3-1-1-23-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-23-09 Otsuse kuupäev

1. aprill 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe Kohtuasi V. P. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. septembri
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-6352 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts 2009 Istungil osalenud isikud V. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Sirk ja Põhja Politseiprefektuuri esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. septembri
7. a kohtuotsus ja lõpetada üldmenetlus V. P. väärteoasjas liiklusseaduse § 7722 lg 2 järgi.
8. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
9. Hüvitada V. P.-le kaitsjale makstud tasu 15 000 (viisteist tuhat) krooni riigieelarve vahenditest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Väärteoasja materjalidest nähtub, et
11. mail
12. a peatati V. P. poolt juhitud auto Tallinnas. Ta andis menetlusaluse isikuna ütlused, et ei jälginud spidomeetri näitu ning oli nõus kiirmenetlusega. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse komissar Peeter Juuro koostas kiirmenetluse otsuse, millega karistas V. P. LE § 124 p 1 rikkumise eest LS § 7722 lg 2 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut (1200 krooni). Kui menetlusalune isik soovis näha kiirusemõõteseadme taatlust kinnitavaid taatlusmärgiseid, tõmbas menetleja kiirmenetluse otsuse maha ega andnud seda menetlusalusele isikule kätte. Edasiselt koostas kohtuväline menetleja üldmenetluse korras väärteoprotokolli selle kohta, et V. P. juhtis
13. mail
14. a kella 14.55 ajal Tallinnas Pärnu maanteel mootorsõidukit kiirusega 76 km/h (+/- 3) alas, kus kehtis suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Sellega rikkus V. P. liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo LS § 7722 lg 2 järgi. Põhja Politseiprefektuuri
15. juuni
16. a üldmenetluse otsusega karistati V. P. selle väärteo eest rahatrahviga 30 trahviühikut (1800 krooni).
17. V. P. kaitsja Indrek Sirk esitas maakohtule kaebuse, milles palus väärteomenetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Kaebuses leiti, et V. P. väärteoasjas on tehtud kaks erinevat karistamisotsust - kiirmenetluse otsus ja üldmenetluse otsus. Selline olukord on vastuolus PS § 23 lg-ga 3, mistõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel. Kaitsja leidis sedagi, et mõõtetulemus ei vasta mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg-le 1, sest kiiruse mõõtmiseks kasutatud mõõtevahend oli nõuetekohase taatlusmärgiseta. Sellest tulenevalt ei ole mõõtetulemus mõõteseaduse mõttes usaldusväärne ja mõõtevahendi näit ei ole lubatud tõend.
18. Harju Maakohtu
19. septembri
20. a kohtuotsusega tühistati Põhja Politseiprefektuuri otsus osaliselt ja V. P.-le määrati LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut (1200 krooni). Muus osas jäi otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 3.1 Kohus asus seisukohale, et V. P. väärteoasja menetlemisel ei rikutud PS §-s 23 sätestatud topeltkaristamise keeldu. V. P. kinnipidamisel ei olnud vaidlust kiiruse ületamise asjaoludes - isik tunnistas oma süüd ja selgitas, et ei jälginud möödasõidul spidomeetri näitu. Kohtuväline menetleja koostaski kiirmenetluse otsuse, kuid otsuse tegemise järel hakkas menetlusalune isik kahtlema kiirusemõõtevahendi taatlemismärgistuse nõuetekohasuses. Sellisel puhul oleks kiirmenetluse kohaldamine läinud vastuollu VTMS § 55 lg 1 nõuetega. Kohtuväline menetleja tõmbas kiirmenetluse otsuse maha ja koostas sama rikkumise kohta väärteoprotokolli. V. P. karistati väärteo eest kohtuvälise menetleja otsusega üldkorras. Kohus märkis, et PS § 23 lg 3 ei luba kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. V. P. suhtes tehtud kiirmenetluse otsus ei jõustunud ega olnud täidetav. Kiirmenetluse otsust isikule kätte ei antud, asja menetlemist jätkati üldkorras. Kohus rõhutas, et kiirmenetluse otsust ei kantud karistusregistrisse ega saadetud kohtutäiturile sundtäitmiseks. Seda arvestades ei ole topeltkaristamise keeldu rikutud. 3.2 Kiirust mõõtis pädev ametiisik nõuetekohaselt taadelduks tunnistatud kiirusemõõtevahendiga. Mõõtetulemuse kohaselt ületas V. Pulk lubatud sõidukiirust 23 km/h võrra, millega pani toime väärteo LS § 7422 lg 2 järgi. 3.3 Kuna V. P.-l ei olnud väärteo arutamise ajal kehtivaid karistusi ja ta pole uusi väärtegusid toime pannud, kergendas kohus kohtuvälise menetleja otsusega kohaldatud karistust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
21. V. P. kaitsja I. Sirk esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles palub jätkuvalt väärteomenetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p-des 1 ja 2 toodud alustel. Kassaator põhjendab oma taotlust järgmiselt. 4.1 Üldmenetluse kohaldamine asjas, milles on juba kohaldatud kiirmenetlust, on ebaseaduslik. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohtuvälise menetleja õigust tühistada iseenda koostatud otsuseid. Jättes otsuse kätte andmata ja väärteoregistrisse kandmata, rikkus menetleja VTMS § 57 lg 3, § 81 ja § 82 sätteid. V. P. suhtes tehti kiirmenetluse otsus, millega kohaldati ka karistust - rahatrahv 1200 krooni. Üldmenetluse otsusega karistati teda aga rahatrahviga 1800 krooni. Karistuse karmistamine ei ole kooskõlas KarS §-s 56 lg-s 1 ja §-s 58 sätestatud karistuse kohaldamise üldpõhimõtetega. Kassaator leiab, et V. P. väärteoasjas on tehtud kaks karistamisotsust sõltumata sellest, kas need täitmisele pööratakse või karistusregistrisse kantakse. Samas asjas paralleelselt kahe menetluse toimetamine on vastuolus PS § 23 lg-ga
22. Kaitsja leiab, et väärteomenetluse lõpetamine tuleneb VTMS § 29 lg 1 p-st 2, mille kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest. 4.2 Mõõtetulemus ei vasta MõõteS § 5 lg-le 1 ja lg 2 p-le 2, sest mõõtevahend oli taatlemata. Rikutud on MõõteS § 11 lg 3 ja § 13 lg 3, sest mõõtevahendil puudus nõuetekohane taatlusmärgis. 4.3 Väärteoasja lahendamisel on rikutud kriminaalmenetluse keele nõuet KrMS § 10 lg 3 tähenduses. V. P. karistamisel on tuginetud võõrkeelsele dokumendile Kalibriershein nr T07-1295/6, mille eestikeelset tõlget toimikus ei ole.
23. Põhja Politseiprefektuuri esindaja vandeadvokaat Erki Kergandberg esitas kassatsioonivastuse, milles ta leiab, et mõõtevahend on nõuetekohaselt taadelduks tunnistatud. Kohus on otsust tehes tuginenud kalibreerimistunnistusel olevale taatlusmärgisele, mitte tunnistusele endale. Kassatsioonivastuse esitaja leiab, et kiirmenetluse otsusega V. P. tegelikult ei karistatud. V. P.-le on määratud vaid üks karistus - üldmenetluse otsusega rahatrahv 1800 krooni, mida Harju Maakohtu otsusega vähendati 1200 kroonini. Asjaolu, et toimiku materjalide hulgas on ka isikule kätteandmata ja jõustumata kiirmenetluse otsus, millega karistati V. P. kergema karistusega kui üldmenetluse korras, on seletatav sellega, et nimetatud otsused on teinud erinevad kohtuvälised menetlejad, kes on hinnanud V. P. karistust mõjutavaid asjaolusid erinevalt.
24. Kohtuistungil jäi V. P. kaitsja kassatsiooni juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kassatsioon rahuldamata ja V. P. karistamine LS § 7422 lg 2 järgi muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
25. Kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad VTMS §-s 155 ettenähtud eeldused. See tähendab, et nii menetlejale kui ka menetlusalusele isikule on väärteo toimepanemise asjaolud selged, menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Isik peab olema kiirmenetlusega nõus ja andma selle kohta eraldi allkirja ülekuulamise protokolli.
26. Väärteoasja materjalist nähtub, et kohtuväline menetleja pidas võimalikuks lahendada V. P. väärteoasja kiirmenetluses. Rikkumise asjaolud olid selged, isik rikkumisele vastu ei vaielnud. V. P.-le selgitati tema õigusi ja kohustusi ning kiirmenetluse erisusi ja tal võimaldati anda ütlusi väärteo kohta. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et V. Pulk oli kiirmenetlusega nõus ja andis selle kohta ka allkirja. V. Pulk on protokollis märkinud, et ta ei järginud spidomeetri näitu möödasõidul. Seega esinesid kõik seaduses ettenähtud eeldused kiirmenetluse kohaldamiseks ja kohtuväline menetleja koostas kiirmenetluse otsuse juhindudes VTMS § 57 lg-test 1 ja 2 ning allkirjastas selle. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et sellest hetkest oli väärteoasjas otsus tehtud ning seda oli võimalus vaidlustada vaid VTMS § 114 lg 1 p-s 1 sätestatud korras.
27. Käesolevas väärteoasjas soovis menetlusalune isik pärast seda, kui ta oli nõustunud kiirmenetluse kohaldamisega, saanud selgitused sellest menetlusest tulenevate õiguste kohta ja andnud ka ütlused väärteo asjaolude kohta ning kui kiirmenetluse otsus oli menetleja poolt alla kirjutatud, selgitust mõõtevahendi taatlemise õiguspärasuse kohta, kuid menetleja selgitus teda ei rahuldanud. Kohtuväline menetleja tõlgendas seda kiirmenetlust takistava asjaoluna, pidades silmas, et menetlusalune isik ei olnud vastavalt VTMS § 57 lg-le 3 kiirmenetluse otsuse teise eksemplari kättesaamise kohta allkirja andnud. Kolleegium märgib, et isiku keeldumine kiirmenetluses tehtud otsuse kättesaamisest allkirja vastu ei ole võrdsustatav tema keeldumisega kiirmenetlusest, millega ta oli eelnevalt juba nõustunud ning mis oli juba kohtueelse menetleja poolt läbi viidud ja selles menetlusstaadiumis lõppenud. Kriminaalkolleegium märgib, et kohtuvälisel menetlejal ei olnud pärast kiirmenetluse otsuse tegemist seaduslikku võimalust oma otsuse tühistamiseks ja sama asja menetlemise jätkamiseks üldmenetluse korras. Alustades pärast kiirmenetluse otsuse tegemist ja karistuse määramist üldmenetlust ning karistades V. P. sama teo eest ka üldmenetluses, rikuti ne bis in idem põhimõtet PS § 23 lg 3 tähenduses.
28. Nendel põhjustel leiab kriminaalkolleegium, et nii kohtuväline menetleja kui ka maakohus on V. P. väärteoasja lahendamisel üldmenetluse korras rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses, sest väärteoasi oli kohtuvälise menetleja poolt lahendatud kiirmenetluses ja kiirmenetluse otsus oli vaidlustatav VTMS § 114 lg 1 p 1 korras.
29. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 2 ja VTMS § 174 p-st 4 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
30. septembri
31. a kohtuotsuse ja lõpetab üldmenetluse V. P. väärteoasjas LS § 7722 lg 2 järgi.
32. Lõpetades üldmenetluse V. P. väärteoasjas, ei võta kriminaalkolleegium seisukohta teistes kassatsioonis tõstatatud küsimustes.
33. Seoses kaitsja taotlusega hüvitada V. P.-le kaitsjatasu märgib kriminaalkolleegium järgmist. Väärteomenetluse seadustiku § 23 sätestab: "Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest." Riigikohus on
34. aprilli
35. a otsuses nr 3-1-1-37-03 (RT III 2003, 12, 117) märkinud, et otsustamaks väärteomenetluses VTMS §-s 23 märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul arvestada selle asja keerukusega ning lahendada küsimus selle kohta, kas tasu maksmine on vajalik ja konkreetses asjas põhjendatud. Seejuures on Riigikohus võtnud arvesse kohtuistungite mahtu ning määratud või mõistetud karistuse suurust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
36. mai
37. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-75-03 - RT III 2003, 21, 200 ja
38. märtsi
39. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-2-08 - RT III 2008, 12, 86). Käesolev väärteoasi ei ole mahukas ega keskmisest keerukam. Menetlusalust isikut karistati üldmenetluses rahatrahviga 1200 krooni. Seega on õigustatud õigusabikulu hüvitamine 15 000 krooni ulatuses, mis on kolleegiumi arvates põhjendatud ja mõistlik summa. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe