 2. augusti 2007. a maksuotsus nr 12-5/286. Kassaator leiab, et:
  4. a)kohus kohaldas ebaõigesti MKS § 83 lg 4,

§ 29lg 1 ja § 29 lg 3 p 1.

Nimetatud sätetest ei tulene, et soetatud kaup või teenus peaks olema seotud maksukohustuslase ettevõtlusega ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks peaks kauba ettevõtlusega seotust või selle tarbeks kasutamist maksuhaldurile põhjendama ja tõendama;

  1. b)maksuhaldur ja kohtud on ebaõigesti sisustanud ettevõtluse mõistet, võttes aluseks TuMS § 32 lgs 2 sätestatud ettevõtluse mõistele omased tunnused, kuid kontrollitud ei ole, kas tegevus vastab ettevõtluse mõistele käibemaksuseaduse tähenduses. Ühine käibemaksusüsteem tagab neutraalsuse kõikide majandustegevuste maksukoormuse osas, sõltumata nende eesmärkidest või tulemustest, tingimusel, et need tegevused ise on põhimõtteliselt käibemaksuga maksustatud;
  2. c)Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et maksustamise neutraalsuse põhimõttega on vastuolus seaduslike ja ebaseaduslike tehingute eristamine;
  3. d)maksustamine võiks kõne alla tulla juhul, kui asjas tuvastatakse, et müüja on põhjendatult maksnud käibemaksu vähem, kui ostja sisendkäibemaksu maha arvas. Praeguses asjas ei ole eelnimetatud asjaolusid tuvastatud;
  4. e)hinnang ettevõtlusega seotusele saab võimalik olla üksnes olukorras, kus maksuhaldur ei vaidlusta kauba või teenuse soetamise fakti ehk kauba ja teenuse saamist. Praegusel juhtumil on maksuotsuses toodud põhjendused ja kohtu põhjendused vastuolulised ega võimalda kindlaks teha, miks ja mille alusel maksusumma tasumisele määrati;
  5. f)sõltumata asjaolust, kas tegemist oli teeseldud või varjatud tehinguga, tekkis müüjal maksustatav käive ja sellelt käibelt käibemaksu tasumise kohustus. Nimetatud kohustusele korrespondeerub ostja õigus sisendkäibemaksu maha arvata;
  6. g)kuigi MKS § 83 lg 4 esimene lause sätestab, et teeseldud tehingut ei võeta maksustamisel arvesse, ei puuduta maksuhalduri maksuotsuses esitatud analüüs tehingu hinnangut sellest aspektist, kas tegemist on teeseldud tehinguga või mitte;
  7. h)tehingut saab pidada teeselduks, kui pooled soovivad küll õiguslike tagajärgede saabumist, kuid mitte nende, mis tulenevad tegelikult vormistatud tehingust. Teeseldud tehingu puhul tuleb hinnata ka varjatud tehingu sisu ja kehtivust;
  8. i)riigi maksutulud ei ole vähenenud ja kaebuse rahuldamata jätmine tooks kaasa topeltmaksustamise maksuhalduri suvaõiguse alusel ning käibemaksu neutraalsuse põhimõtte rikkumise;
  9. j)müügikäibe maksustamine optsiooni korras on seadusega antud valikuvõimalus ning sellise võimaluse kasutamine ei saa viidata maksupettusele;
  10. k)maksuhaldur keelas sõiduautoga seotud kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamise, kuid oleks pidanud selle asemel sõiduauto omatarbe maksustama käibemaksuga. 7. Lõuna maksu- ja tollikeskus leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohus ei ole vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme. Kohtuotsus, samuti vaidlustatud maksuotsus on õiguspärased ja puuduvad alused nende tühistamiseks. Vastuses on esitatud järgmised põhjendused: a)

§ 29

lg 1 lubab käibemaksust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse käibemaksu. Ettevõtlusega seotuks võib lugeda

tähenduses kulusid, mis on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil ja seos nimetatud eesmärgiga on selgelt põhjendatud;

  1. b)kuna kassaator ei ole deklareerinud TuMS § 48 lg 8 kohaselt erisoodustust ning sellelt tekkivat kauba omatarvet, siis ei ole põhjust rääkida omatarbel tekkivast maksustatavast käibest;
  2. c)ostuhinnale käibemaksu lisamisel oli tegemist kassaatori maksukohustuse kokkuleppimisega kassaatori enda poolt;
  3. d)24. novembril 2005 sõlmitud tehingu puhul oli tegemist MKS § 83 lg 4 mõttes teeseldud tehinguga, eesmärgiga sellest tuleneva arve esitamisel tagasi saada sisendkäibemaksu, ilma et reaalset käivet oleks toimunud;
  4. e)fiktiivsete lepingute ning arvete esitamisega on kassaator püüdnud varjata maasturi Lexus RX300 oma tarbeks kasutamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kassatsioonkaebuse lahendamiseks käsitleb kolleegium esmalt J. Kuperjanovi tn 1 hoone 2/3 mõttelise osa soetamisel sisendkäibemaksu arvestamise lubatavust (I osa), seejärel annab kolleegium hinnangu, kas sõiduauto rentimise ja rehvitööde ning rehvide säilitamise teenuste puhul oli TNK Eesti OÜ-l õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (II osa). III osas lahendab kolleegium kassatsioonkaebuse taotlused. I 9.

§ 29

lg 1 sisaldab mitut erinevat sisendkäibemaksu mahaarvamise alust.

§ 29

lg 1 sätestab: "Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu."

§ 29

lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. 10. Maksuotsuses leidis maksuhaldur, et TNK Eesti OÜ-l puudus alus arvestada sisendkäibemaksu TSC Autoülevaatus OÜ-lt soetatud hoone osas summas 630 000 krooni, kuna TNK Eesti OÜ ei ole soetanud hoonet oma ettevõtluse tarbeks (toimiku I kd lk 33). Seejuures on maksuhaldur tuginenud järgmistele asjaoludele ja tõenditele:

  1. a)TNK Eesti OÜ pole midagi hoone korrashoiuks teinud;
  2. b)TNK Eesti OÜ ei esitanud hoone ettevõtluses kasutamise kohta äriplaani;
  3. c)vastuolulised on selgitused hoone eest tasumise kohta;
  4. d)hoone ostmisel-müümisel on tegu tehinguga seotud isikute vahel (I kd lk-d 35-39). 11. Kolleegium leiab, et sellises olukorras ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine õigustatud. Maksuhalduri põhjendused ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise puhul asjakohased. Sisendkäibemaks arvatakse maha kohe kaupade ja teenuste soetamisel või nende eest tasumisel, sõltumata sellest, millal tegelikult hakatakse kaupa või teenust kasutama. Kui arve antakse koos kauba või teenusega ning selle eest makstakse pärast arve kättesaamist, siis tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus kauba või teenuse kättesaamise kuul ning arve tasumine ei ole oluline. Kohese mahaarvamise põhimõtte kohaselt ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamisel oluline, kas ostja on tasunud kauba või teenuse eest osaliselt või täies ulatuses. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud, kui tegemist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või teenusega. 12. Ehkki ettevõtjate vaheline käive maksustatakse, ei teki sellest ettevõtluskulude puhul ettevõtja jaoks tegelikku maksukoormust, sest kahe ettevõtja vaheline selline tehing jääb kokkuvõttes maksuvabaks. Sõltumata asjaolust, kas tegemist oli teeseldud või varjatud tehinguga, tekib müüjal maksustatav käive ja sellelt käibelt käibemaksu tasumise kohustus. Nimetatud kohustusele korrespondeerub ostja õigus sisendkäibemaks maha arvata. 13. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et Valga linnas J. Kuperjanovi tn 1 asuva administratiivhoone 2/3 mõttelise osa müüja (TSC Autoülevaatus OÜ) on käibemaksu maksustatavale väärtusele lisanud ning selle käibemaksu maksudeklaratsioonis deklareerinud ja tasunud. Käibeks oleva eseme valdus ja omand on ostjale üle läinud. Maksuotsuses ega kohtumenetluses ei ole tuvastatud, et soetamist ei ole toimunud, st müüja ei ole hoonet ostjale üle andnud. Asjas ei ole tuvastatud, et müüja on maksnud käibemaksu vähem, kui ostja sisendkäibemaksu maha arvas. 14. Riigikohus on eelnevalt kohtuasja nr 3-3-1-22-07 p-s 12 märkinud järgmist: "Isegi olukorras, kus tehingute näilikkus oleks tõendamist leidnud, poleks eeldusel, et äriühingud on tehingutelt makstavat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud, saanud kahe tehingu tulemusena äriühingud kokkuvõttes kasu ning riigil poleks sellisel juhul mingit reaalset tulu saadava käibemaksu näol. [---] Seega tuleb nentida, et käibemaksu täiendav määramine oleks olnud lõppkokkuvõttes eesmärgipäratu ka juhul, kui tehingud, mille alusel käesoleval juhul OÜ-le Niiter määrati käibemaks, oleksid olnud näilikud." 15. Kolleegium viitab ka

§ 2

lg 2 esimesele lausele, mille kohaselt on ettevõtlus isiku (maksukohustuslase) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Seega käibemaksuga maksustamise seisukohalt on oluline kaupade võõrandamisele ja teenuste osutamisele suunatud majandustegevus (tootmine), mitte aga näiteks kasumi saamise eesmärk. Kolleegium leiab, et kaupade (nt ärihoone) võõrandamine iseseisva majandustegevuse käigus tähendab ka seda, et soetatud kaup müüakse hiljem edasi ning seejuures puuduvad soetamise hetkel tõendid võimaliku tarbimises kasutamise kohta. Näiteks eluruumide ja sõiduauto puhul oleks tarbimises kasutamise kahtlus kindlasti suurem kui remontimata ärihoone puhul. 16. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et juhul, kui J. Kuperjanovi tn 1 asuv kinnistu võõrandatakse tulevikus TNK Eesti OÜ poolt maksuvabalt, siis tuleb sisendkäibemaksu korrigeerida

§ 32ja rahandusministri 30.

märtsi

  1. a määruse nr 39 "Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord" § 3 alusel. Kui J. Kuperjanovi tn 1 asuv kinnistu müüakse maksuvabalt enne ettevõtluses kasutuselevõttu, siis tuleb tagasi arvestada kogu sisendkäibemaks.
  2. Teeseldud tehingu tähendust maksustamisel reguleerib MKS § 83 lg
  3. Kuni
  4. jaanuarini 2009 kehtinud MKS § 83 lg 4 sätestas, et teeseldud tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui teeseldud tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Riigikohus on
  5. septembri
  6. otsuses asjas nr 3-2-1-80-05 öelnud, et erinevalt näilikust tehingust tuleb kohtul teeseldud tehingu puhul TsÜS § 70 lg 3 järgi hinnata ka varjatud tehingu sisu ja kehtivust.
  7. Maksuhaldur ja kohtud on seisukohal, et TSC Autoülevaatus OÜ ja TNK Eesti OÜ vahel
  8. novembril 2005 sõlmitud ostu-müügilepingu puhul oli tegemist teeseldud tehinguga MKS § 83 lg 4 mõttes. Samas ei nähtu toimiku materjalidest, millise tehingu varjamiseks kinnistu ostumüügitehing tehti. Maksuotsuses on kirjas: "Antud juhul tuvastas maksuhaldur, et TNK Eesti OÜ ei ole soetanud hoonet J. Kuperjanovi tn 1 oma ettevõtluse tarbeks, vaid on vormistanud teeseldud tehingu sooviga saada pettuse teel kasu väidetava sisendkäibemaksu tagastamisest riigi poolt TSC Autoülevaatus OÜ arvel märgitud summas." (I kd lk 40). Ringkonnakohus märkis, et hindamaks seda, kas tegemist on teeseldud tehinguga, tuleb kindlaks teha eelkõige poolte eesmärk tehingu tegemisel. Poolte eesmärgiks ei olnud J. Kuperjanovi tn 1 hoone mõttelise osa ost-müük, vaid müügilepingu sõlmimine ja sellest tuleneva arve esitamine eesmärgiga tagasi saada sisendkäibemaksu, ilma et reaalset käivet oleks toimunud (I kd lk 403). Seega on nii maksuotsuses kui ka ringkonnakohtu otsuses tuginetud müügilepingu sõlmimise väidetavale tegelikule eesmärgile, hindamata seejuures varjatud tehingu sisu. Kolleegium leiab, et MKS § 83 lg 4 kohaldamine eeldab varjatud tehingu tuvastamist. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maksuhaldur ei pea tegelikku tehingut tsiviilõiguslikult täpselt kvalifitseerima ning tehingu tsiviilõiguslik ja maksuõiguslik kvalifikatsioon ei pea alati kokku langema (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  9. oktoobri
  10. a määrus asjas nr 3-3-1-31-99). II
  11. Eurorehvid OÜ-lt rehvitööde ja rehvide säilitamise teenuse osutamise ja OÜ Gillian poolt sõiduauto Lexus RX300 kasutada andmise puhul oli tegemist teenusega

§ 2lg 3 p 3 mõttes.

Kolleegium on seisukohal, et erinevalt hoonest, mille kasutamine ettevõtluses võib seisneda sama hoone müümises kunagi hiljem, peab rehvitööde ja rehvide säilitamise ning sõiduauto kasutamise puhul maksukohustuslane suutma tõendada, milline seos on nendel teenustel maksukohustuslase maksustatava käibega. Seda põhjusel, et nende teenuste puhul on ettevõtlusega mitteseotud kasutuse tõenäosus märkimisväärne. Kinnisvara puhul piisab asjaolust, et see ei ole elamiskõlblik. Praeguses asjas on oluline ka asjaolu, et TNK Eesti OÜ ei ole tõendanud tegelikku töösuhet K. Paala ja TNK Eesti OÜ vahel.

  1. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsusega määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Riigikohus on kohtuasja nr 3-3-1-34-07 p-s 13 asunud seisukohale, et kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. TNK Eesti OÜ ei ole veenvalt põhjendanud, miks maksuhaldurile esitatud tõenditele antud hinnang on ebaõige. Samuti puuduvad tõendid töötasu maksmise kohta, töötasu maksmist pole TNK Eesti OÜ ka deklareerinud. Eelpooltoodust tulenevalt nõustub Riigikohus maksuhalduri ja kohtutega, et TNK Eesti OÜ-l puudus alus arvestada Eurorehvid OÜ ja Gillian OÜ väljastatud arvetel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulka. III
  2. Materiaalõiguse (

§ 29

lg 1, MKS § 83 lg 4) ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise tõttu tuleb Tartu Halduskohtu

  1. mai
  2. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsused haldusasjas nr 3-07-1705 osaliselt tühistada. HKMS § 72 lg 1 p 4 alusel teeb kolleegium asjas uue otsuse, millega rahuldab TNK Eesti OÜ kaebuse osaliselt ja tühistab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  5. augusti
  6. a maksuotsuse nr 12-5/286 TNK Eesti OÜ-lt 630 000 krooni ulatuses sisendkäibemaksu osas.
  7. HKMS § 93 lg 4 kohaselt muudab kõrgema astme kohus kohtukulude jaotust, kui ta teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Halduskohtus kantud menetluskulude jaotus on lahendatud halduskohtu otsusega, millega jäid poolte menetluskulud nende endi kanda (I kd lk 338, pöördel). Ringkonnakohtus on TNK Eesti OÜ esindaja taotlenud apellatsioonkaebuses vastustajalt apellandi menetluskulude väljamõistmist ning lisanud, et "apellant esitab kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid esimesel võimalusel peale arvete väljastamist ja tasumist. Kui kaebust menetletakse suulises menetluses esitab apellant kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid ringkonnakohtule enne kohtuvaidlust." (I kd lk 344). Toimiku materjalidest ei nähtu, et TNK Eesti OÜ oleks kohtutele esitanud kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid. Ainsad kuludokumendid on maksekorraldused, millelt nähtub, et TNK Eesti OÜ maksis kaebuse eest kohtuasjas nr 3-07-1705
  8. septembril 2007 riigilõivu 80 krooni ja
  9. oktoobril 2007 lisaks veel 4920 krooni (I kd lk-d 51 ja 56) ning
  10. juunil 2008 riigilõivu 5000 krooni apellatsioonkaebuse eest (I kd lk 361). Kokku on kaebaja kantud menetluskulud 10 000 krooni. Kuna HKMS § 92 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega, mõistab kolleegium Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt TNK Eesti OÜ kasuks välja 9800 krooni. HKMS § 90 lg 2 alusel tagastatakse kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.