← Eesti

3-1-1-40-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-40-09 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. märts 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Y. K. suhtes alustatud täitemenetluse lõpetamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. veebruari
  3. a kohtumäärus väärteoasjas nr 4-08-11314 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Mati Kadaku esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. märts 2009, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kohtutäitur Mati Kadaku esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlichi määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu
  5. veebruari
  6. a määruse peale läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Kohtutäitur Mati Kadak alustas
  8. oktoobril 2004 täitemenetluse (täiteasi nr 008/2004/7977) Y. K. suhtes väärteoasjas nr 2376,04,005035
  9. septembril 2004 Põhja Politseiprefektuuri tehtud karistusotsuse täitmiseks. Kõnealuse otsusega karistati Y. K.-d rahatrahviga 13500 krooni.
  10. Y. K. esitas
  11. novembril 2008 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks seoses rahatrahvi täitmise aegumisega.
  12. Harju Maakohtu
  13. detsembri
  14. a määrusega rahuldati Y. K. taotlus täitemenetluse lõpetamiseks seoses täitmise aegumisega. Maakohus juhindus määruse tegemisel TMS § 202 lg-st 1, Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest haldusasjas nr 3-3-1-5-04 ja kriminaalkolleegiumi otsustest kriminaalasjades nr 3-1-1-127-03 ja 3-1-1-51-
  15. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kohtutäitur M. Kadak, kes taotles selle tühistamist. Kohtutäitur leidis, et tulenevalt TMS §-st 202 puudus alus täitemenetluse lõpetamiseks, sest täitemenetlust alustati õigeaegselt.
  16. Tallinna Ringkonnakohtu
  17. veebruari
  18. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ühtlasi märkis ringkonnakohus, et ringkonnakohtu määrus on lõplik ega ole edasikaevatav. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  19. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kohtutäituri esindaja vandeadvokaat T. Ehrlich, kes palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta Y. K. taotlus täitmise aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Määruskaebuse esitaja märgib ka seda, et ringkonnakohtu määruses sisalduv märkus kaebeõiguse puudumise kohta on ebaõige - nimelt võib VTMS § 189 kohaselt vaidlustada määruskaebusega esimese või teise astme kohtu määruse, mille vaidlustamine ei ole välistatud VTMS § 191 kohaselt. Tallinna Ringkonnakohtu kõnealuse määruse näol ei ole tegemist ühegi VTMS §-s 191 loetletud määrusega, mistõttu on selle määruse vaidlustamine lubatud ja võimalik. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  20. Väärteomenetluse seadustiku §-dest 189 ja 190 tuleneb, et kohtumenetluse pool ja menetlusväline isik võivad määruskaebusega vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui sellega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi ja selle määruse vaidlustamine ei ole VTMS § 191 kohaselt välistatud. Kõnealuses asjas kasutas kohtutäitur M. Kadak seda kaebeõigust, vaidlustades Harju Maakohtu
  21. detsembri
  22. a määruse Tallinna Ringkonnakohtus. Ringkonnakohus jättis
  23. veebruari
  24. a määrusega kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu määruse muutmata. Väärteomenetluse seadustiku § 198 sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Seetõttu on ka Tallinna Ringkonnakohtu
  25. veebruari
  26. a määrus lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.
  27. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-st 198 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtutäitur Mati Kadaku esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlichi määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
  28. veebruari
  29. a määruse peale läbi vaatamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.