RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-101-08 2. apri

§ 26

lg 1 p-le 1, mille kohaselt on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi; 2)

§ 9

lg 1 kohaselt saab tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebaja vaidlustatavast haldusaktist teada sai. Kaebustest ei selgu, millal kaebajad vaidlustatud haldusaktist teada said, mistõttu puudub kohtul võimalus kontrollida kaebuste tähtaegsust; 3) kui kaebajate tegelikuks sooviks on haldusakti tagasitäitmise nõude asemel kohustamiskaebuste esitamine, ei ole kaebustes näidatud ära normi, millest tulenevad nende subjektiivsed õigused nõuda toimingu sooritamist ja millest tuleneb Vabariigi Valitsuse kohustus nõutav toiming sooritada. Kaebustest ei nähtu ka, et kaebajad oleksid enne kohustamiskaebustega kohtu poole pöördumist pöördunud eelnevalt Vabariigi Valitsuse poole ja et tegemist oleks Vabariigi Valitsuse keeldumise või viivitusega. Seega on esitatud kohustamiskaebused puudustega; 4) kui kaebajate tegelikuks sooviks on tühistamiskaebuste asemel õigusvastasuse tuvastamise kaebuste esitamine, tuleb neil vastavalt

§ 10lg-le 3 märkida põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks.

Kaebajatel peab olema haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus ning soovitud tuvastamine peab andma neile õigusliku kasu või eelise. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses; 5) EIÕK art-le 8 tuginemise seisukohalt on oluline, kas kaebajate lähedane oli Kaarli pst 13 kinnistule maetud, kui palju aega on möödunud lähedase surmast, kui lähedased ja pikaajalised olid kaebajate ja lähedase suhted enne lähedase surma, kui sageli nad lähedase väidetavat hauda Kaarli pst 13 aadressil külastasid ning kuivõrd raskendab säilmete ümbermatmine kalmistule uue haua külastamist võrreldes senise matmispaiga külastamisega. Halduskohus andis kaebuse esitajatele puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja arvates määruse kättesaamisest.

1. V. Deminova ja A. Sokolova jäid
2. veebruari
3. a vastustes kindlaks, et kohtu ettepanek muuta kaebuste õiguslikku alust ei ole põhjendatud ning on vastuolus seadusega. Kaebaja taotleb tunnistada Vabariigi Valitsuse
4. aprilli
5. a korraldus nr 229 õigusvastaseks ning palub paigaldada nende sugulase endisesse matmispaika tahvel või hauatähis, kus peab olema märgitud, et antud kohale oli varem maetud kaebuse esitaja sugulane, kes on langenud vaprana Tallinna vabastamisel
6. septembril
7. a. Ekslik ja arusaamatu on kohtu seisukoht, et kaebajad taotlevad matmispaiga taastamist ja hauatähise tagastamist Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistule. Kohus ei ole kaebuste eesmärki ja sisu mõistnud. Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis ei saa kaebusi sisuliselt läbi vaadata. Kohus ei saa sundida kaebajaid kaebuste sisu ja eesmärki muutma.
8. Tallinna Halduskohtu
9. veebruari
10. a määrusega tagastati kaebused

§ 11

lg 3 alusel, kuna kaebajad ei olnud kohtu poolt antud tähtaja jooksul kaebuste puuduseid kõrvaldanud.

1. V. Deminova ja A. Sokolova esitasid määruskaebused, milles palusid tühistada halduskohtu
2. veebruari
3. a määruse järgmistel põhjendustel: 1) kohus asus juba ettevalmistamise staadiumis hindama ja analüüsima kaebuste argumente ja rikkus sellega kaebajate õigust kohtumõistmisele. Vastustaja ei ole veel oma seisukohta kaebuste suhtes esitanud, uuritud pole vaidlustatud korralduse ja sõjahaudade kaitse seaduse vastavust põhiseadusele ja rahvusvahelisele õigusele ning täidetud pole ka teisi seaduses sätestatud kaebuste läbivaatamise nõudeid; 2) kaebajad ei ole esitanud haldusakti tagasitäitmise nõuet. Haldusakti ei ole käesoleval juhul võimalik tagasi täita, kuna kaebajate sugulane on auavaldustega ümber maetud. Uus matmispaik on Vene Föderatsioonis. Kaebajad ei ole taotlenud uut matmist, vaid uut hauatähist; 3) kaebajad taotlesid vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamist, mitte selle tühistamist. Kaebuste nõuded põhinevad
4. augusti
5. a Genfi konventsioonide
6. juuni
7. a (I) lisaprotokolli art 34 p-l
8. Kui kohus leidis, et nimetatud õigusnorm ei ole Eesti Vabariigi jaoks kohustuslik, pidi ta selgitama sellisele järeldusele jõudmist; 4) kohus otsustas Tallinnas Kaarli pst 13 mälestustahvli paigaldamise võimatuse ilma kaebusi sisuliselt läbi vaatamata ja vaidlustatud korralduse õiguspärasust hindamata. Kaebajatel on korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi, kuna korraldus puudutab nende lähedase põrmu. Õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju hüvitamise nõuete esitamiseks.
9. Vabariigi Valitsus palus jätta määruskaebused rahuldamata ja väitis järgmist: 1) kaebuste tagastamine

§ 11lg 3 alusel ei ole vastuolus kaebajate õigusega kohtumõistmisele.

Halduskohus on kaebajatele selgitanud kaebustes esinevaid puuduseid ning teinud ettepanekuid nende kõrvaldamiseks, määrates selleks tähtaja. Sellele vaatamata ei ole kaebajad puudusi kõrvaldanud ning on kinnitanud, et jäävad kaebuste juurde sellisel kujul, nagu need on. Kaebeõiguse piiramine viisil, et kohus ei vaata kaebust sisuliselt läbi, kui kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud, on lubatav riigivõimu ja õigusemõistmise efektiivse toimimise tagamise huvides; 2) halduskohus on asunud õigele seisukohale, et kaebajad on esitanud haldusakti tagasitäitmise nõuded. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebustes esitatud hauatähise paigaldamise nõuete näol on tegemist kohustamiskaebustega, siis olid kaebused ka sellisel juhul esitatud puudustega ning vaatamata kohtu poolt puudustele tähelepanu juhtimisele ja nende kõrvaldamiseks tähtaja andmisele ei ole kaebajad puudusi kõrvaldanud; 3) kaebajad ei ole ära näidanud põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Väär on kaebajate väide, et nad on põhjendatud huvina näidanud ära soovi esitada hagiavaldused mittevaralise kahju hüvitamiseks. 8. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata, põhjendades määrust järgmiselt: 1) halduskohtu 19. veebruari 2008. a määrusega tagastati kaebused põhjusel, et kaebajad ei kõrvaldanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul kaebustes esinenud puudusi. Vastavalt

§ 11

lg 1 p-le 1 kontrollib kaebuse saanud halduskohus kohtuasja ettevalmistamise staadiumis muu hulgas, kas kaebus vastab

§-s 10 sätestatud nõuetele.

§ 10

lg 3 kohaselt tuleb õigusvastasuse tuvastamise kaebuses ära näidata kaebaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks.

§ 11

lg 2 järgi, kui halduskohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse ja annab kaebajale puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja. Kui kaebaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab kohus

§ 11lg 3 alusel kaebuse määrusega selle esitajale.

Nimetatud sätete eesmärgiks on kontrollida juba ettevalmistamise staadiumis, kas on täidetud kõik vormilised eeldused kaebuse menetlusse võtmiseks ning tagastada kaebus, mida pole selles esinevate puuduste tõttu võimalik menetleda ega rahuldada. Seeläbi tagatakse asja õiglane ja kiire läbivaatamine ning seadusliku kohtulahendi tegemine; 2) halduskohus on leidnud

1. jaanuari
2. a määruses, et kaebus on esitatud puudustega ning on andnud kaebajatele tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks on kohus soovinud täpsustada esitatud nõudeid ning teinud kaebajatele ettepaneku nõude muutmiseks. Kaebuse tagastamine on

§ 11lg 3 kohaselt võimalik üksnes siis, kui kaebuse puudusi ei kõrvaldatud.

Seega peab

§ 11

lg 3 kohaldamise õiguspärasuse tuvastamiseks kontrollima, kas kaebus oli tegelikult puudustega. Kaebuse puuduseks ei saa lugeda kaebaja keeldumist järgida kohtu ettepanekut muuta esitatud nõuet.

§ 11

lg 1 p 3 paneb küll kohtule kohustuse suunata kaebajat õiguste kaitseks tõhusaima taotluse esitamisele, kuid tulenevalt

§ 19lg-st 7 on ainult kaebajal õigus kindlaks määrata kohtu tegevuse ulatus.

Seega ei ole kaebaja keeldumine kohtu ettepaneku järgimisest nõude muutmiseks aluseks kaebuse tagastamisele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26. mai 2000. a lahend asjas nr 3-3-1-21-00). Samas lahendis on Riigikohus leidnud ka, et

§ 10

lg 2 p 4 kohaselt peab kaebuses olema märgitud, milliseid kaebusi esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub, kuid kaebuse esitaja ei pea kvalifitseerima rikutud õigust ega viitama õigustloova akti sättele, millest rikutud õigus tuleneb. Seega ei saa kaebuse tagastamist tingiva puudusena käsitada ka seda, et kaebajad ei ole näidanud kaebuses õigusnormi, millest tuleneb nende õigus nõuda toimingu sooritamist; 3) halduskohtu viidetest 16. jaanuari 2008. a määrusele saab järeldada, et vaidlusaluse määruse kohaselt seisnesid kaebuse puudused järgnevas:

1. a)tühistamiskaebuste esitamise korral pole märgitud, millal said kaebajad vaidlustatud korraldusest teada, mistõttu puudub kohtul võimalus kontrollida kaebuste tähtaegsust;
2. b)õigusvastasuse tuvastamise kaebuste esitamiseks pole ära näidatud kaebajate põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks;
3. c)kohustamiskaebuste esitamise korral pole ära näidatud normi, millest tulenevad kaebajate subjektiivsed õigused nõuda toimingu sooritamist ja millest tuleneb Vabariigi Valitsuse kohustus nõutav toiming sooritada. Kaebustest ei nähtu ka, et kaebajad oleksid enne kohustamiskaebusega kohtu poole pöördumist pöördunud eelnevalt Vabariigi Valitsuse poole ja et tegemist oleks Vabariigi Valitsuse keeldumise või viivitusega; 4) kaebajad on puuduste kõrvaldamise määrusele vastuseks kohtule teatanud, et nende kaebuste puhul on tegemist kohustamis- ja õigusvastasuse tuvastamise kaebustega ning halduskohtupoolne kaebajate soovidega vastuolus olev kaebuste tõlgendamine ei ole põhjendatud. Nagu käesoleva määruse punktis 9 põhjendatud, on taotluse formuleerimise õigus kaebajal ning kohus ei saa sundida kaebajat oma taotlust muutma ka sellisel juhul, kui taotlus ilmselgelt sihile ei vii. Seega ei saa kohus kontrollida kaebuse vastavust kohtu poolt ettepandud kaebuseliigile kehtestatud nõuetele, vaid peab lähtuma kaebaja poolt esitatud taotlusega kaebusele kehtestatud nõuetest. Eelnevast tulenevalt pole asjakohased kohtu viited tühistamiskaebuse tähtaegsuse hindamiseks oluliste asjaolude esitamata jätmisele, sest kaebajad pole tühistamiskaebust esitanud. Samuti pole kohustamisnõude puhul kaebuse puuduseks asjaolu, et õigusnorm või eelnev taotluse rahuldamisest keeldumine on näitamata; 5) tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb näidata ära põhjendatud huvi (

§ 10lg 3).

Põhjendatud huvi näitamist nõudis kohus puuduste kõrvaldamise määruses, selgitades samas, et põhjendatud huvi saab isikul olla siis, kui haldusakti õigusvastasuse tuvastamine on kaebajale oluline tema edaspidiste õiguste kaitsel, rõhutades, et huvi haldusakti õigusvastasuses veenduda ei ole põhjendatud huviks

mõttes. Kaebajad ei näidanud kaebuses, miks neil vaidlusaluse korralduse õigusvastasuse tuvastamist vaja on ega kõrvaldanud seda puudust ka vastuses kohtumäärusele. Alles määruskaebuses viitasid kaebajad põhjendatud huvina asjaolule, et korraldus puudutab nende lähedase põrmu ning rõhutasid, et õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Sellised hilinenud kaebuse täiendused ei saa kaasa tuua tegemise hetkel õiguspärase kohtumääruse tühistamist. Seega on kohus tuvastamisnõude õigesti tagastanud

§ 11

lg 3 alusel, sest tuvastamiskaebusel oli

§ 10

lg-s 3 näidatud puudus ja seda ei kõrvaldatud vaatamata kaebajatele antud tähtajale; 6) kohustamiskaebusel kõrvaldatavaid puudusi ei olnud, sest nagu eelpool põhjendatud, ei ole kaebuse puuduseks asjaolu, et puudub viide õigustloova akti sättele, millel nõue tugineb, ega see, et kaebaja pole vastava taotlusega eelnevalt haldusorgani poole pöördunud. Siiski ei pea ringkonnakohus määruse tühistamist ka selles osas võimalikuks, sest kaebuse tagastamine on lõppjäreldustes õige; 7)

§ 11

lg 31 p 5 alusel saab halduskohus kaebuse tagastada juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Eesti õiguskorras puudub norm, mis annaks isikutele õiguse nõuda riigilt hauatähise paigaldamist kohta, kus kellegi hauda ei ole. Sellist subjektiivset õigust ei anna ka kaebajate poolt viidatud Genfi konventsioonide lisaprotokolli art 34, mis sätestab riigi objektiivse kohustuse okupatsiooni või sõjategevuse tõttu surnud isikute põrmude ja matmiskohtade austamiseks, säilitamiseks ja tähistamiseks. Selliseks nõudeks ei anna alust Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 8 lõige 1 ega põhiseaduse § 26, mis annavad aluse nõuda kaebajatel oma lähedase säilmetega seonduva otsustamist. Käesoleval juhul pole kaebajad nõudnud nende lähedase tagasimatmist Eestisse Kaarli pst 13 kinnistule ja nõuavad üksnes varasema matmiskoha tähistamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. V. Deminova ja A. Sokolova paluvad määruskaebustes tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks uues koosseisus. Määruskaebuses väidetakse järgmist: 1) halduskohus tagastas 19. veebruari 2008. a määrusega kaebuse

§ 11

lg 1 p 3 alusel põhjendusega, et kaebajad ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi. Ringkonnakohus nõustus 4. septembril 2008 kaebuse tagastamise õiguspärasusega, kuna kaebajad pole täitnud kohtu nõudmisi - pole muutnud esitatud taotlusi ja selgitanud oma põhjendatud huvi. Määruskaebuse esitajad ei nõustu ringkonnakohtuga ja leiavad, et nende kaebuse tagastamine on seadusevastane; 2) määruskaebuses vaidlustati halduskohtu nõue muuta kaebuse eset. Kaebaja keeldumine muuta kaebuse taotlusi ei saa olla kaebuse tagastamise aluseks (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-2100). Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et

§ 10

lg 2 p 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub, kuid kaebaja ei pea kvalifitseerima rikutud õigust ega viitama õigustloova akti sättele, millest rikutud õigus tuleneb. Seega ei saa kaebuse tagastamist tingivaks puuduseks olla õigusnormi, millest tuleneb õigus nõuda toimingu sooritamist, näitamata jätmine. Halduskohtu nõue muuta kaebuses esitatud õigusvastasuse tuvastamise taotlus vaidlustatud haldusakti tühistamise taotluseks ja lisada tähtaja ennistamise taotlus võis tingida kaebuse sisulisest läbivaatamisest keeldumise, kuna tähtaeg oli mööda lastud ega kuulunud ennistamisele. Kaebuse tagastamise ülaltoodud motiveering ei ole välistatud halduskohtu

1. veebruari
2. a vaidlustatud määruses ja seega on tunnistatud selle õiguspärasust; 3) kõik kohtu järeldused kaebuses esitatud taotluste kohta on tehtud kaebuse menetlusse võtmise staadiumis. Lubamatu on anda igasugust õiguslikku hinnangut kaebuse nõudmistele ilma kohtuliku läbivaatuseta. See rikub poolte võrdsust menetluses ja meie õigust kohtumõistmisele; 4) kohus ei ole erapooletult hinnanud kaebuse esitajate põhjendatud huvi puudumist kaebuse esitamiseks. Kaebuse õiguslikud motiivid on loetletud
3. novembri
4. a avalduses. M. P. Kulikovi haua väljakaevamine ilma kaebajate nõusolekuta ning ilma vastavate õiguslike alusteta, mis on toodud
5. a
6. augusti Genfi konventsioonide
7. a
8. juuni (I) lisaprotokolli artiklis 34 rikub surnud isiku ja tema lähedaste õigust matmiskoha säilitamisele. Kaebajate põhjendatud huvi on tuvastada nimetatud rikkumine, süüdlaste karistamine ja rikutud õiguste taastamine, sh mittevaralise kahju hüvitamine. Selle eesmärgiga vaidlustati Vabariigi Valitsuse
9. aprilli
10. a korraldus nr 229; 5) eirates põhjendamatult kaebajate huvi asjas, on kohus üles näidanud huvitatust ja mitteobjektiivsust, rikkudes õigust õiglasele ja avalikule asja arutamisele, mis on sätestatud põhiseaduse §-s 15 ja EIÕK artiklis 6

§ 11

lg 1 p 3, vaid

§ 11

lg 3 alusel, kuna kaebajad ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks puudusi; 3) vastupidiselt määruskaebuse esitajate väitele on ringkonnakohus seisukohal, et kaebuse puudusteks ei saa lugeda kaebuse esitaja keeldumist järgida kohtu ettepanekut muuta taotlust ja kuna kaebuse esitajad pole kohtule tühistamiskaebust esitanud, siis on asjakohatud halduskohtu viited tühistamiskaebuse tähtaegsuse hindamiseks oluliste asjaolude esitamata jätmisele ning et kohustamisnõude puhul pole kaebuse puuduseks see, et õigusnorm või taotluses rahuldamisest keeldumine on näitamata. Ringkonnakohus on leidnud, et kaebuse esitaja ei pea kaebuses kvalifitseerima rikutud õigust ja viitama sättele, millest õigus tuleneb. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse tagastamist tingivaks puuduseks pole kaebuses selle õigusnormi näitamata jätmine, millest tuleneb õigus nõuda toimingu sooritamist; 4) Riigikohut eksitav on kaebajate väide, et nende

1. novembri
2. a avalduses oli märgitud kaebajate põhjendatud huvi, sh mittevaralise kahju hüvitamine. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et alles määruskaebuses esitati põhjendatud huvina see, et õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju nõude esitamiseks; 5) ringkonnakohus on õigesti leidnud, et Eesti õiguskorras puudub norm, mis annab õiguse nõuda riigilt hauatähise paigutamist kohta, kus kellegi hauda ei ole, ja sellist õigust ei anna ka EIÕK artikli 8 lg 1 ja põhiseaduse §
3. Määruskaebuses viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid pole asjakohased, kuna nende juhtumite asjaolud erinevad käesoleva vaidluse aluseks olevatest asjaoludest täielikult; 6) kaebuse tagastamine

§ 11

lg 3 alusel pole vastuolus õigusega õiglasele kohtumõistmisele, vaid on lubatav riigivõimu ja õigusemõistmise efektiivse toimimise tagamiseks. Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et

§ 11

lg 3 eesmärgiks on kontrollida juba asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel, kas on täidetud kõik vormilised eeldused kaebuse menetlusse võtmiseks, ja tagastada kaebus, mida pole selles esinevate puuduste tõttu võimalik menetleda ega rahuldada.

1. Vabariigi Valitsus esitas
2. veebruaril 2009 Riigikohtule täiendava seisukoha, milles palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Valitsus väidab järgmist: 1) Riigikohtu halduskolleegiumi otsustest asjas nr 3-3-1-56-08 (p 19) ja 3-3-1-78-08 (p 10) rõhutatakse, et kaebaja peab kaebuses määratlema oma põhjendatud huvi ja näitama, kuidas haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. Kaebajad pole, vaatamata halduskohtu
3. jaanuari
4. a määrusega tehtud ettepanekule näidanud, milline vahetu mõju on vaidlustatud korraldusel nende õigustele ja millist õiguslikku kasu soovitud tuvastus neile väidetavalt annab. Alles ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märkisid kaebajad, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik kahjunõude esitamiseks; 2) isegi kui kaebajad oleksid kaebuses või halduskohtule esitatud mõnes muus menetlusdokumendis väljendanud, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine on neile vajalik mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, poleks nõuetekohaselt täidetud

§ 10lg-st 3 tulenev tuvastamishuvi määratlemise kohustus.

Riigivastutuse seaduse (RVS) § 9 lg 1 sätestab mittevaralise kahju rahalise hüvitamise aluste ammendava loetelu.

§ 10

lg 3 nõude täitmiseks ei piisa, kui kaebaja määratleb haldusakti õigusvastaseks tunnistamise nõudes tuvastamishuvina soovi esitada hiljem mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kaebuses tuleb määratleda, milline RVS § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise alus kaebaja arvates haldusakti õigusvastasuse korral esineb ning esitama väidetava mittevaralise kahju tekitamise asjaolud. Ainult sellisel juhul saab kohus kontrollida tuvastamishuvi olemasolu. Kaebajad ei ole määratlenud, milline RVS § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise alus nende arvates esineb vaidlustatud korralduse õigusvastasuse korral.

1. V. Deminova ja A. Sokolova esitasid Vabariigi Valitsuse täiendava seisukoha kohta oma täiendava seisukoha, milles väidavad järgmist: 1) halduskohus ei vaadanud kaebust sisuliselt läbi, kaebajatelt on võetud juurdepääs õigusemõistmisele; 2) halduskohtule esitatud kaebuses ja teistes menetlusdokumentides märkisid kaebajad, milles seisneb nende põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Just kohtu poolt vastustaja haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ja tema võimalik järgnev karistamine võib vaieldamatult parandada kaebajate olukorda. Süüdioleva isiku vastutusele võtmine, sh mittevaralise kahju välja mõistmine on kaebajate põhjendatud huvi. Moraalne alandamist ja mõnitamist, mida kannatasid kaebajad sugulase haua põhjendamatul lahtikaevamisel, ei ole võimalik hinnata mingis konkreetses rahasummas, sellest arusaamiseks on vaja, et vastustaja kannataks sama sügavaid hingepiinu ja hingelist valu. Põhjendatud huvi puudumise küsimust võib arutada ainult pärast kaebuse menetlusse võtmist, kuna väidete hindamine käesolevas menetlusstaadiumis on võimatu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
2. Kuna Vabariigi Valitsus seab määruskaebusele esitatud vastuses kahtluse alla Riigikohtule esitatud määruskaebuse esitamise tähtaegsuse, siis kontrollib kolleegium kõigepealt seda, kas V. Deminova ja A. Sokolova määruskaebus on tähtaegne. 14.

§ 741

lg 3 järgi esitatakse määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevaks puhuks seadus teisiti ei sätesta.

1. Kohtutoimikus olevast väljastusteatest nähtuvalt on V. Deminova ja A. Sokolova esindaja Tallinna Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a määruse kätte saanud
4. septembril
5. Määruskaebus toodi Tallinna Ringkonnakohtusse
6. septembril
7. Ringkonnakohus saatis määruskaebuse koos toimikuga Riigikohtusse. Määruskaebus saabus Riigikohtusse
8. septembril
9. Ringkonnakohtusse jõudis V. Deminova ja A. Sokolova määruskaebus tähtaegselt, s.o 15 päeva jooksul. Riigikohtu halduskolleegium ei näe põhjendust, miks tuleb tähtaegseks lugeda kaebetähtaja kestel postiasutusele üle antud määruskaebus, tähtaega rikkudes esitatuks lugeda aga Riigikohtule adresseeritud määruskaebus, mis on sama tähtaja kestel on üle antud ringkonnakohtule. Seepärast peab kolleegium V. Deminova ja A. Sokolova määruskaebust tähtaegseks. II
10. Riigikohtule esitatud määruskaebuse sisuliseks lahendamiseks tuleb kõigepealt jõuda selgusele selles, mille üle käib vaidlus Riigikohtus. Selleks tuleb vaadata, mida nõudsid V. Deminova ja A. Sokolova halduskohtus, samuti nende kaebuse menetluskäiku halduskohtus ja määruskaebuse menetluskäiku ringkonnakohtus.
11. Vabariigi Valitsuse
12. aprilli
13. a korraldusega nr 229 otsustati matta ümber Tallinnas Kaarli pst 13 asuval kinnistul olevad sõjaohvrite säilmed Kaitseväe kalmistule Tallinnas Filtri tee 14 (p 1) ning teisaldada Kaarli pst 13 asuv hauatähis viivitamatult ja paigaldada seejärel p-s 1 märgitud matmispaika (p 2). V. Deminova ja A. Sokolova palusid halduskohtule esitatud kaebuses järgmist: 1) tunnistada Vabariigi Valitsuse
14. aprilli
15. a korraldus nr 229 õigusvastaseks; 2) teha Vabariigi Valitsusele ettekirjutus taastada kaebajate rikutud õigus Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul hauatähise paigaldamise teel, kuhu peab olema märgitud, et antud kohale oli varem maetud Mihhail Petr p Kulikov, kes on langenud vaprana Tallinna vabastamisel
16. septembril
17. a. Halduskohus jättis
18. jaanuari
19. a määrusega kaebused käiguta ning kaebajatele anti tähtaeg kaebustes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus tagastas
20. veebruari
21. a määrusega kaebused

§ 11

lg 3 alusel kõigis esitatud nõuetes (s.o nii tuvastamis- kui ka kohustamisnõudes), kuna kaebajad ei olnud kohtu poolt antud tähtaja jooksul kaebuste puuduseid kõrvaldanud. See määrus kaevati täies ulatuses edasi ringkonnakohtule. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses palusid V. Deminova ja A. Sokolova tühistada halduskohtu 19. veebruari 2008. a määrus. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus pidas kohustamisnõude osas kaebuse läbivaatamatult tagastamise õigeks aluseks

§ 11lg 31 p 5.

Tuvastamisnõude osas leidis ringkonnakohus, et halduskohus tagastas selle õigesti

§ 11lg 3 alusel.

Ringkonnakohtu määruse peale on esitatud määruskaebus Riigikohtule.

1. Seega tuleb Riigikohtul analüüsida, kas halduskohus tagastas kaebuse esitaja mõlemad nõuded õiguspäraselt ja kas ringkonnakohus lahendas halduskohtu
2. jaanuari
3. a määruse peale esitatud määruskaebuse õigesti. Eeltoodust tulenevalt analüüsib kolleegium Riigikohtule esitatud määruskaebuse väiteid, mis seonduvad nii tuvastamisnõudega kui ka kohustamisnõudega. Samuti analüüsib kolleegium väiteid, mille kohaselt on rikutud kohtumenetluse nõudeid. Kolleegium ei pea vajalikuks analüüsida seda, kas tuvastamisnõue oli halduskohtule esitatud kaebuses käsitatav iseseisva nõudena või tulnuks seda käsitada ühe või mõlema kohustamisnõude osana. Kolleegium lähtub sellest, et halduskohus ja ringkonnakohus käsitasid kaebuses esitatud nõudeid iseseisvatena ning V. Deminova ja A. Sokolova pole määruskaebustes sellisele lähenemisele vastu vaielnud. Samuti lähtub kolleegium sellest, et puudub vaidlus, et V. Deminova ja A. Sokolova on M. Kulikovi sugulased ning M. Kulikov oli maetud Tallinnas Kaarli pst 13 asuvale kinnistule ja on nüüdseks ümber maetud Vene Föderatsiooni.
4. Enne asja lahendamisele asumist märgib kolleegium, et V. Deminova ja A. Sokolova määruskaebuses kõneldakse kaebuse tagastamisest

§ 11lg 1 p 3 alusel.

Tegelikult tagastas halduskohus V. Deminova ja A. Sokolova kaebuse nii tuvastamisnõude kui ka kohustamisnõude osas

§ 11lg 3 alusel.

Kolleegium kordab, et ringkonnakohus pidas kohustamisnõude osas kaebuse läbivaatamatult tagastamise õigeks aluseks

§ 11

lg 31 p 5; tuvastamisnõude osas leidis ringkonnakohus, et halduskohus tagastas selle õigesti

§ 11lg 3 alusel.

III 20. Määruskaebuse esitajad väidavad, et halduskohus ei vaadanud kaebust sisuliselt läbi, kaebajatelt on võetud juurdepääs õigusemõistmisele, et põhjendatud huvi puudumise küsimust võib arutada ainult pärast kaebuse menetlusse võtmist, kuna väidete hindamine käesolevas menetlusstaadiumis on võimatu (vt käesoleva määruse p 9 alap 1 ja 3 ning p 12 alap 2). Kõik kohtu järeldused kaebuses esitatud taotluste kohta on tehtud kaebuse menetlusse võtmise staadiumis. Lubamatu on anda igasugust õiguslikku hinnangut kaebuse nõudmistele ilma kohtuliku läbivaatuseta. See rikub poolte võrdsust menetluses ja õigust kohtumõistmisele (vt käesoleva määruse p 9 alap 3). Seega on määruskaebuse esitajad seisukohal, et kaebuse esitajate tuvastamisnõudega seonduva põhjendatud huvi olemasolu ning kohustamisnõudega seonduva subjektiivse õiguse olemasolu saab lahendada üksnes kohtuotsusega, s.o kohtuasja sisulisel läbivaatamisel, mitte aga määrusega. Seejuures ei erista määruskaebuse esitajad kolleegiumi arvates selgelt kohtumäärust, millega kaebus tagastatakse läbivaatamatult

§ 11

lg 3 alusel, ja kohtumäärust, millega kaebus tagastatakse

§ 11lg 31 p 5 alusel.

21. Kolleegium on seisukohal, et kaebuse läbivaatamatult tagastamine

§ 11

lg 3 või

§ 11

lg 31 p 5 alusel pole iseenesest kaebuse esitajalt õigusemõistmisele juurdepääsu äravõtmine ja kohtusse pöördunud isiku õiguste rikkumine. Seda seisukohta põhjendab kolleegium tuvastamisnõude osas määruse IV ning kohustamisnõude osas määruse V osas. Määruse vastavates osades võtab kolleegium ka seisukoha, kas ringkonnakohus on V. Deminova ja A. Sokolova määruskaebuse õigesti lahendanud. IV 22. Alljärgnevalt vaatleb kolleegium Riigikohtule esitatud määruskaebust tuvastamisnõudega seonduvalt. 23.

§ 7

lg 1 teine lause näeb ette, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

§ 10sätestab nõuded halduskohtule esitatavale kaebusele.

Selle paragrahvi lg 3 sätestab selgelt, et kaebuses, mis on esitatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, tuleb märkida ka kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks.

§ 10

lg 3 on küll kaebusele kui dokumendile nõudeid kehtestav säte, kuid ta on otseselt seotud kohtusse pöördumise õigust reguleeriva

§-ga 7 ning omab kaebusele nõuete esitamisel selle seose tõttu sisulist, mitte pelgalt vormilist tähendust. Kolleegium rõhutab, et tulenevalt

§ 10lg-st 3 peab menetlusosaline ise ära näitama oma põhjendatud huvi.

Asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel kohus kontrollib, kas kaebuse esitaja on põhjendatud huvi ära näidanud. Kohus ei saa ega tohigi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema. Et mitte lasta kohtumenetlusse tuvastamiskaebusi, milles kaebuse esitaja põhjendatud huvi pole väljendatud ja mis seetõttu on lubamatud, näebki

§ 11

lg 3 menetlusökonoomia huvides ette võimaluse tagastada kaebus, milles selle esitaja pole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud kohtu ära näidatud puudusi. Selleks, et vältida kaebuse põhjendamatut tagastamist kohtu poolt, on

§ 11

lg-s 2 sätestatud kohtu kohustus teha kaebuse kohta käiguta jätmise määrus, andes kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ning

§ 11

lg-s 8 õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtule halduskohtu selle määruse peale, millega läbivaatamatult tagastati kaebus, milles kohtu määratud tähtajaks polnud puudused kõrvaldatud. Nendel põhjendustel ei ole õige väide, et, tagastades kaebuse läbivaatamatult

§ 11lg 3 alusel, võtab kohus kaebuse esitajalt juurdepääsu õigusemõistmisele.

Kolleegium märgib, et kohtumäärus, millega kaebus on

§ 11

lg 3 alusel tagastatud seetõttu, et kaebuse esitaja pole kohtu määratud tähtajaks näidanud ära oma põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, ei takista sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöördumist või hilisema kahjunõude esitamist riigivastutuse seaduse alusel. Nimelt sätestab

§ 11

lg 7, et kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti kohtusse. 24. Halduskohus tagastas V. Deminova ja A. Sokolova kaebuse tuvastamisnõude osas

§ 11lg 3 alusel 19.

veebruari 2008. a määrusega. Kuna kaebuse läbivaatamatult tagastamine iseenesest on võimalik, siis on praegusel juhul küsimus selles, kas halduskohus tagastas V. Deminova ja A. Sokolova kaebuse tuvastamisnõude osas

§ 11

lg 3 alusel läbivaatamatult seaduse nõuete kohaselt ja kas ringkonnakohus lahendas halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse õigesti, leides, et kaebuse esitajad pole põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks kohtule teatavaks teinud pärast kaebuse käiguta jätmist

1. jaanuari
2. a määrusega.
3. Praegusel juhul on halduskohus kohtumenetluse seaduse formaalsed nõuded täitnud. Halduskohus jättis tuvastamisnõude osas
4. jaanuari
5. a määrusega V. Deminova ja A. Sokolova kaebuse käiguta ning juhtis määrust põhjendades kaebuse esitajate tähelepanu vajadusele teatada kohtule põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks (vt käesoleva määruse p 3 alap 4), samuti andis neile tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (vt käesoleva määruse punkti 3 teine lõik). Pärast seda, kui nimetatud määruses näidatud tähtaeg oli möödunud ja V. Deminova ja A. Sokolova ei olnud esitatud kaebust muutnud või täiendanud, tagastas halduskohus
6. veebruari
7. a määrusega kaebuse läbivaatamatult

§ 11

lg 3 alusel põhjendusega, et kaebuse esitajad ei olnud kohtu antud tähtajaks kõrvaldanud kaebuse puudusi (vt käesoleva määruse p 5). 26. Järgnevalt analüüsib kolleegium seda, kas V. Deminova ja A. Sokolova kaebuse tuvastusnõude osas

§ 11lg 3 alusel läbivaatamatult tagastamine oli ka sisuliselt õiguspärane.

1. Riigikohtule esitatud määruskaebuses väidetakse (vt käesoleva määruse p 9 alap 4), et kaebajate põhjendatud huvi on tuvastada
2. a
3. augusti Genfi konventsioonide
4. a
5. juuni (I) lisaprotokolli artikli 34 rikkumine, süüdlaste karistamine ja rikutud õiguste taastamine, sh mittevaralise kahju hüvitamine ning selle eesmärgiga vaidlustati Vabariigi Valitsuse
6. aprilli
7. a korraldus nr
8. Vabariigi Valitsuse täiendava seisukoha kohta antud täiendavas seisukohas (vt käesoleva määruse p 12 alap 2) väidavad määruskaebuse esitajad, et halduskohtule esitatud kaebuses ja teistes menetlusdokumentides märkisid kaebajad, milles seisneb nende põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Just kohtu poolt vastustaja haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ja tema võimalik järgnev karistamine võib vaieldamatult parandada kaebajate olukorda. Süüdioleva isiku vastutusele võtmine, sh mittevaralise kahju väljamõistmine on kaebajate põhjendatud huvi. Moraalset alandamist ja mõnitamist, mida kannatasid kaebajad sugulase haua põhjendamatul lahtikaevamisel, ei ole võimalik hinnata mingis konkreetses rahasummas, sellest arusaamiseks on vaja, et vastustaja kannataks sama sügavaid hingepiinu ja hingelist valu. Nende väidete hindamiseks tuleb vaadata, kas ja millises kohtumenetluse staadiumis on V. Deminova ja A. Sokolova kohtule selgitanud seda, mida nad nimetavad põhjendatud huviks Riigikohtule esitatud määruskaebuses ja Vabariigi Valitsuse täiendava seisukoha kohta antud täiendavas seisukohas.
9. V. Deminova ja A. Sokolova on kõigis kohtuastmetes olnud seisukohal, et nad soovivad vaidlustatud korralduse õigusvastaseks tunnistamist. Halduskohtule esitatud kaebuses väideti selgesõnaliselt ka seda, et vaidlustatud korraldus rikub kaebuse esitajate õigust austusele nende surnud sugulase viimse puhkepaiga vastu. Halduskohus leidis, et kui kaebajate tegelikuks sooviks on tühistamiskaebuste asemel õigusvastasuse tuvastamise kaebuste esitamine, siis tuleb neil vastavalt

§ 10lg-le 3 märkida põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks.

Kaebajatel peab olema haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus ning soovitud tuvastamine peab andma neile õigusliku kasu või eelise. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses (vt käesoleva määruse punkti 3 alap 4). Riigikohtu halduskolleegium nõustub halduskohtu selle seisukohaga. Piisavaks huviks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks tuvastamisnõude puhul ei ole vaidlustatud haldusakti õigusvastasus. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral jääb haldusakt edasi kehtima ning kaebaja õiguste kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada üksnes selle õigusvastasuse kindlakstegemisel. Tuvastamisnõude esitamine on lubatud üksnes sellisel juhul, kui kaebaja saavutab kohtuotsusega eelise oma õiguste edasisel kaitsel. Kolleegium märgib, et käesolevas asjas lahendatav olukord ei ole analoogiline olukorraga, mida kolleegium lahendas haldusasjas nr 3-3-1-44-

1. Nimetatud haldusajas oli kaebus esitatud riigivastutuse seaduse alusel. Koos mittevaralise kahju hüvitamise nõudega esitati haldusakti õigusvastaseks tunnistamise taotlus. Kolleegium leidis haldusasjas nr 3-3-1-44-06, et kaebuse esitajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine rahas ei ole selles asjas põhjendatud ning piisab haldusakti õigusvastasuse tuvastamisest. Praeguses asjas puudub kahjunõue. Kolleegium on seisukohal, et samuti nagu väide, et haldusakt on õigusvastane, ei saa tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks olla pelgalt väide, et haldusakt rikub kaebuse esitaja õigusi. Tuvastamiskaebuse puhul on oluline ära näidata, milleks on kaebuse esitajale tema õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kasulik ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kui põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks pole esitatud, siis puudub kohtul vajadus hinnata seda, kas väidetav õiguste rikkumine on toimunud. Analoogilisi seisukohti on kolleegium väljendanud näiteks haldusasjas nr 3-3-1-78-08 tehtud otsuse punktis
3. Järgnevalt vaatab kolleegium, millises menetlusstaadiumis on kaebuse esitajad oma põhjendatud huvina nimetanud mittevaralise kahju väljamõistmist. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses väideti, et kaebajad on korduvalt juhtinud halduskohtu tähelepanu sellele, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks (vt käesoleva määruse p 6 alap 3). Vastuseks sellele väitele asus ringkonnakohus seisukohale, et asja materjalidega pole kooskõlas määruskaebuse väide, et halduskohtu tähelepanu juhiti korduvalt sellele, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise nõudmiseks; võimalikust kahjunõudest on esmakordselt juttu ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, mistõttu halduskohus ei saanud sellega kaebuse kõnealuse nõude osas käiguta jätmisel ega puuduste kõrvaldamata jätmise põhjendusega tagastamisel arvestada. Ringkonnakohus leidis, et kuna tuvastamishuvi polnud kaebuses märgitud ning kaebajad ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks puudust, oli tuvastamisnõude osas kaebuse tagastamine

§ 11lg 3 alusel õige (vt käesoleva määruse p 8 alap 5).

Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtuga, sest kahjunõude võimalikku esitamist kui põhjendatud huvi on tõepoolest esmakordselt mainitud ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Kuna sellist põhjendatud huvi ei olnud ära näidatud halduskohtule esitatud kaebuses ega V. Deminova ja A. Sokolova vastuses

1. jaanuari
2. a käiguta jätmise määrusele, siis ei saa halduskohtule ette heita, et ta pole kaebuse läbivaatamatult tagastamisel arvesse võtnud seda, et kaebuse esitajad on tuvastamiskaebuse esitanud selleks, et hiljem esitada riigivastutuse seaduse alusel kahjunõue. Halduskohus sai
3. veebruari
4. a määruse tegemisel tugineda üksnes V. Deminova ja A. Sokolova nendele väidetele, mis V. Deminova ja A. Sokolova olid kohtule teatavaks teinud kaebuses ja vastuses kaebuse käiguta jätmise määrusele.
5. Süüdlaste järgnev karistamine ning vastustajale samasuguste hingepiinade ja hingelise valu tekitamine kui kaebuse esitajate põhjendatud huvi on esmakordselt esitatud alles Riigikohtu menetluses. Seepärast jäävad need väited halduskohtu
6. veebruari
7. a määruse õiguspärasuse hindamisel Riigikohtu halduskolleegiumi tähelepanuta.
8. Määruskaebuse esitajad väidavad, et kohus ei ole erapooletult hinnanud nende põhjendatud huvi puudumist kaebuse esitamiseks (vt käesoleva määruse p 9 alap 4), et põhjendamatult eirates kaebajate huvi asjas, on kohus üles näidanud huvitatust ja mitteobjektiivsust, rikkudes õigust õiglasele ja avalikule asja arutamisele, mis on sätestatud põhiseaduse §-s 15 ja EIÕK artiklis 6

§ 11lg 3 alusel V.

Deminova ja A. Sokolova kaebuse kohustamisnõude osas läbivaatamatult põhjendusega, et kaebuse esitajad pole kaebusest kõrvaldatud

1. jaanuari
2. a kohtumääruses nimetatud puudusi. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu seisukoht on vastupidine Riigikohtule esitatud määruskaebuses väidetule. Ringkonnakohus leidis vastupidiselt halduskohtule, et kohustamiskaebusel kõrvaldamisele kuuluvaid puudusi ei olnud, sest kaebuse puuduseks pole asjaolu, et puudub viide õigustloova akti sättele, millele nõue tugineb, ega see, et kaebaja pole eelnevalt pöördunud vastava taotlusega haldusorgani poole (vt käesoleva määruse p 8 alap 6). Seega leidis ringkonnakohus, et halduskohus ei oleks tohtinud tagastada kaebust kohustamisnõude osas läbivaatamatult

§ 11lg 3 alusel.

Nõustumata halduskohtu põhjendustega, ei pidanud ringkonnakohus siiski võimalikuks halduskohtu

1. veebruari
2. a määruse tühistamist kaebuse kohustamisnõude osas läbivaatamatult tagastamise kohta, sest kaebuse tagastamine oli ringkonnakohtu arvates lõppjäreldustes õige (vt käesoleva määruse p 8 alap 6). Sisuliselt asendas ringkonnakohus, nõustudes kohustamisnõude osas V. Deminova ja A. Sokolova kaebuse läbivaatamatult tagastamisega, halduskohtu põhjendused oma põhjendustega ning kohaldas kaebuse tagastamise teist õiguslikku alust (vt käesoleva määruse p 8 alap 7).
3. Ringkonnakohus leidis, et õige olnuks V. Deminova ja A. Sokolova kaebus tagastada

§ 11

lg 31 p 5 alusel (vt käesoleva määruse p 8 alap 7).

§ 11

lg 31 p 5 annab halduskohtule õiguse tagastada kaebus või protest määrusega, kui "kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud." Samasisuline on ringkonnakohtu pädevust sätestav

§ 33lg 3 p 5.

35. V. Deminova ja A. Sokolova väidavad, et kõik kohtu järeldused taotluste kohta on tehtud kaebuse menetlusse võtmise staadiumis, lubamatu on anda igasugust õiguslikku hinnangut kaebuse nõudmistele ilma kohtuliku läbivaatuseta, see rikub poolte võrdsust menetluses, kaebajatelt on võetud juurdepääs õigusemõistmisele (vt käesoleva määruse p 9 alap 3 ja p 12 alap 1). Kolleegium nende väidetega ei nõustu ja on seisukohal, et kaebuse kohtumäärusega läbivaatamatult tagastamine

§ 11

lg 31 p 5 alusel teenib samu eesmärke kui kaebuse kohtumäärusega läbivaatamatult tagastamine

§ 11

lg 3 alusel, ei riku poolte võrdsust menetluses ega võta iseenesest isikult juurdepääsu õigusemõistmisele. Ka

§ 11

lg 31 p 5 alusel tehtud kohtumääruse peale võib

§ 11

lg 8 järgi esitada määruskaebuse ringkonnakohtule ning ringkonnakohtu vastav määrus on edasi kaevatav Riigikohtule. Järelikult on nii halduskohtu kui ringkonnakohtu seisukohad kontrollitavad kõrgema astme kohtus. Ka ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (

§ 11lg 7).

Seega pole isikult ära võetud juurdepääsu õigusemõistmisele. 36. Riigikohtu halduskolleegium on

§ 11

lg 31 p 5 ja § 33 lg 3 p 5 tõlgendades asjas nr 3-3-19-08 tehtud määruse punktis 15 jõudnud järeldusele, et kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi; kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda; haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. Praeguses asjas ei ole ringkonnakohus määrusega võtnud seisukohta, kas Vabariigi Valitsuse vaidlustatud korraldus rikub või ei riku V. Deminova ja A. Sokolova õigusi. Ringkonnakohus on leidnud, et V. Deminoval ja A. Sokoloval puudub õigus kohustamiskaebusega nõuda riigilt hauatähise paigutamist kohta, kus kellegi hauda ei ole (vt käesoleva määruse p 8 alap 7). Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus ei ole sellisele järeldusele jõudmisel rikkunud kohtumenetluse seadust. 37. Määruskaebuse esitajad väidavad, et põhjendamatult eirates kaebajate huvi asjas, on kohus üles näidanud huvitatust ja mitteobjektiivsust, rikkudes õigust õiglasele ja avalikule asja arutamisele, mis on sätestatud põhiseaduse §-s 15 ja EIÕK artiklis 6