Obsah (8)

§ 323§ 415§ 394§ 64§ 654§ 692§ 218§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati 7. mail 2008 edasiandmiseks kätte kostja äriruumis viibivale töötajale ning

§ 323kohaselt luges kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks.

Kohtu antud tähtpäevaks ega hiljem kostja hagile ei vastanud.

2. mail 2008 teatas kostja esindaja, et kostja sai hagimaterjalid kätte
3. mail
4. Kostja palus pikendada hagile vastamise tähtaega kuni
5. juunini
7. mail 2008 rahuldas maakohus kostja taotluse ning pikendas tähtaega
8. juunini
10. Harju Maakohus rahuldas
11. juuni
12. a tagaseljaotsusega hagi, kuna kostja ei olnud hagile tähtaegselt vastanud. Maakohus tuvastas lepingust taganemise avalduse tühisuse, mõistis kostjalt hageja kasuks välja müüdud lintkonveieri ostuhinna 4 720 000 krooni ja viivise 4 863 960 krooni ning alates
13. märtsist 2008 viivise 0,15% ostuhinnast (4 720 000 krooni) päevas kuni ostuhinna tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
15. juunil 2008 saabus maakohtusse kostja kirjalik vastus, mille kohus tagastas
16. juunil
19. juunil 2008 esitas kostja Harju Maakohtu
20. juuni
21. a tagaseljaotsusele kaja, milles palus menetluse taastada.
22. Harju Maakohus jättis
23. juuli
24. a määrusega kaja käiguta, kuna ei esinenud aluseid

§ 415lg 1 p 1 kohaldamiseks.

Samuti leidis kohus, et kostjal tuleb esitatud kajalt tasuda kautsjon seaduses sätestatud suuruses ning taotleda hagile vastamise tähtaja pikendamist. Kohus andis kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kostja sai eelnimetatud määruse kätte

1. juulil
4. juulil 2008 saabus kohtusse kostja taotlus kohtu määratud menetlustähtaja pikendamiseks. Kostja palus pikendada hagile vastamise tähtaega kuni
5. juunini 2008 ja taastada menetlus tsiviilasjas. Kostja tasus kajalt kautsjoni ettenähtud suuruses ning tõi välja asjaolud, mis takistasid kostjal hagile vastamast kohtu määratud tähtaja jooksul. Selgituste kohaselt tuleb ESTEVE Terminal AS-ilt asjas tähtsust omavate dokumentide väljanõudmist ning viivitust nimetatud dokumentide saamisel lugeda mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu ei saanud kostja

§ 394

lg 2 p 3 nõuetele vastavat kirjalikku vastust hagile kohtu määratud tähtajaks esitada.

1. Harju Maakohus jättis
2. septembri 2008 määrusega kostja taotluse kohtu määratud menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata ning hagile kirjaliku vastuse esitamise menetlustähtaja teist korda pikendamata. Kohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata ning arvas kautsjoni riigituludesse. Määruse põhjenduste kohaselt puuduvad kostjal mõjuvad põhjendused kohtu määratud menetlustähtaja järgimata jätmiseks. Kostjal on jäänud hagile tähtaegselt vastamata tema enese tegevusetuse tõttu. See ei saa aga olla mõjuvaks põhjuseks tsiviilkohtumenetluse normide mõttes. Kostja oleks saanud hagile vastata ka ilma ESTEVE Terminal AS-ilt taotletud dokumentideta. Asjaolu, et kostjal ei olnud hagile vastamise tähtaja jooksul võimalik kätte saada kõiki tõendeid, millele kostja soovis menetluses tugineda, ei saa iseenesest olla takistuseks hagile vastamisel. Pooltel on võimalik eelmenetluse käigus täiendavaid tõendeid esitada. Kostja oleks saanud paluda kohtult dokumentide väljanõudmist ESTEVE Terminal AS-ilt. Seetõttu ei ole kostja välja toodud põhjused hagile tähtaegselt vastamata jätmise osas kohtu hinnangul vaadeldavad mõjuvate põhjustena

§ 64lg 1 tähenduses.

1. Kostja esitas maakohtu
2. septembri
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti kaja rahuldamata ning menetlus taastamata, samuti osas, millega arvati kajalt tasutud kautsjon 62 500 krooni riigituludesse. Kostja palus teha uue määruse, millega rahuldada kaja, taastada menetlus ning tagastada kostjale kajalt tasutud kautsjon. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on kostja kaebuse põhjendustes valdavalt korranud kajas ja hagile vastamise tähtaja pikendamise taotluses väljendatud seisukohti. Maakohus on kostja seisukohtadele piisava põhjalikkusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega, ei olnud vaja

§ 654lg-st 6 juhindudes maakohtu seisukohti korrata.

Vastuseks määruskaebusele märkis ringkonnakohus, et kajas viidatud Riigikohtu seisukohad, mis sisalduvad tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 tehtud lahendis, ei ole praeguses vaidluses kohaldatavad. Riigikohus on viidatud lahendi p-s 12 käsitlenud olukorda, kus hagimaterjalid on jäänud juriidilise isiku seaduslikule või lepingulisele esindajale kätte toimetamata, mistõttu kostja ei olnud esitatud hagist teadlik. Praeguses vaidluses ei ole aga erimeelsust selle üle, et hagimaterjalid toimetati 7. mail 2008 kätte kostja lepingulisele esindajale (tl 59). Maakohus on teinud tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja ei esitanud hagile vastust talle selleks täiendavalt antud tähtaja jooksul. Kuna

§ 415

lg 1 p 1 ei kohaldu, pidi kostja kaja esitamisel tõendama mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas tal hagile tähtaegselt vastamast. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja esile toodud põhjendusi mõjuvaks lugeda ei saa. Õige ei ole määruskaebuse väide, et maakohus ei ole tagaseljaotsust nõuetekohaselt õiguslikult põhjendanud. Maakohus on nõude aluseks olevaid asjaolusid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et hagi tuleb rahuldada. Kostjal on ilmselt tähelepanuta jäänud, et maakohtu põhjendused ühes hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusega moodustavad tagaseljaotsuse põhjendava osa tuumiku (tl 6465). Hageja esiletoodud asjaolud võimaldavad nende tõendatust eeldades maakohtu kohaldatud õigusnormide alusel hagi rahuldada ja seetõttu saab lugeda hagi õiguslikult veenvaks ja põhjendatuks. Hagi õiguslikku põhjendatust kontrollides ei hinnata tõendeid, nagu kaebuse esitaja on ekslikult leidnud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Samuti palub kostja tühistada Harju Maakohtu
2. septembri
3. a määruse osas, millega jäeti kostja kaja rahuldamata ning menetlus taastamata, ja osas, millega arvati kostja tasutud kautsjon riigituludesse. Kostja palub teha uue määruse, millega rahuldada kaja, taastada menetlus ning tagastada kostjale tasutud kautsjon 62 500 krooni. Määruskaebuse kohaselt nähtub asja materjalidest üheselt, et praegusel juhul ei toimetatud hagi ega sellele lisatud materjale kätte kostja seaduslikele esindajatele ega kostja lepingulisele esindajale isiklikult allkirja vastu. Seega ei pidanud kostja kajas esitama mõjuvat põhjust. Ringkonnakohus ei järginud

§ 415lg 1 p-s 1 sätestatut ega Riigikohtu seisukohta tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06.

Ringkonnakohus ei ole hagi veenvust sisuliselt kontrollinud, viidates vaid maakohtu tagaseljaotsuse põhjendustele. Maakohus on viidanud võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 76, § 82 lg-le 1, § 101 lg 1 pdele 1 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1 ja § 208 lg-le

1. Need sätted võivad küll olla aluseks hageja esitatud ostuhinna tasumise nõude ja viivisenõude rahuldamisele, kuid nende alusel ei saanud maakohus tuvastada müügilepingust taganemise avalduse tühisust. Seega ei ole kohtud nimetatud nõude veenvust kontrollinud. Lisaks nähtub hageja hagiavaldusest, et ostuhinna tasumise nõude sissenõutavaks muutumise eeldused ei ole täidetud. Ostuhinna tasumise tingimuseks olnud vastuvõtuakti ei ole allkirjastatud, seadet ei ole sobiva toorainega katsetatud ja seade ei saavutanud kokkulepitud laadimiskiirust. Seega on hageja ise hagi veenvuse kahtluse alla seadnud.
2. Hageja leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 (koostoimes §-ga 695) alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 692lg 5 teise lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu 16.

septembri

1. a määrus osas, millega jäeti rahuldamata kostja kaja ja menetlus taastamata ning arvati kajalt tasutud kautsjon riigituludesse. Ülejäänud osas jätab kolleegium maakohtu määruse muutmata. Asjas tuleb taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
2. Kolleegium analüüsib esmalt määruskaebuse väidet, mille kohaselt ringkonnakohus ei järginud

§ 415

lg 1 p-s 1 sätestatut.

§ 415

lg 1 teise lause p 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Riigikohus on 14. veebruari 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 leidnud, et juriidiline isik võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1 tähenduses siis, kui hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku seaduslikule või juriidilist isikut menetluses esindavale lepingulisele esindajale (

§ 218) isiklikult allkirja vastu.

Ringkonnakohus on määruses märkinud, et vaidlust ei ole selle üle, et hagimaterjalid toimetati

1. mail 2008 kätte kostja lepingulisele esindajale, ning on viidanud tl-le
2. Määruskaebuses väidetakse, et hagimaterjale ei toimetatud
3. mail 2008 kätte kostja lepingulisele ega seaduslikule esindajale. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta selle, et tl 57 kohaselt on
4. mail 2008 hagimaterjalid vastu võtnud dokumendihaldur Mai-Liis Veinberg. Äriregistri andmete kohaselt ei ole nimetatud isik kostja seaduslik esindaja ning toimiku andmete kohaselt ei ole ta ka kostja lepinguline esindaja. Tl-l 59 on kostja lepinguline esindaja kinnitanud üksnes seda, et kostja sai hagimaterjalid kätte
5. mail
6. Seetõttu leiab kolleegium, et

§ 415lg 1 p 1 ja § 417 lg 2 teise lause alusel tuleb asjas menetlus taastada.

Kolleegium märgib, et

§ 415

lg 1 teist lauset ei ole võimalik laiendavalt tõlgendada, sest see on niigi erand

§ 415

lg 1 esimese lause suhtes, mis näeb ette kaja esitamisel mõjuva põhjuse väljatoomise nõude. Laiendav tõlgendamine tooks kaasa olukorra, mil hoolimata teise lause selgest regulatsioonist oleks kostjal vajalik kaja esitamiseks põhistada mõjuv põhjus. Seega ei muuda eeltoodut asjaolu, et hiljemalt 27. mail 2008 oli kostja lepinguline esindaja hagimaterjalid kätte saanud ja taotles kohtult hagivastuse tähtaja pikendamist. Allkirja vastu ei ole kostja esindajale hagimaterjale kätte toimetatud. Kolleegium märgib, et maakohtu määrus jääb tühistamata osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse menetlustähtaja pikendamiseks ja kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud kostja kanda. Määruskaebuses ei ole maakohtu määruse tühistamist nimetatud osas taotletud. See ei takista asjas menetluse taastamist ega menetluse jätkamist. Maakohtul tuleb vajaduse korral anda kostjale uus tähtaeg hagile vastamiseks, selleks ei ole vaja hageja nõusolekut

§ 64teise lause kohaselt.

1. Kuivõrd otsuse p-s 15 esitatu on aluseks ringkonnakohtu määruse tühistamisele ja menetluse taastamisele, ei pea kolleegium menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalikuks võtta seisukohta määruskaebuse ülejäänud väidete kohta.
2. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada tasutud kautsjon.

Praeguses asjas on kautsjoni tasunud Marko Kaevando. Alates 1. jaanuarist 2009 kehtiv

§ 149

lg 8 sätestab, et kautsjon tagastatakse avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asja läbivaatamise kulusid tagastatavast summast maha ei arvata. Sellise avalduse või kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit, tuleb avalduses või kaebuses märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Tulenevalt viidatud sättest tuleb kostjal teatada Riigikohtule, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Kostja on esitanud määruskaebuses ka taotluse tagastada talle kaja esitamisel tasutud kautsjon 62 500 krooni. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb

§ 149

lg 8 esimese lause alusel rahuldada ja Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb kostjale tagastada 62 500 krooni. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Villu Kõve