lg 1, § 189 lg 1, § 392 lg 2 p 2, § 414 lg 4 p 2, § 415 lg 1, § 418 lg 1 ja lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 420 lg 4 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
1.2 Ta omandas 115 tsiviilkäibes keelatud sõjaväerelva - püstolkuulipildujat PPS, 208 nende juurde kuuluvat padrunisalve ja 4966 padrunit Tokarev, mis on samuti tsiviilkäibes keelatud. Neid esemeid hoidis ta oma valduses, sh tema kasutuses olevas garaažis kuni 7. märtsini 2007. Süüdistuses kvalifitseeriti see tegu
lg 4 p 2 järgi, märkides, et käesoleval ajal on samasugune käitumine karistatav
1.3 Eelnevalt nimetatud püstolkuulipildujatest PPS kolm tükki andis S. Lodi ajavahemikus 20022006 koos salvedega üle Vitaly Komarovile. Sellega pani S. Lodi toime korduva sõjaväerelvadeks olevate tulirelvade käitlemise ehk
lg 4 p-s 1 ettenähtud kuriteo, mis praegu on karistatav
1.4 Punktis 1.2 nimetatud püstolkuulipildujatest 15 tükki koos 22 nende juurde kuuluva padrunisalvega ja vähemalt 2800 padruniga andis S. Lodi 2006. a suvel üle Aleksander Kaldmale eesmärgiga, et A. Kaldma müüks need relvad eeluurimisel tuvastamata isikutele. Tehing jäi toimumata, aga relvad ja laskemoon müüdi hiljem. Sellega pani S. Lodi süüdistuse kohaselt toime suure koguse sõjaväerelvadeks olevate tulirelvade ja laskemoona korduva käitlemise ehk
lg 4 p-des 1 ja 2 ettenähtud kuriteo, mis praegu on karistatav
1.5 Koos A. Kaldma, Margo Mittali ja Alex Kozlowskiga, kellest ühelgi ei olnud tulirelvade ja laskemoona väljaveo luba, toimetasid 2006. a septembris üle Eesti Vabariigi riigipiiri Läti Vabariiki 10 püstolkuulipildujat PPS koos padrunisalvedega ja nende juurde kuuluvad 1260 padrunit Tokarev ning müüsid need seal eeluurimisel tuvastamata isikutele. S. Lodi osa kuriteos seisnes selles, et tema nimetatud relvade ja laskemoona ebaseadusliku omanikuna andis A. Kaldmale relvade müügiks nõusoleku, määras müügihinna ja omandas hiljem müügist saadud tulu. Sellega pani S. Lodi grupis teiste isikutega toime suure koguse sõjaväerelvadeks olevate tulirelvade ja laskemoona salakaubaveo ja korduva käitlemise ehk
lg 4 p-des 1 ja 2 ning 392 lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteod, mis praegu on karistatavad
1.6 2007. a veebruaris andis S. Lodi Tallinn-Narva maanteel V. Komarovile üle viis püstolkuulipildujat PPS, 10 nende juurde kuuluvat padrunisalve ja 262 padrunit Tokarev, s.o tsiviilkäibes keelatud sõjaväerelvad ja laskemoona. Sellega pani S. Lodi toime sõjaväerelvadena käsitatavate tulirelvade ja laskemoona korduva käitlemise ehk
lg 4 p-s 1 ettenähtud kuriteo, mis praegu on karistatav
1.7 Omamata tulirelvade ja laskemoona väljaveo luba püüdis S. Lodi koos A. Kaldma ja veel kahe seni tuvastamata isikuga 2007. a märtsis toimetada üle Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi riigipiiride Leedu Vabariiki 95 püstolkuulipildujat PPS, 81 nende juurde kuuluvat padrunisalve ja 2170 padrunit Tokarev ning müüa need seal eeluurimisel tuvastamata isikutele. Kuritegu jäi S. Lodi ja tema kaasosaliste tahtest sõltumatul põhjusel lõpule viimata, kuna nad peeti vahetult pärast relvade ja laskemoona veoautole laadimist kinni. Sellega pani S. Lodi grupis toime suure koguse sõjaväerelvadena käsitatavate tulirelvade ja laskemoona salakaubaveo ja korduva käitlemise katse ehk
lg 4 p-de 1 ja 2 - § 25 ning § 392 lg 2 p 2 - § 25 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis praegu on karistatav
1.8 Omandas kolm käsitöönduslikult valmistatud helisummutit ning hoidis neid kuni 7. märtsini 2007 tema kasutuses olevas garaažis. Sellega pani Sergei Lodi toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise ehk
1.9 Omandas 1595 grammi lõhkeainet ammoniiti ja kokku 977 grammi lõhkeainet trotüüli ning hoidis seda kuni 7. märtsini 2007 erinevates tema kasutuses olnud ruumides. Sellega pani Sergei Lodi toime suure koguse lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemise ehk
lg 4 p-s 2 ettenähtud kuriteo, mis praegu on karistatav
1.10 Omandas 9 elektridetonaatorit, mis on lõhkeseadeldise olulised osad, ning hoidis neid kuni 7. märtsini 2007 erinevates tema kasutuses olnud ruumides. Sellega pani S. Lodi toime lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku käitlemise ehk
1.11 Omandas 39 roosat värvi tabletti massiga kokku 9,21 grammi, mis sisaldasid metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja N-etüül-MDA-d (MDE ehk MDEA), ning minigripp kilekotti pakendatud valgeid tabletitükke ja -puru massiga 5,43 grammi, mis sisaldas metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), ning hoidis neid 7. märtsini 2007 enda kasutuses olevas garaažis. Sellega pani Sergei Lodi toime suure koguse narkootikumide käitlemise ehk
1.12 Omandas 7838 grammi 1-fenüül-2-propanooni ning hoidis seda 7. märtsini 2007 enda kasutuses olevas garaažis. Sellega pani Sergei Lodi toime suure koguse narkootikumide käitlemiseks vajaliku aine valdamise ehk
lg 1 järgi vangistusega 3 aastaks; 2)
märtsist 2007
lg 2 p-d 1 ja 2) ja
lg 2 p 2 järgi vangistusega 12 aastaks; 3)
lg 1 järgi vangistusega 3 kuuks; 4)
märtsist 2007
lg 2 p 2 ) järgi vangistusega 5 aastaks; 5)
lg 1 järgi vangistusega 3 aastaks; 6)
lg 1 järgi vangistusega 3 aastaks; 7)
lg 1 järgi vangistusega 3 aastaks.
Lodile liitkaristuseks 12 aastat vangistust algusega
lg 1, 2 koosseisu, millele vastavalt Lodi poolt toimepandud mitmele süüteole lisandub ka
Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni S. Lodi kaitsja vandeadvokaat Andres Gorkin, kes taotles S. Lodi õigeksmõistmist
lg 2 p 2 ja
lg 1 järgi, mõistetud karistuse kergendamist ning prokurör Margus Kurm, kes taotles S. Lodile raskema karistuse mõistmist ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse muutmist.
lg 4 p-de 1 ja 2 (
¹ lg 2 p-de 1 ja 2) ning
Lodi süüditunnistamises ja karistamises
Lodile
Ringkonnakohus saatis kriminaalasja tühistatud osas maakohtule uueks arutamiseks. Samuti muutis ringkonnakohus asjas tehtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. 4.1 Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused, mis on KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena, tuues kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise. KrMS § 341 lg 1 kohaselt peab ringkonnakohus sellise rikkumise tuvastamisel maakohtu otsuse tühistama ja saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonikohus märkis, et maakohtu otsuse põhiosas ei käsitleta sõnagagi S. Lodile
lg 1 järgi esitatud süüdistust suures koguses narkootilise aine hoidmises ning see, et S. Lodi on selles kuriteoepisoodis siiski süüdi tunnistatud, ilmneb üksnes otsuse resolutsioonist. Seega puuduvad kohtuotsuses seoses S. Lodi süüditunnistamisega
Samuti leidis ringkonnakohus, et maakohtu otsuses ei ole esitatud põhistusi ka osas, mis puudutab S. Lodi
lg 4 p-de 1 ja 2 (
¹ lg 2 p-de 1 ja 2) ning
lg 2 p 2 järgi süüditunnistamist 10 püstolkuulipilduja ja 1260 padruni käitlemises ja üle riigipiiri Läti Vabariiki toimetamises ning 95 püstolkuulipilduja, 181 padrunisalve ja 2170 padruni käitlemises ja salakaubana Leedu Vabariiki toimetamise katses. Kohtuotsuses puudub isegi süüdistusaktist ülevõetud või kohtuistungil kontrollitud tõendite loetelu, rääkimata tõendite ja õiguslike küsimuste analüüsist, mis on kohtuotsuse obligatoorseks osaks. Süüdistatavate ütluste kirjeldust, mis maakohus on oma otsuses esitanud, ei saa käsitada tõendite analüüsina. 4.2 Määruse punktis 7.8 märkis ringkonnakohus, et S. Lodile esitatud süüdistuses käsitatakse tema tegevust kahes episoodis
Nähtuvalt maakohtu otsuse resolutsioonist, on maakohus S. Lodi nendes episoodides ka süüdi tunnistanud. Samas ei nähtu kohtuotsuse resolutsioonist, et maakohus oleks tunnistanud S. Lodi süüdi episoodides, mis on süüdistuses kvalifitseeritud üksnes
lg 4 p 2, § 418 lg 4 p 1, § 418 lg 4 p-de 1 ja 2 või § 418 lg 4 p 1 järgi ega moodusta ideaalkogumit
§-ga
lg 4 p-d 1 ja 2 esitatud koos § 392 lg 2 p-ga 2, siis on maakohus otsuse resolutiivosas pidanud silmas üksnes relvade salakaubaveo episoode. Sellega on ringkonnakohus andnud maakohtu otsusele tõlgenduse, mida ei toeta ükski lause kohtuotsuses. 5.3 Jõudes järeldusele, et ringkonnakohtu arusaam maakohtu otsusest erineb oluliselt prokuratuuri arusaamast, pidanuks hindama, kas prokuröri teistsugune arusaam on tingitud subjektiivsetest põhjustest või maakohtu otsuse mitmetimõistetavusest. Määruskaebuses leitakse, et subjektiivse põhjusega käesolevas asjas tegemist olla ei saanud. Kohtuotsust, mis ei ole üheselt mõistetav, ei saa aga jõustada, nagu ringkonnakohus KrMS § 341 lg-le 3 viidates antud juhul sisuliselt tegi, vaid see tuleb tühistada. Tühistamisele kuuluva kohtuotsuse tühistamata jätmine on vastuolus KrMS § 341 lgga 1 ja moodustab antud juhul kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõttes. 5.4 Ringkonnakohus väidab, et maakohus ei ole S. Lodi neljas süüdistuse punktis süüdi tunnistanud. Samas ei ole maakohus S. Lodi süüdistuse selles osas ka õigeks mõistnud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et prokuröri määruskaebus on põhjendatud. 7. S. Lodile esitati muu hulgas süüdistus neljas teos, mis kõik olid kvalifitseeritud enne 15. märtsi 2007 kehtinud
lg 4 punktide 1 või/ja 2 järgi tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemisena (vt käesoleva määruse punkte 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.6). Lisaks sellele süüdistati S. Lodi kahes teos, millest kumbki oli
lg-st 1 juhindudes kvalifitseeritud nii
lg 4 p-de 1 ja 2 kui ka
lg 2 p 2 järgi, s.o tulirelva, selle olulise osa või laskemoona suures koguses ja korduva ebaseadusliku käitlemise ning tulirelva ja laskemoona grupiviisilise ebaseadusliku väljaveo ideaalkogumina (vt käesoleva määruse punkte 1.5 ja 1.7, viimatinimetatud juhul oli tegemist kuriteokatsega). Maakohus tunnistas S. Lodi süüdi
lg 4 p-de 1 ja 2 ning § 392 lg 2 p 2 järgi ning karistas teda vangistusega 12 aastaks. 8. Kolleegiumi hinnangul ei ole Harju Maakohtu otsuse põhi- ega resolutiivosast võimalik üheselt aru saada, millistes kuritegudes, ja milliste karistusseadustiku vastavate paragrahvide või lõigete järgi S. Lodi süüdi tunnistati. Selge siiski on, et maakohus S. Lodi õigeks mõistnud ei ole. Maakohtu põhiosas tõdetakse: "Süüdistatavale Sergei Lodi esitati süüdistus 12-s süüteo episoodis, millest tema poolt toimepandud 7 episoodi oma sisult on täiesti erinevad ja seetõttu toimepandud teod on kirjeldatud eraldi episoodidena, kuid dispositsiooni kohaselt tema teod lõplikult moodustavad
lg 1, 2 koosseisu, millele vastavalt Lodi poolt toimepandud mitmele süüteole lisandub ka
Lodi süüdi
Selline formuleering ei välista iseenesest seda, et S. Lodi on süüdi tunnistatud ka nendes neljas teos, mis olid süüdistuses kvalifitseeritud üksnes
9.
lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega, kui isik on toime pannud teo, mis vastab nii 15. märtsini 2007 kehtinud
lg-s 4 (praegu
lg-s 2) kui ka
lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseisule, tuleb talle selle teo eest mõista üks karistus
Seda põhjusel, et
lg 4 kõnealuses redaktsioonis sätestatud sanktsioon (viie- kuni viieteistaastane vangistus) näeb ette raskema karistuse kui
Olukorras, kus isiku poolt toime pandud mitmest teost vähemalt üks vastab nii
lg-s 4 kui ka
lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseisule, vähemalt üks aga ainult
lg-s 4 sätestatud kuriteokoosseisule, ei ole isikut samas kohtuotsuses võimalik eraldi süüdi tunnistada ja mõista talle eraldi üksikkaristusi nii
Nimelt ei võimalda karistusseadustik mõista isikule sama kohtuotsusega ühes ja samas sättes ette nähtud sanktsiooni järgi mitut erinevat üksikkaristust ja neid seejärel
Seetõttu tuleb kirjeldatud olukorras mõista isikule, juhindudes
Seejuures tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta ka tegusid, mis kvalifitseeruvad üksnes
lg 4 järgi ega moodusta ideaalkogumit
10. Kuna maakohtu otsuse resolutiiv- ega põhiosast ei nähtu kohtu järeldust, et S. Lodi tuleb
lg 4 järgi kvalifitseeritud tegude, s.o 115 püstolkuulipilduja PPS, nende juurde kuulunud 208 padrunisalve ja 4966 padruni hoidmises; V. Komarovile kolme püstolkuulipilduja PPS koos salvedega üleandmises; A. Kaldmale 15 püstolkuulipilduja PPS ja nende juurde kuulunud 22 padrunisalve ning 2800 padruni üleandmises ja V. Komarovile 5 püstolkuulipilduja, 10 padrunisalve ja 262 padruni üleandmises, õigeks mõista, siis on ringkonnakohus vääralt määratlenud kriminaalmenetluse eseme kriminaalasja uuel arutamisel. Käesoleva otsuse punktides 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.6 nimetatud tegude uus arutamine esimese astme kohtus ei ole KrMS 341 lg-st 3 tulenevalt välistatud. Sel põhjusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 3, muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2008. a määruse põhiosa punkti 7.8, jättes sellest välja järelduse, et maakohus ei tunnistanud S. Lodi osades süüdistuses nimetatud tegudes süüdi. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.