RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 221 lg 1 esimese lause kohaselt on kohtutäituri tasu kohustatud maksma isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument).

§ 23

lg 1 sätestab, et rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Täitmisteate kättetoimetamise aktist nähtub, et aadressil Narva mnt 7d, Tallinn keeldus avaldaja juhatuse liige Margus Püvi dokumendi vastuvõtmisest ning palus selle edastada aadressile Lai 11/13, Tartu. Seega on avaldajale täitmisteade edastatud. Kohtutäitur peatas vaidlusaluse täitemenetluse ning see uuendati

1. veebruari
2. a otsusega. Selleks ajaks oli sissenõudja nõue rahuldatud. Kuivõrd kohtutäitur esitas avaldajale tasunõude
3. detsembril 2006 ning avaldaja ei ole seda vaidlustanud, siis on tasu muutunud sissenõutavaks ning avaldajal tuleb see kohtutäiturile tasuda vaatamata sellele, et kohtutäitur rikkus territoriaalsusprintsiipi. Kohtutäitur on alustanud täitemenetlust ning asjaolu, et avaldaja on sissenõudja nõude rahuldanud, ei ole aluseks, et keelduda kohtutäituri tasu maksmisest.
4. Avaldaja esitas maakohtu määruste peale määruskaebuse, milles palus maakohtu
5. aprilli
6. a määruse tühistada ning teha uue määruse, millega täitemenetlus lõpetada ning kohustada kohtutäiturit tagastama alusetult sissenõutud summa. Avaldaja palus tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevus kohtutäituri tasu sissenõudmisel. Samuti palus avaldaja määruskaebuse tagamiseks peatada maakohtu
7. aprilli
8. a määruse täitmise osas, millega kohus tühistas
9. aprilli
10. a hagi tagamise abinõuna kohaldatud täitemenetluse peatamise.
11. Maakohus jättis
12. mai
13. a määrusega rahuldamata avaldaja taotluse määruskaebuse tagamise korras täitemenetluse peatamiseks. Maakohus võttis
14. mai
15. a määrusega määruskaebuse menetlusse ja jättis selle rahuldamata. Maakohus edastas määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 järgi ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
16. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
17. detsembri
18. a määrusega maakohtu määrused ja tegi uue määruse, millega tunnistas kohtutäituri tegevuse täitemenetluse lõpetamata jätmisel ning keelumärgete seadmisel avaldaja kinnistutele ebaseaduslikuks ning kohustas kohtutäiturit täitemenetluse lõpetamise taotlust uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis tähelepanuta kaebuse väited selle kohta, et kohtutäitur rikkus täitemenetluse norme. Apellatsioonimenetluses on võimalik eeltoodud menetlusõiguse normi rikkumine kõrvaldada. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui vaatas kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. Samuti ei saa nõustuda avaldaja määruskaebuse väitega, et maakohus menetles asja erapoolikult, väljastas menetlusdokumendid menetlusosalistele hilinemisega ja ei edastanud avaldajale kohtutäituri vastust kaebusele, mistõttu avaldaja ei saanud esitada vastuväiteid asjast puudutatud isiku seisukohtadele. Maakohus leidis õigesti, et võimalik oli kaebus läbi vaadata võlgniku osavõtuta. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 4 kohaselt peab kohtutäitur teatama menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. TMS § 10 lg-test 4 ja 5 tulenevalt loetakse dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Kohtutäitur ei vastuta selle eest, et võlgnik mõistliku aja jooksul talle saadetud tähtkirjale postiasutusse järele ei läinud. Kohtutäiturile esitatud kaebuses vaidles avaldaja vastu täitemenetluse uuendamisele ja kohtutäituri tasu sissenõudmiseks tehtud täitetoimingutele (avaldaja korteriomandi arestimine ja kinnistusraamatusse kinnistute käsutamise keelumärke seadmine), samuti taotles avaldaja täitemenetluse lõpetamist. Tulenevalt TMS § 217 lg-test 1 ja 6 ning § 218 lg-st 1 ei saa kohtule kaevata täitemenetluse toimingu peale, mille kohta täitur ei ole enne otsusega seisukohta võtnud, ja kohus vaatab võlgniku kaebuse läbi kohtutäiturile esitatud kaebuse piirides. Sõltumata sellest, et võlgnik enam kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust vaidlustada ei saa, on tal õigus vaidlustada täituritasu sissenõudmiseks tehtud täitetoiminguid, st täitemenetluse uuendamist ning avaldaja kinnisasjade arestimist ja kinnistusraamatusse kinnistute käsutamise keelumärke seadmiseks avalduse esitamist. Avaldaja on need toimingud tähtaegselt vaidlustanud. Täiturile territoriaalselt mittealluvas tööpiirkonnas asuva võlgniku suhtes täitetoimingu tegemine ei sea kahtluse alla täituri ametialast pädevust, erapooletust ja sõltumatust. Alates
19. jaanuarist 2007 kuni
20. veebruarini 2008 oli täitemenetlus hagi tagamise korras peatatud, sest avaldaja esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. See hagi jäi rahuldamata. Kohtule esitatud nõude loovutamise lepingute kohaselt on sissenõudja loovutanud
21. juunil
22. a sundtäitmisele pööratud hüpoteegiga tagatud nõude 1 000 000 krooni ulatuses Margus Püvile ja 1 000 000 krooni ulatuses Kevadpäike OÜ-le. Avaldaja väitel on nimetatud isikud nõude eest sissenõudjale tasunud.
23. juunil 2007 esitasid avaldaja ja sissenõudja (hüpoteegipidaja) Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale hüpoteegi kustutamise avalduse. Sundtäitmisele pööratud nõuet tagav hüpoteek kustutati kinnistusraamatust
24. juunil
25. Maakohus ei ole analüüsinud, millal tekib täituril õigus sisse nõuda täituritasu. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et kohtutäituri tasu suuruse määramisel on oluline kohtutäituri otsuse olemasolu ning

§ 23

lg 1 järgi rahalise nõude täitmisel muutuvad täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule.

§ 23

lg-d 2, 3 ja 4 sätestavad kohtutäituri tasu ja täitemenetluse alustamise tasu sissenõudmise, seejuures ei ole oluline mitte kohtutäituri otsus, vaid täitetegevus.

§ 23

lg-st 3 tulenevalt tekib täituril õigus täituritasule pärast nõude sissenõudmist täitemenetluses. Kohtutäitur sundtäitmise toiminguid ei teinud ning sissenõudja loovutas oma nõude teistele isikutele, kes täitemenetluses sissenõudjatena ei osalenud, ning sundtäitmisele pööratud nõuet tagav hüpoteek kustutati kinnistusraamatust enne täitemenetluse uuendamist. Avaldaja nõudis

1. märtsi
2. a kaebuses täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 p 2 alusel (ringkonnakohtu otsuses on ekslikult märgitud TMS § 48 p 8). Avaldaja tugines sellele, et sissenõudja nõue on nõude loovutamise tõttu lõppenud. Kui tunnistada täituri õigust saada tasu, tekib olukord, kus nõude omandajate avalduse alusel tuleb täituril algatada uus täitemenetlus ning sellega kaasneb uus kohtutäituri tasu määramine. Täitemenetluse seadustiku mõttele ei vasta olukord, kus võlgnik peaks maksma ühe ja sama võla eest mitu korda täituri tasu. Praeguseks hetkeks on vaidlus kinnisasjade arestimise üle muutunud ainetuks, sest kinnistusraamatust nähtuvalt on kinnistutele seatud käsutamise keelumärked kohtutäituri avalduse alusel
3. aprillil
4. a kustutatud. Kohtutäitur kinnitas, et
5. aprillil
6. a laekus tema ametialasele arvelduskontole kohtutäituri tasu nõude täitmiseks avaldaja kontolt 168 168 krooni 70 senti ning seetõttu osutus kinnisasjade käsutamise õiguse piiramine ebaotstarbekaks. Ringkonnakohus avaldaja pangakontode arestimise täitetoimingu kohta seisukohta ei võtnud, sest kaebuses kohtutäituri tegevuse peale avaldaja seda ei vaidlustanud ja kohtutäituri
7. märtsi
8. a otsuses seda ei käsitletud. Kohtul puudub pädevus täitemenetluse lõpetamiseks, kuna TMS § 48 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse selleks seaduses sätestatud aluste ilmnemisel. Sissenõutud summade tagastamise nõuet ei ole avaldaja varem esitanud ning seega ei saa seda nõuet rahuldada. Kohtutäituril tuleb täitemenetluse lõpetamise taotlus ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel uuesti läbi vaadata. TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asja menetlus lõpetatakse. Kuna maakohtu määrused tuleb tühistada, siis tuleb täitemenetlus peatada kuni asjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. Määruskaebuses palub kohtutäitur ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldaja kaebus kohtutäituri
10. märtsi
11. a otsuse peale rahuldamata. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline, sest kohus lahendas täituritasu väljamõistmise õigustatuse küsimuse, leides samas, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust enam vaidlustada ei saa. Asjas tuli kohaldada

§ 28ning jätta avaldaja kaebus tähtaja möödumise tõttu rahuldamata.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt

§ 21

lg-t 1 ning § 23 lg-d 1 ja 3, kui leidis, et täituril on õigus nõuda täituritasu alles pärast nõude sissenõudmist täitemenetluses. Täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu muutuvad sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Täitedokumendi tühistamise riski ei pea kandma täitur. Ringkonnakohus kohaldas valesti TMS § 48 p 8, leides, et hüpoteegi kustutamine on üheks võimalikuks täitemenetluse lõpetamise aluseks. Viidatud sätte kohaselt peab täitemenetluse lõpetamise alus olema seaduses sätestatud, ringkonnakohus sellisele alusele viidanud ei ole.

1. Vastuses määruskaebusele vaidles avaldaja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohus kohaldas õigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 692 lg 2 ja § 695 alusel muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjendavast osast tuleb välja jätta käsitlus täituritasu sissenõudmise põhjendamatuse kohta.
3. Kolleegium nõustub kohtutäituri määruskaebuse väitega, et avaldaja ei saanud enam vaidlustada kohtutäituri
4. detsembri
5. a otsust täituritasu väljamõistmise kohta. Toimiku materjalide kohaselt esitas avaldaja
6. jaanuaril 2007 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, paludes lõpetada ebaseaduslikult algatatud täitemenetluse ning tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Kohtutäitur jättis
7. jaanuari
8. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Ühtlasi jättis kohtutäitur jõusse oma otsuse täituritasu väljamõistmise kohta. Avaldaja ei vaidlustanud seda otsust TMS § 217 lg 6 järgi. Selle sätte kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei esita kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebust kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Avaldaja esitas
9. märtsil 2008 pärast täitemenetluse uuendamist kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, paludes lõpetada ebaseaduslikult algatatud täitemenetluse ning tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Kohtutäitur tegi
10. märtsil
11. a praeguses asjas vaidlustatud otsuse, milles ta ei andnud hinnangut kohtutäituri tasu otsuse kohta, sest selle otsuse vaidlustamise tähtaeg oli

§ 28järgi möödunud.

Maakohtule esitatud kaebuses ei vaidlustanud avaldaja kohtutäituri

1. märtsi
2. a otsust osas, milles kohtutäitur ei andnud hinnangut kohtutäituri tasu otsuse kohta. Seega puudus ringkonnakohtul alus kaaluda, kas analoogia alusel TsMS § 428 lg 1 p-ga 2 oleks tulnud selles osas menetlus lõpetada TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel.
3. Kuna avaldaja ei vaidlustanud kohtutäituri
4. märtsi
5. a otsust osas, milles kohtutäitur ei andnud hinnangut kohtutäituri tasu otsuse kohta, asus ringkonnakohus põhjendamatult hindama kohtutäituri tasu väljamõistmise seaduslikkust. Eeltoodu alusel tuleb need põhjendused ringkonnakohtu määruse põhjendavast osast välja jätta.
6. Tulenevalt eeltoodust (määruse p-d 10 ja 11) ei käsitle kolleegium kohtutäituri määruskaebuse väiteid selle kohta, et ringkonnakohus kohaldas täituri tasu väljamõistmise õigustatuse käsitlemisel valesti kohtutäituri seaduse sätteid.
7. Kolleegium ei nõustu kohtutäituri määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus kohaldas valesti TMS § 48 p
8. Avaldaja taotluse kohta täitemenetlus lõpetada märkis ringkonnakohus, et kohtul ei ole pädevust täitemenetluse lõpetamiseks, sest TMS § 48 kohaselt lõpetab täitemenetluse kohtutäitur selleks seaduses sätestatud aluste ilmnemisel. Ringkonnakohus selgitas, et kohtutäituril tuleb esitatud taotlus täitemenetluse lõpetamiseks ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel uuesti läbi vaadata. Seega määruskaebuses märgitu, nagu oleks ringkonnakohus leidnud, et hüpoteegi kustutamine on üheks võimalikuks täitemenetluse lõpetamise aluseks TMS § 48 p 8 järgi, ringkonnakohtu põhjendustes ei kajastu. Kolleegium täpsustab lisaks, et määruskaebuse eeltoodud järelduse aluseks võib olla ringkonnakohtu ekslik märkus (ringkonnakohtu otsuse lk 12), et avaldaja taotleb oma
9. märtsi
10. a kaebuses kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 p 8 alusel. Tegemist on ilmse kirjaveaga, sest viidatud kaebuses tugineb avaldaja TMS § 48 p-le 2 (täitemenetluse lõpetamine kirjaliku dokumendi esitamisel, millest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud). Ringkonnakohus märkiski järgnevalt, et avaldaja tugineb sellele, et sissenõudja nõue on nõude loovutamise tõttu lõppenud.
11. Kuna kolleegium jätab kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata kautsjon riigituludesse. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Henn Jõks