RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-99-08 2. april

§ 11

lg 3 alusel kaebuse osas, milles taotleti Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse tegemist V. Volkovi matmispaiga taastamiseks ja hauatähise tagastamiseks Kaarli pst 13 kinnistul. Määruse põhjendava osa p-s 1 esitatud põhjenduste kohaselt saab haldusakti tagasitäitmise nõuet esitada vaid koos haldusakti tühistamise nõudega ja kaebetähtaja osas tuleb lähtuda tühistamiskaebuse kohta sätestatud kaebetähtaja regulatsioonist. Tühistamiskaebus on esitatud tähtaja ületamisega. Vaatamata 25. oktoobri 2007. a määrusega tehtud kohtu ettepanekule ei ole kaebuse seda puudust kõrvaldatud ega kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud. Sama määruse resolutsiooni punktiga 2 jättis halduskohus korralduse nr 229 õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kaebuse

§ 11

lg 2 alusel käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi äranäitamiseks - tähtaja 10 päeva määruse punkti 1 jõustumisest arvates. Kohus leidis, et tulenevalt

§ 10

lg-st 3 märgitakse kaebuses haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul haldusakti õigusvastaseks tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Määruses märgiti, et selle punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

1. L. Zõtškova märkis
2. veebruari
3. a vastuses halduskohtule, et kohtul pole õigust sundida kaebuse esitajat muutma kaebuse sisu ja eesmärki. Kaebuse esitaja selgitas, et taotleb jätkuvalt Vabariigi Valitsuse
4. aprilli
5. a korralduse õigusvastasuse tuvastamist ning kaebuse esitaja sugulase endisesse matmispaika tahvli või hauatähise paigaldamist, kuhu peab olema märgitud, et antud kohale oli varem maetud kaebuse esitaja sugulane, kes langes Tallinna vabastamisel
6. septembril
7. Samas vastuses märgiti, et ekslik ja arusaamatu on kohtu seisukoht, et kaebaja taotleb matmispaiga taastamist ja hauatähise tagastamist Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistule, et sellist taotlust pole kaebaja kunagi kohtule esitanud ja neile on arusaamatu, mis alusel sunnib kohus kaebajat seda taotlema.
8. Halduskohus tagastas
9. veebruari
10. a määruse resolutsiooni punktiga 1 L. Zõtškova kaebuse

§ 11lg 3 alusel.

Sama ning määruse resolutsiooni punktiga 2 parandas halduskohus

1. jaanuari
2. a määruse resolutsiooni punktis 1 ja põhjendava osa punktis 6 esineva kirjavea, lugedes sõnade "hauatähise tagastamiseks" asemel õigeks sõnad "hauatähise taastamiseks". Kaebuse tagastamist põhjendas kohus asjaoluga, et kaebaja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks kaebuse puudust ega näidanud põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda akti õigusvastasuses, vaid õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema subjektiivsete õiguste kaitsel. Kaebaja, vaatamata kohtu tehtud ettepanekule, pole näidanud, milline vahetu mõju on korralduse õigusvastasuse tuvastamisel tema õigustele ja millist õiguslikku kasu soovitud tuvastus talle annab. Kaebuses esitatud nõuded taastada matmispaik ja hauatähis (vastuseks halduskohtu
3. jaanuari
4. a määrusele on kaebaja mõningal määral sõnastanud ümber varasemalt esitatud hauatähise taastamise nõuet) on oma olemuselt haldusakti tagasitäitmise nõuded, millele viitab ka kaebuses tehtud viide

§ 26lg 1 punktile 1.

Haldusakti tagasitäitmise nõuete osas on kaebus tagastatud selle esitajale

1. jaanuari
2. a määrusega, sest kaebaja jättis ka selles osas kohtu nõude tähtaegselt täitmata ega esitanud tühistamiskaebuse esitamiseks tähtaja ennistamise taotlust.
3. L. Zõtškova esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu
4. veebruari
5. a määrus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Määruskaebust põhjendati järgmiselt: 1) kohus asus juba ettevalmistamise staadiumis hindama ja analüüsima kaebuse argumente ja rikkus sellega kaebaja õigust kohtumõistmisele. Vastustaja ei ole veel oma seisukohta kaebuse suhtes esitanud, uuritud pole vaidlustatud korralduse ja ShKS vastavust põhiseadusele ja rahvusvahelisele õigusele ning täidetud pole ka teisi seaduses sätestatud kaebuse läbivaatamise nõudeid; 2) kaebaja ei ole esitanud haldusakti tagasitäitmise nõuet. Haldusakti ei ole käesoleval juhul võimalik tagasi täita, kuna kaebaja sugulane on ümber maetud auavaldustega. Uus matmispaik on Tverskaja oblastis Vene Föderatsioonis ja kaebaja ei soovi tema uuesti ümbermatmist aadressile Kaarli pst
6. Seega ei ole kaebaja taotlenud uut matmist, vaid uut hauatähist; 3) kaebaja taotles vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamist, mitte selle tühistamist. Kaebuse nõuded põhinevad
7. augusti
8. a Genfi konventsioonide
9. juuni
10. a (I) lisaprotokolli art 34 p-l
11. Kui kohus leidis, et nimetatud õigusnorm ei ole Eesti Vabariigi jaoks kohustuslik, pidi ta sellisele järeldusele jõudmist selgitama; 4) kohus otsustas Tallinnas Kaarli pst 13 mälestustahvli paigaldamise võimatuse ilma kaebust sisuliselt läbi vaatamata ja vaidlustatud korralduse õiguspärasust hindamata. Kaebajal on korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks olemas põhjendatud huvi, kuna korraldus puudutab kaebaja lähedase põrmu. Kaebaja on korduvalt juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks.
12. Vabariigi Valitsus Kaitseministeeriumi kaudu leidis, et
13. veebruari
14. a kohtumäärus on õige. Eksitav on määruskaebuse esitaja väide, et ta pole oma sugulase matmispaiga ja hauatähise taastamist taotlenud. Sellekohased nõuded on kaebuses välja toodud. Kaebuse nende kahe nõude osas võttis kohus seisukoha
15. jaanuari
16. a määruses, mida kaebaja pole apelleerinud. Apelleeritud kohtumääruses on kohus selgelt märkinud, milline puudus jäi kaebajal kohtu määratud tähtajaks kõrvaldamata - pole näidatud põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.
17. Tallinna Ringkonnakohus jättis L. Zõtškova määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata järgmiste põhjendustega: 1) käesoleval juhul on esialgses mahus esitatud kaebus tagastatud kahe määrusega -
18. jaanuari
19. a määrusega osas, milles taotleti matmispaiga ja hauatähise taastamist, ja
20. veebruari
21. a määrusega osas, milles taotleti vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamist. Määruskaebus on esitatud halduskohtu
22. veebruari
23. a määrusele. Halduskohtu
24. jaanuari
25. a määrusele kaebaja määruskaebust esitanud ei ole. Seega on nimetatud määrus jõustunud ning selles osas on kaebus tagastatud. Kui kaebaja leidis, et halduskohtu sellekohane määrus ei olnud põhjendatud ning kohus oli kaebaja taotlustest valesti aru saanud, oleks ta pidanud määrust seaduses ettenähtud ajal ja korras vaidlustama. Antud juhul ei ole seda tehtud. Seega ei käsitle ringkonnakohus järgnevalt hauatähise taastamisega seonduvat taotlust, vaid ainult halduskohtu
26. veebruari
27. a määruse õiguspärasust; 2) halduskohtu
28. veebruari
29. a määrusega tagastati kaebus põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi ega näidanud ära põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamiseks. Vastavalt

§ 11

lg 1 p-le 1 kontrollib kaebuse saanud halduskohus kohtuasja ettevalmistamise staadiumis muu hulgas, kas kaebus vastab

§s 10 sätestatud nõuetele.

§ 10

lg 3 kohaselt tuleb õigusvastasuse tuvastamise kaebuses ära näidata kaebaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Kui halduskohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta

§ 11

lg 2 järgi kaebuse käiguta jätmise määruse ja annab kaebajale puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja. Kui kaebaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab kohus

§ 11lg 3 alusel kaebuse määrusega selle esitajale.

Nimetatud sätete eesmärgiks on kontrollida juba kaebuse läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas on täidetud kõik vormilised eeldused kaebuse menetlusse võtmiseks ning tagastada kaebus, mida pole selles esinevate puuduste tõttu võimalik menetleda ega rahuldada. Seeläbi tagatakse asja õiglane ja kiire läbivaatamine ning seadusliku kohtulahendi tegemine; 3) halduskohus leidis õigesti, et kaebus Vabariigi Valitsuse

1. aprilli
2. a korralduse nr 229 õigusvastasuse tuvastamiseks on esitatud puudusega, kuna kaebuse esitaja ei ole ära näidanud põhjendatud huvi sellise tuvastuse suhtes. Halduskohus on õigesti selgitanud kaebajale
3. jaanuari
4. a määruse p-s 6, et isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olla juhul, kui isikul on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Üksnes selle tingimuse täitmisest aga ei piisa. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel, arvestades, et sellise resolutsiooniga kohtuotsus ei pane iseenesest kellelegi mingeid kohustusi ega kõrvalda õigusvastase haldusakti kehtivust; 4) antud juhul on halduskohus andnud
5. jaanuari
6. a määrusega kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi äranäitamiseks. Väljastusteate kohaselt sai kaebaja esindaja nimetatud määruse kätte
7. jaanuaril 2008 ning vastas kohtule
8. veebruaril 2008, kuid ei kõrvaldanud kaebuse puudusi. Kaebuse puudusena ei saaks käsitada seda, kui kaebuse esitaja on puuduste kõrvaldamise määruses toodud kohtu selgitustega võrreldes põhimõtteliselt erineval seisukohal selles, milline saab olla tema põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamise suhtes. Kuid kaebaja vastuses pole esitatud üldse mingeid selgitusi selle kohta, milline on kaebuse esitaja huvi korralduse nr 229 õigusvastasuse tuvastamise suhtes. Seega tagastas halduskohus õigesti kaebuse

§ 11

lg 3 alusel; 5) kaebaja rõhutas määruskaebuses, et on korduvalt juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju hüvitamise hagiavalduse esitamiseks. Ringkonnakohus, tutvunud kaebaja poolt edastatud kaebuse ja mitmete vastustega, kaebaja sellise väitega ei nõustu. Nimetatud soovi olemasolu on kaebaja esmakordselt välja toonud alles määruskaebuses. Seega ei saanud see halduskohtule juba varem teada olla ja määrus oli selle koostamise ajal õiguspärane. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 11. L. Zõtškova palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Määruskaebuses väidetakse järgmist: 1) halduskohus tagastas 19. veebruari 2008. a määrusega kaebuse

§ 11

lg 1 p 3 alusel põhjendusega, et kaebajad ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi. Ringkonnakohus nõustus 8. septembril 2008 kaebuse tagastamise õiguspärasusega, kuna kaebajad pole täitnud kohtu nõudmisi - pole muutnud esitatud taotlusi ega selgitanud oma põhjendatud huvi. Määruskaebuse esitajad ei nõustu ringkonnakohtuga ja leiavad, et nende kaebuse tagastamine on seadusevastane; 2) määruskaebuses vaidlustati halduskohtu nõue muuta kaebuse eset. Kaebaja keeldumine muuta kaebuse taotlusi ei saa olla kaebuse tagastamise aluseks (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-2100). Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et

§ 10

lg 2 p 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub, kuid kaebaja ei pea kvalifitseerima rikutud õigust ega viitama õigustloova akti sättele, millest rikutud õigus tuleneb. Seega ei saa kaebuse tagastamist tingivaks puuduseks olla õigusnormi, millest tuleneb õigus nõuda toimingu sooritamist, näitamata jätmine. Halduskohtu nõue muuta kaebuses esitatud õigusvastasuse tuvastamise taotlus vaidlustatud haldusakti tühistamise taotluseks ja lisada tähtaja ennistamise taotlus, võis tingida kaebuse sisulisest läbivaatamisest keeldumise, kuna tähtaeg oli mööda lastud ja ei kuulunud ennistamisele. Kaebuse tagastamise ülaltoodud motiveering ei ole välistatud halduskohtu

1. veebruari
2. a vaidlustatud määruses ja seega on tunnistatud selle õiguspärasust; 3) kõik kohtu järeldused kaebuses esitatud taotluste kohta on tehtud kaebuse menetlusse võtmise staadiumis. Lubamatu on anda igasugust õiguslikku hinnangut kaebuse nõudmistele ilma kohtuliku läbivaatuseta. See rikub poolte võrdsust menetluses ja õigust kohtumõistmisele; 4) kohus ei ole erapooletult hinnanud kaebuse esitajate põhjendatud huvi puudumist kaebuse esitamiseks. Kaebuse õiguslikud motiivid on loetletud
3. novembri
4. a avalduses. V. J. Volkovi haua väljakaevamine ilma kaebajate nõusolekuta ning ilma vastavate õiguslike alusteta, mis on toodud
5. a
6. augusti Genfi konventsioonide
7. a
8. juuni (I) lisaprotokolli artiklis 34, rikub surnud isiku ja tema lähedaste õigust matmiskoha säilitamisele. Kaebajate põhjendatud huvi on tuvastada nimetatud rikkumine, süüdlaste karistamine ja rikutud õiguste taastamine, sh mittevaralise kahju hüvitamine. Selle eesmärgiga vaidlustati Vabariigi Valitsuse
9. aprilli
10. a korraldus nr 229; 5) põhjendamatult eirates kaebajate huvi asjas, on kohus üles näidanud huvitatust ja mitteobjektiivsust, rikkudes õigust õiglasele ja avalikule asja arutamisele, mis on sätestatud põhiseaduse §-s 15 ja EIÕK artiklis 6

§ 11

lg 3 alusel, mitte

§ 11

lg 1 p 3 alusel; 3) halduskohtu ja ringkonnakohtu määrustest tuleneb üheselt ja selgelt, et kaebus haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes tagastati põhjusel, et kaebaja pole halduskohtu määratud tähtajaks näidanud põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Halduskohus pole tuvastamisnõude osas kaebust tagastanud seepärast, et kaebaja ei muutnud taotlust ning ringkonnakohus pole osaliselt nõustunud määruskaebuse vastavate põhjendustega; 4) Riigikohut eksitav on kaebajate väide, et nende

1. novembri
2. a avalduses oli märgitud kaebajate põhjendatud huvi, sh mittevaralise kahju hüvitamine. Nähtuvalt kohtuasja materjalidest pole kaebaja
3. novembril 2007 halduskohtule ühtegi avaldust esitanud. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et esmakordselt alles määruskaebuses esitati põhjendatud huvina see, et õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju nõude esitamiseks; 5) asjakohatu, aga ka väär on seisukoht, et EIÕK artikkel 8

§ 11

lg 3 alusel pole vastuolus õigusega õiglasele kohtumõistmisele, vaid on lubatav riigivõimu ja õigusemõistmise efektiivse toimimise tagamiseks. Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et

§ 11

lg 3 eesmärgiks on kontrollida juba asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel, kas on täidetud kõik vormilised eeldused kaebuse menetlusse võtmiseks ja tagastada kaebus, mida pole selles esinevate puuduste tõttu võimalik menetleda ega rahuldada.

1. Vabariigi Valitsus esitas
2. veebruaril 2009 Riigikohtule täiendava seisukoha, milles palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Valitsus väidab järgmist: 1) Riigikohtu halduskolleegiumi otsustest asjades nr 3-3-1-56-08 (p 19) ja 3-3-1-78-08 (p 10) rõhutatakse, et kaebaja peab kaebuses määratlema oma põhjendatud huvi ja näitama, kuidas haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. Kaebaja pole, vaatamata halduskohtu
3. jaanuari
4. a määrusega tehtud ettepanekule näidanud, milline vahetu mõju on vaidlustatud korraldusel tema õigustele ja millist õiguslikku kasu soovitud tuvastus talle väidetavalt annab. Alles ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märkis kaebaja, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik kahjunõude esitamiseks; 2) isegi kui kaebaja oleks kaebuses või halduskohtule esitatud mõnes muus menetlusdokumendis väljendanud, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine on talle vajalik mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, poleks nõuetekohaselt täidetud

§ 10lg-st 3 tulenev tuvastamishuvi määratlemise kohustus.

Riigivastutuse seaduse (RVS) § 9 lg 1 sätestab mittevaralise kahju rahalise hüvitamise aluste ammendava loetelu.

§ 10

lg 3 nõude täitmiseks ei piisa, kui kaebaja määratleb haldusakti õigusvastaseks tunnistamise nõudes tuvastamishuvina soovi esitada hiljem mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kaebuses tuleb määratleda, milline RVS § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise alus kaebaja arvates haldusakti õigusvastasuse korral esineb ning esitama väidetava mittevaralise kahju tekitamise asjaolud. Ainult sellisel juhul saab kohus kontrollida tuvastamishuvi olemasolu. Kaebaja ei ole määratlenud, milline RVS § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise alus tema arvates esineb vaidlustatud korralduse õigusvastasuse korral.

1. L. Zõtškova esitas Vabariigi Valitsuse täiendava seisukoha kohta oma täiendava seisukoha, milles väidab järgmist: 1) halduskohus ei vaadanud kaebust sisuliselt läbi, kaebajatelt on võetud juurdepääs õigusemõistmisele; 2) halduskohtule esitatud kaebuses ja teistes menetlusdokumentides märkisid kaebajad, milles seisneb nende põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Just kohtu poolt vastustaja haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ja tema võimalik järgnev karistamine võib vaieldamatult parandada kaebajate olukorda. Süüdioleva isiku vastutuselevõtmine, sh mittevaralise kahju väljamõistmine on kaebajate põhjendatud huvi. Moraalne alandamine ja mõnitamine, mida kannatasid kaebajad sugulase haua põhjendamatul lahtikaevamisel, ei ole võimalik hinnata mingis konkreetses rahasummas, sellest arusaamiseks on vaja, et vastustaja kannataks sama sügavaid hingepiinu ja hingelist valu. Põhjendatud huvi puudumise küsimust võib arutada ainult pärast kaebuse menetlusse võtmist, kuna väidete hindamine käesolevas menetlusstaadiumis on võimatu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
2. Kuna Vabariigi Valitsus seab määruskaebusele esitatud vastuses kahtluse alla Riigikohtule esitatud määruskaebuse esitamise tähtaegsuse, siis kontrollib kolleegium kõigepealt seda, kas L. Zõtškova määruskaebus on tähtaegne. 16.

§ 741

lg 3 järgi esitatakse määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevaks puhuks seadus teistsugust regulatsiooni ei sätesta.

1. Kohtutoimikus olevast väljastusteatest nähtuvalt on L. Zõtškova esindaja Tallinna Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a määruse kätte saanud
4. septembril
5. Asja materjalidest nähtuvalt postitati määruskaebus
6. septembril
7. Kuna
8. a
9. september oli laupäev ja
10. september pühapäev, siis tulenevalt TsÜS § 136 lg-st 8 on L. Zõtškova määruskaebus tähtaegne. II
11. Riigikohtule esitatud määruskaebuse sisuliseks lahendamiseks tuleb kõigepealt jõuda selgusele selles, mida halduskohtumenetluse seadustikust tulenevalt sai käesolevas asjas määruskaebusega vaidlustada ringkonnakohtus ja mida saab määruskaebusega edasi vaidlustada Riigikohtus. Selleks tuleb vaadata, mida nõudis L. Zõtškova halduskohtus, samuti tema kaebuse menetluskäiku halduskohtus ja määruskaebuse menetluskäiku ringkonnakohtus.
12. Vabariigi Valitsuse
13. aprilli
14. a korraldusega nr 229 otsustati matta ümber Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul olevad sõjaohvrite säilmed Kaitseväe kalmistule Tallinnas Filtri tee 14 (p 1) ning teisaldada Kaarli pst 13 asuv hauatähis viivitamatult ja paigaldada seejärel p-s 1 märgitud matmispaika (p 2). L. Zõtškova palus halduskohtule esitatud kaebuses järgmist: 1) tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valitsuse
15. aprilli
16. a korraldus nr 229; 2) teha Vabariigi Valitsusele ettekirjutus taastada kaebaja onu matmispaiga Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul; 3) teha Vabariigi Valitsusele ettekirjutus taastada hauatähis Kaarli pst 13 kinnistul selle kohta, et varem oli antud kohal kaebaja onu matmispaik. Halduskohus jättis
17. oktoobri
18. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus tagastas
19. jaanuari
20. a määruse resolutsiooni punktiga 1 (mille kirjavead halduskohus parandas
21. veebruari
22. a määruse resolutsiooni punktiga 2) kaebuse

§ 11

lg 3 alusel osas, milles paluti teha Vabariigi Valitsusele ettekirjutused taastada kaebaja onu matmispaik Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul ning taastada hauatähis Kaarli pst 13 kinnistul sellest, et varem oli antud kohal V. Volkovi matmispaik. Halduskohus leidis, et

1. oktoobri
2. a kaebuse käiguta jätmise määruses märgitud puudused on kaebuses endiselt kõrvaldamata.
3. jaanuari
4. a kohtumääruses oli märge, et selle punkti 1 peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada kümne päeva jooksul määruskaebuse, arvates määruse kättesaamisest (vt käesoleva määruse p 5 kolmas lõik).
5. Riigikohtule esitatud määruskaebusest (vt käesoleva määruse p 11 alap 1 ja 2 ning p 14 alap 1) nähtub, et selle esitaja arvates pidanuks ringkonnakohus võtma seisukoha halduskohtu
6. jaanuari
7. a määruse resolutsiooni punkti 1 õiguspärasuse kohta. Nimelt heidetakse Riigikohtule esitatud määruskaebuses ringkonnakohtule ette, et see soostus halduskohtule esitatud määruskaebuse tagastamisega põhjendusel, et kaebuse esitaja pole halduskohtu nõudel muutnud esitatud taotlusi, et ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses vaidlustati halduskohtu nõuet muuta kaebuse eset ning et kaebaja keeldumine muuta kaebuse taotlusi ei saa olla kaebuse tagastamise aluseks (vt käesoleva määruse p 11 alap 1 ja 2). 21.

§ 11

lg 8 sätestab, et määruse peale, millega halduskohus tagastab kaebuse, võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaebaja pole väitnud, et ei saanud halduskohtu

1. jaanuari
2. a määrust kätte. Kohtutoimikus on väljastusteade, millest nähtub, et halduskohtu
3. jaanuari
4. a määrus on kätte saadud
5. jaanuaril
6. Halduskohtu
7. jaanuari
8. a määruses oli vaidlustamisviide. TsMS § 466 lg 3 sätestab, et määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Halduskohtu
9. jaanuari
10. a määrust ei vaidlustatud. Seega oli see kohtumäärus ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise ajaks jõustunud.
11. Kolleegium on seisukohal, et halduskohtu
12. veebruari
13. a määruse resolutsiooni punkti 2, millega halduskohus parandas
14. jaanuari
15. a määrust, vaidlustamise kaudu pole võimalik vaidlustada halduskohtu
16. jaanuari
17. a määrust, mis on jõustunud. Tulenevalt

§ 25lgtest 6 ja 8 koostoimes Ts

MS § 463 lg-ga 2 ning § 447 lg-ga 2 ja 4 (kuni

1. jaanuarini 2009 kehtinud redaktsioonis) olnuks halduskohtu
2. veebruari
3. a määruse resolutsiooni punkt 2 vaidlustatav ainult osas, mida selle punktiga lahendati, s.o kohtumääruses ebatäpsuse parandamise osas.
4. Nendel põhjustel ei olnud halduskohtu
5. jaanuari
6. a määruse punkt 1 ringkonnakohtule edasi kaevatav ega ole kontrollitav ka Riigikohtus. Ringkonnakohus ei saanud ega pidanud vaatama määruskaebust läbi osas, milles vaidlustati tähtaegselt vaidlustamata jäetud ja seetõttu jõustunud
7. jaanuari
8. a määruse punkti
9. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kuna halduskohtu
10. jaanuari
11. a määrust ei vaidlustatud, siis ei käsitle ringkonnakohus järgnevalt hauatähise taastamisega seonduvat taotlust, vaid ainult halduskohtu
12. veebruari
13. a määruse õiguspärasust (vt käesoleva määruse p 10 alap 1). Kolleegium märgib, et vastupidiselt Riigikohtule esitatud määruskaebuses väidetule pole ringkonnakohus võtnud seisukohta küsimuses, kas kohustamisnõuete läbivaatamatult tagastamine halduskohtu
14. jaanuari
15. a määruse punktiga 1 oli või ei olnud õiguspärane; ringkonnakohus pole võtnud seisukohta küsimuses, kas halduskohtu nõue muuta esitatud taotlust oli õiguspärane.
16. Halduskohus tagastas
17. veebruari
18. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebuse

§ 11lg 3 alusel põhjendusega, et kaebuse esitaja ei ole 15.

jaanuari

1. a kohtumäärusele esitatud vastuses näidanud ära põhjendatud huvi Vabariigi Valitsuse
2. aprilli
3. a korralduse nr 229 õigusvastasuse tuvastamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt tagastati halduskohtu
4. veebruari
5. a määruse resolutsiooni punktiga 1 nõue tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valitsuse
6. aprilli
7. a korraldus nr
8. Kolleegium on seisukohal, et tuvastamiskaebust puudutavas osas oli halduskohtu
9. veebruari
10. a määrus määruskaebusega vaidlustatav ringkonnakohtus. Ringkonnakohus talitas õigesti, kui lahendas määruskaebust üksnes halduskohtu
11. veebruari
12. a määruse resolutsiooni punkti 1 osas, s.o osas, milles halduskohus tagastas läbivaatamatult kaebuse tuvastamisnõude osas.
13. Eeltoodu põhjal saab ka Riigikohtus (käesoleva määruse alljärgnevas III osas) vaidlusesemeks olla vaid halduskohtu
14. veebruari
15. a määruse punktiga 1 seonduv. Sellepärast ei analüüsi kolleegium Riigikohtule esitatud määruskaebuse väiteid, mis seonduvad halduskohtu
16. jaanuari
17. a määrusega läbivaatamatult tagastatud kohustamisnõuetega. See tähendab, et Riigikohtus jäävad tähelepanuta kõik väited, mis seonduvad matmispaiga ja hauatähise taastamisega, sh väited sõjahaudade kaitse seaduse mittekohaldatavuse ning põhiseaduse § 26,
18. a
19. augusti Genfi konventsioonide
20. a
21. juuni (I) lisaprotokolli artikli 34 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8

§ 11lg 1 p 3 alusel.

Tegelikult tagastas halduskohus L. Zõtškova kaebuse

§ 11lg 3 alusel.

III

1. Alljärgnevalt vaatlebki kolleegium Riigikohtule esitatud määruskaebust tuvastamisnõudega seonduvalt.
2. Määruskaebuse esitaja väidab, et halduskohus ei vaadanud kaebust sisuliselt läbi, kaebajalt on võetud juurdepääs õigusemõistmisele, et põhjendatud huvi puudumise küsimust võib arutada ainult pärast kaebuse menetlusse võtmist, kuna väidete hindamine käesolevas menetlusstaadiumis on võimatu (vt käesoleva määruse p 11 alap 1 ja 3 ning p 14 alap 2). Seega on määruskaebuse esitaja seisukohal, et kaebuse esitajate põhjendatud huvi küsimused saab lahendada üksnes kohtuotsusega, s.o kohtuasja sisulisel läbivaatamisel, mitte aga määrusega. Seejuures ei erista määruskaebuse esitaja kolleegiumi arvates selgelt kohtumäärust, millega kaebus tagastatakse läbivaatamatult põhjendatud huvi äranäitamata jätmise pärast, ja kohtumäärust, millega kaebus tagastatakse põhjendatud huvi puudumise pärast, ehkki kaebuse esitaja oli oma põhjendatud huvi väitnud. Kuna määruskaebuse esitaja ei erista selgelt põhjendatud huvi kaebuses äramärkimata jätmise ning põhjendatud huvi puudumise kohta seisukoha võtmist kohtumääruses, siis selgitab kolleegium punktides 29 ja 30 järgmist.
3. Kolleegium on seisukohal, et kaebuse läbivaatamatult tagastamine

§ 11

lg 3 alusel pole iseenesest kaebuse esitajalt õigusemõistmisele juurdepääsu äravõtmine ja kohtusse pöördunud isiku õiguste rikkumine.

§ 7

lg 1 teine lause näeb ette, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

§ 10sätestab nõuded halduskohtule esitatavale kaebusele.

Selle paragrahvi lg 3 sätestab selgelt, et kaebuses, mis on esitatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, tuleb märkida ka kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks.

§ 10

lg 3 on küll kaebusele kui dokumendile nõudeid kehtestav säte, kuid ta on otseselt seotud kohtusse pöördumise õigust reguleeriva

§-ga 7 ning omab kaebusele nõuete esitamisel selle seose tõttu sisulist, mitte pelgalt vormilist tähendust. Kolleegium rõhutab, et tulenevalt

§ 10lg-st 3 peab menetlusosaline ise ära näitama oma põhjendatud huvi.

Asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel kohus kontrollib, kas kaebuse esitaja on põhjendatud huvi ära näidanud. Kohus ei saa ega tohigi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema. Et mitte lasta kohtumenetlusse tuvastamiskaebusi, milles kaebuse esitaja põhjendatud huvi pole väljendatud ja mis seetõttu on lubamatud, näebki

§ 11

lg 3 menetlusökonoomia huvides ette võimaluse tagastada kaebus, milles selle esitaja pole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud kohtu äranäidatud puudusi. Selleks, et vältida kaebuse põhjendamatut tagastamist kohtu poolt, on

§ 11

lg-s 2 sätestatud kohtu kohustus teha kaebuse kohta käiguta jätmise määrus, andes kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ning

§ 11

lg-s 8 õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtule halduskohtu selle määruse peale, millega läbivaatamatult tagastati kaebus, milles kohtu määratud tähtajaks polnud puudused kõrvaldatud. Nendel põhjendustel ei ole õige väide, et, tagastades kaebuse läbivaatamatult

§ 11lg 3 alusel, võtab kohus kaebuse esitajalt juurdepääsu õigusemõistmisele.

Kolleegium märgib, et kohtumäärus, millega kaebus on

§ 11

lg 3 alusel tagastatud seetõttu, et kaebuse esitaja pole kohtu määratud tähtajaks näidanud ära oma põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, ei takista sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöördumist või hilisema kahjunõude esitamist riigivastutuse seaduse alusel. Nimelt sätestab

§ 11

lg 7, et kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti kohtusse pöörduda. 30. Kolleegium on seisukohal, et halduskohus on pädev määrusega lahendama mitte ainult küsimuse, kas kaebuse esitaja on kohtule ära näidanud oma põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.

§ 11

lg 31 p 5 ja § 23 lg 3 p 1 lubab halduskohtul kaebuse määrusega jätta läbi vaatamata ja tagastada ka siis, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetud asjaolud on tõendatud. Kolleegium leidis

1. mai
2. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-9-08 (p 15): "Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi." Kolleegium on seisukohal, et halduskohus võib ilma kohtuistungit korraldamata ja asja otsusega lahendamata määrusega tagastada ka kaebuse, milles põhjendatud huvi on küll ära näidatud, kui on ilmselge, et see huvi ei saa kuidagi edaspidi kaasa aidata tuvastamiskaebuse esitajat kaebuses nimetatud õiguste teostamisel või kaitsmisel. Enesestmõistetavalt peab kohus sellist seisukohta põhjendama.
3. L. Zõtškova kaebust ei tagastatud

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Tema kaebuse tuvastamisnõude osas tagastas halduskohus

§ 11lg 3 alusel.

32. Kuna kaebuse läbivaatamatult tagastamine iseenesest on võimalik, siis on praegusel juhul küsimus selles, kas halduskohus tagastas L. Zõtškova kaebuse tuvastamisnõude osas

§ 11

lg 3 alusel läbivaatamatult seaduse nõuete kohaselt ja kas ringkonnakohus lahendas halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse õigesti, kui leidis, et kaebuse esitajad pole põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks kohtule teatavaks teinud pärast kaebuse käiguta jätmist

1. jaanuari
2. a määruse resolutsiooni p-ga
4. Praegusel juhul on halduskohus kohtumenetluse seaduse formaalsed nõuded täitnud. Halduskohus jättis tuvastamisnõude osas
5. jaanuaril 2008 määruse resolutsiooni p-ga 2 L. Zõtškova kaebuse käiguta ning juhtis määrust põhjendades L. Zõtškova tähelepanu vajadusele teatada kohtule põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks, samuti andis L. Zõtškovale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (vt käesoleva määruse punkti 5 teine lõik). Pärast seda, kui nimetatud määruses näidatud tähtaeg oli möödunud ja L. Zõtškova ei olnud esitatud kaebust muutnud või täiendanud, tagastas halduskohus
6. veebruari
7. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse läbivaatamatult põhjendusega, et kaebuse esitaja ei näidanud kohtu määratud tähtajaks põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks (vt käesoleva määruse p 7 teine lõik).
8. Järgnevalt analüüsib kolleegium seda, kas L. Zõtškova kaebuse

§ 11lg 3 alusel läbivaatamatult tagastamine oli ka sisuliselt õiguspärane.

1. Riigikohtule esitatud määruskaebuses väidetakse (vt käesoleva määruse p 11 alap 4), et kaebajate põhjendatud huvi on tuvastada
2. a
3. augusti Genfi konventsioonide
4. a
5. juuni (I) lisaprotokolli artikli 34 rikkumine, süüdlaste karistamine ja rikutud õiguste taastamine, sh mittevaralise kahju hüvitamine, ning selle eesmärgiga vaidlustati Vabariigi Valitsuse
6. aprilli
7. a korraldus nr
8. Vabariigi Valitsuse täiendava seisukoha kohta antud täiendavas seisukohas (vt käesoleva määruse p 14 alap 2) väidavad määruskaebuse esitajad, et halduskohtule esitatud kaebuses ja teistes menetlusdokumentides märkisid kaebajad, milles seisneb nende põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Just kohtu poolt vastustaja haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ja tema võimalik järgnev karistamine võib vaieldamatult parandada kaebajate olukorda. Süüdioleva isiku vastutusele võtmine, sh mittevaralise kahju väljamõistmine on kaebajate põhjendatud huvi. Moraalset alandamist ja mõnitamist, mida kannatas kaebaja sugulase haua põhjendamatul lahtikaevamisel, ei ole võimalik hinnata mingis konkreetses rahasummas, sellest arusaamiseks on vaja, et vastustaja kannataks sama sügavaid hingepiinu ja hingelist valu. Nende väidete hindamiseks tuleb vaadata, kas ja millises kohtumenetluse staadiumis on L. Zõtškova kohtule selgitanud seda, mida ta nimetab põhjendatud huviks Riigikohtule esitatud määruskaebuses ja Vabariigi Valitsuse täiendava seisukoha kohta antud täiendavas seisukohas.
9. L. Zõtškova on kõigis kohtuastmetes olnud seisukohal, et ta soovib vaidlustatud korralduse õigusvastaseks tunnistamist. Halduskohtule esitatud kaebuses väideti selgesõnaliselt ka seda, et vaidlustatud korraldus rikub kaebuse esitaja õigust austusele tema surnud onu viimse puhkepaiga vastu. Halduskohus leidis, et tulenevalt

§ 10

lg-st 3 märgitakse kaebuses haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul haldusakti õigusvastaseks tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses (vt käesoleva määruse punkti 5 teine lõik). Riigikohtu halduskolleegium nõustub halduskohtu selle seisukohaga. Piisavaks huviks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks tuvastamisnõude puhul ei ole vaidlustatud haldusakti õigusvastasus. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral jääb haldusakt edasi kehtima ning kaebaja õiguste kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada üksnes selle õigusvastasuse kindlakstegemisel. Tuvastamisnõude esitamine on lubatud üksnes sellisel juhul, kui kaebaja saavutab kohtuotsusega eelise oma õiguste edasisel kaitsel. Kolleegium märgib, et käesolevas asjas lahendatav olukord ei ole analoogiline olukorraga, mida kolleegium lahendas haldusasjas nr 3-3-1-44-

1. Nimetatud haldusajas oli kaebus esitatud riigivastutuse seaduse alusel. Koos mittevaralise kahju hüvitamise nõudega esitati haldusakti õigusvastaseks tunnistamise taotlus. Kolleegium leidis haldusasjas nr 3-3-1-44-06, et kaebuse esitajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine rahas ei ole selles asjas põhjendatud ning piisab haldusakti õigusvastasuse tuvastamisest. Praeguses asjas puudub kahjunõue. Kolleegium on seisukohal, et samuti nagu väide, et haldusakt on õigusvastane, ei saa tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks olla pelgalt väide, et haldusakt rikub kaebuse esitaja õigusi. Tuvastamiskaebuse puhul on oluline ära näidata, milleks on kaebuse esitajale tema õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kasulik ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kui põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks pole esitatud, siis puudub kohtul vajadus hinnata seda, kas väidetav õiguste rikkumine on toimunud. Analoogilisi seisukohti on kolleegium väljendanud näiteks haldusasjas nr 3-3-1-78-08 tehtud otsuse punktis
3. Järgnevalt vaatleb kolleegium, millises menetlusstaadiumis on kaebuse esitaja oma põhjendatud huvina nimetanud mittevaralise kahju väljamõistmist. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses väideti, et kaebaja on korduvalt juhtinud halduskohtu tähelepanu sellele, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks (käesoleva määruse p 8 alap 4). Vastuseks sellele väitele asus ringkonnakohus seisukohale, et asja materjalidega pole kooskõlas määruskaebuse väide, et halduskohtu tähelepanu juhiti korduvalt sellele, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise nõudmiseks; võimalikust kahjunõudest on esmakordselt juttu ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, mistõttu halduskohus ei saanud sellega kaebuse kõnealuse nõude osas käiguta jätmisel ega puuduste kõrvaldamata jätmise põhjendusega tagastamisel arvestada. Ringkonnakohus leidis, et kuna tuvastamishuvi polnud kaebuses märgitud ning kaebaja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks puudust, siis ei saanud see huvi halduskohtule juba varem teada olla ning tuvastamisnõude osas kaebuse tagastamine

§ 11lg 3 alusel oli õige (vt käesoleva määruse p 10 alap-d 3 ja 4).

Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtuga, sest kahjunõude võimalikku esitamist kui põhjendatud huvi on tõepoolest esmakordselt mainitud ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Kuna sellist põhjendatud huvi ei olnud ära näidatud halduskohtule esitatud kaebuses ega L. Zõtškova vastuses

1. jaanuari
2. a käiguta jätmise määrusele, siis ei saa halduskohtule ette heita, et ta pole kaebuse läbivaatamatult tagastamisel arvesse võtnud seda, et kaebuse esitaja on tuvastamiskaebuse esitanud selleks, et hiljem esitada riigivastutuse seaduse alusel kahjunõue. Halduskohus sai
3. veebruari
4. a määruse tegemisel tugineda üksnes L. Zõtškova nendele väidetele, mis L. Zõtškova oli kohtule teatavaks teinud kaebuses ja vastuses kaebuse käiguta jätmise määrusele.
5. Süüdlaste järgnev karistamine ning vastustajale samasuguste hingepiinade ja hingelise valu tekitamine kui kaebuse esitaja põhjendatud huvi on esmakordselt esitatud alles Riigikohtu menetluses. Seepärast jäävad need väited halduskohtu
6. veebruari
7. a määruse õiguspärasuse hindamisel Riigikohtu halduskolleegiumi tähelepanuta.
8. Määruskaebuse esitaja väidab, et kohus ei ole erapooletult hinnanud tema põhjendatud huvi puudumist kaebuse esitamiseks (vt käesoleva määruse p 11 alap 4), et põhjendamatult eirates kaebajate huvi asjas, on kohus üles näidanud huvitatust ja mitteobjektiivsust, rikkudes õigust õiglasele ja avalikule asja arutamisele, mis on sätestatud põhiseaduse §-s 15 ja EIÕK artiklis 6