3-1-1-30-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-30-09 Otsuse kuupäev

1. aprill 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Priit Pikamäe Kohtuasi P. K. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. novembri
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-6870 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts 2009 RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. novembri
7. a kohtuotsus P. K. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.
8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Põhja Politseiprefektuuri
10. juuni
11. a otsusega karistati P. K.-d liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut (2700 krooni) selle eest, et ta juhtis
12. mail
13. a kell 19.16 P. tee 26A juures Tallinnas mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 25 km/h võrra, sõites kiirusega 78 km/h +/- 3 km/h. Sellise tegevusega rikkus P. K. liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 nõudeid.
14. Selle otsuse peale esitas P. K. kaebuse, milles tõi välja, et kaks politseiametnikku viibisid erinevates kohtades - neist üks mõõtis kiirust ja teine peatas mõnevõrra hiljem sõiduki ning vormistas protokolli. Kiirusemõõtja näitu kaebajale ei näidatud, kuna see oli fikseeritud esimese, kilomeeter eemale jäänud politseiametniku poolt. Kaebaja ei ole kindel, et mõõdeti üldse tema sõiduki kiirust ja samuti ei olevat selge, kas aadress P. tee 26a oli kiiruse mõõtmise koht või protokolli koostamise koht. Kaebaja palus kohtul kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Samuti palus P. K. kohtul kutsuda istungile mõlemad kiirust mõõtnud politseinikud ning väärteootsuse teinud politseikomissari. Lisaks sellele taotles kaebaja tõlgi osavõttu menetlusest, kuna ta ei valda eesti keelt.
15. Harju Maakohus jättis
16. novembri
17. a kohtuotsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus leidis, et P. K. sõiduki kiiruse mõõtmine toimus õiguspäraselt. Kohus märkis, et kiirust mõõdeti vastavalt mõõteseadusele, et politseinike poolt fikseeritud andmete õigsuses ei ole mingit alust kahelda ning et kohtuvälise menetleja otsusest ilmneb üheselt, et P. tee 26A on teo toimepanemise koht. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
18. Harju Maakohtu
19. novembri
20. a kohtuotsuse peale esitas kassatsiooni P. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli, kes leiab, et oluliselt on rikutud väärteomenetlusõigust ning taotleb sellest lähtuvalt maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule. Kassaatori põhiväited on järgmised. 4.
21. Kohus rikkus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 150 lg 1 p 9 ja arutas väärteoasja tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda. Nimelt märkis suurema osa oma elust Kanadas elanud väliseestlane P. K. maakohtule esitatud kaebuses, et vajab kohtuistungil tõlki, sest ei valda eesti keelt. 4.
22. Kohus ei arutanud väärteoasja täies ulatuses ja rikkus sellega VTMS § 123 lg-s 2 sätestatut. Lähtuvalt tõendite vahetu ja suulise uurimise põhimõttest oleks kohus pidanud kohtuistungil tunnistajatena üle kuulama väärteoasjas tunnistajatena figureerivad isikud. Hoolimata menetlusaluse isiku selgest taotlusest kutsuda kohtusse tema sõidukiirust mõõtnud politseiametnikud, ei ole maakohus seda teinud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
23. Õige on kassaatori väide, et kohus ei arutanud väärteoasja täies ulatuses. Menetlusalune isik taotles tema juhitud mootorsõiduki kiirust mõõtnud politseiametnike kutsumist kohtuistungile, et neid oleks võimalik asjaolude täpsustamiseks üle kuulata. Kohus selle taotluse osas seisukohta ei võtnud ja politseiametnikke istungile ei kutsunud. Sellest lähtuvalt rikkus kohus VTMS § 123 lg-s 2 sisalduvat nõuet, millest tulenevalt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendab otsuse tegemisel VTMS §s 133 loetletud küsimused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-8-09 - RT III 2009, 12, 86, p 5; nr 3-1-1-82-08 - RT III 2009, 6, 35, p 6; nr 3-1-1-79-08 - RT III 2009, 6, 37, p 7; nr 3-1-1-74-08 - RT III 2008, 52, 362, p 7). Väärteoasja täies ulatuses arutamata jätmine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes.
24. Samuti rikkus kohus väärteomenetlusõigust seeläbi, et tugines otsuse tegemisel uurimata tõenditele. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istungil kanti ette vaid kohtuvälise menetleja otsuse kaevatav osa, kaebuses esitatud taotluse sisu ja selle põhjendus ning kaebusega esitatud muude dokumentide sisu (tl 18). Seevastu kohtuotsuses märgitakse, et kohus rajas otsuse muuhulgas ka väärteoasja materjalidele (tl 19 pöördel). Seega tugines kohus tõenditele, mida ei avaldatud ja mida vahetult ei uuritud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem korduvalt märkinud, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel saab maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-84-08 - RT III 2009, 9, 59, p 10; nr 3-1-1-16-06 - RT III 2006, 18, 165, p 14.2). Kui kohus tugineb otsust tehes nimetatud nõuetele mittevastavatele tõenditele, on tegu väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes.
25. P. K. taotles Harju Maakohtule esitatud kaebuses tõlgi osavõttu kohtuistungist, sest ta ei valda eesti keelt. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks taotluse suhtes seisukoha võtnud, ent kohtuistung viidi läbi ilma tõlgi osaluseta. Kriminaalkolleegium märgib, et kohus oleks pidanud selle taotluse lahendama ning otsustama, kas P. K. valdab küllaldaselt eesti keelt, et saada piisavalt adekvaatselt aru kohtumenetluse käigust. Väärteoasja uuel arutamisel tuleb kohtul ka see taotlus lahendada.
26. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe