RIIGIKOHUS ÜLDKOGU KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-59-07 14. aprill

) § 381 lg 3 kohaselt Vabariigi Presidendi nõusolek süüdistamisakti koostamiseks.

§ 381lg 3 kohast otsust pole Vabariigi President vastu võtnud.

Vabariigi Presidendi otsuses anti nõusolek kaebaja kriminaalvastutusele võtmiseks, millest järeldub, et president on andnud nõusoleku üksnes süüdimõistva otsuse tegemiseks. Presidendil pole pädevust nõustuda kellegi kriminaalvastutusele võtmisega; 4) regulatsiooni, millised on kohtuniku ametikohustuste täitmise peatamisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed, kehtiv õigus ei sisalda. Kohtute seadus (KS) ega avaliku teenistuse seadus ei näe ette võimalust peatada töötasu maksmine ametis olevale kohtunikule. Kohtunikule, kelle ametikohustuste täitmine on peatatud, pole avaliku teenistuse seaduse kitsendavad põhimõtted kohaldatavad kohtuniku erilise staatuse tõttu, mis on seotud ka arvukate töökoha piirangutega (KS § 49). Kohtunikule palga maksmise peatamine jätab ta ilma ainsast võimalikust sissetulekust.

1. Halduskohtule esitatud kaebuses palus A. Šuvalov ka kohaldada esialgset õiguskaitset, milleks kohustada Justiitsministeeriumi tagama eelarvevahendid A. Šuvalovi senisest palgast (ametipalk ja staažitasu) 1/2 väljamaksmiseks. Tallinna Halduskohus jättis
2. juuli
3. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. A. Šuvalov esitas selle kohtumääruse peale Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse ja kohustada Justiitsministeeriumi esialgse õiguskaitse korras tagama kriminaalmenetluse ajaks eelarvevahendid A. Šuvalovile senisest palgast 1/2 väljamaksmiseks. Tallinna Ringkonnakohus palus
4. augustil 2006 A. Šuvalovit esitada andmed ja võimalusel tõendid A. Šuvalovi praeguse majandusliku olukorra kohta, kuna esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatakse sisuliselt vajadusega tagada kaebaja majanduslik kindlustatus. A. Šuvalov esitas ringkonnakohtule pangakonto väljavõtte ja abikaasade eelmise aasta ühise tuludeklaratsiooni. Tallinna Ringkonnakohus jättis
5. augusti
6. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus ei pidanud A. Šuvalovi majanduslikku seisundit selliseks, mis tingiks esialgse õiguskaitse kohaldamist.
7. Justiitsminister kaebusega ei nõustunud ja väitis järgmist: 1) ükski seadus ei reguleeri kohtuniku teenistussuhte peatumise üldaluseid ega tagajärgi, mistõttu KS § 8 lg 2 ja ATS § 12 lg 3 p 3 alusel tuleb selles küsimuses juhinduda avaliku teenistuse seadusest ja nimelt ATS § 107 lg-st 2 ja § 108 p-st
8. Kohtuniku ametikohustuste täitmise peatamine

§ 381

lg 3 alusel tähendab ametikohustuste täitmisest vabastamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja see on samastatav ajutiselt teenistusülesannetest vabastamisega ATS § 108 p 10 mõttes; 2) ametipalga ja lisatasu säilitamine teenistussuhte peatumisel peab olema sätestatud seaduses. ATS ei näe ette ametipalga ja lisatasude säilitamist, kui teenistussuhe peatub ATS § 108 p 10 alusel. Presidendi otsusega peatati kaebaja ametivolitused. Justiitsministri käskkiri on dokument, mis annab raamatupidajale aluse palga väljamakseid mitte teha. Kohtuniku ametipalga maksmise peatamise küsimus ei ole antud ühegi teise ametiasutuse pädevusse, mistõttu on tegemist justiitsministri pädevusse kuuluva küsimusega; 3) kaebaja viide töötamise piirangule ei ole asjakohane. KS § 95 lg 4 näeb ette, et kui distsiplinaarkolleegium kõrvaldab kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest, võib distsiplinaarkolleegium kohtuniku palka vähendada kuni poole võrra. Ei saa pidada mõistlikuks olukorda, kus distsiplinaarmenetluse ajaks võib palka vähendada, kriminaalmenetluse ajaks aga palga maksmist peatada ei saa; 4) käskkiri edastati kaebajale e-postiga. Vaidlustamisviite puudumine on vormiviga, mis käskkirja sisulist õiguspärasust haldusmenetluse seaduse § 57 lg 2 järgi ei mõjuta.

1. Tallinna Halduskohus tõlgendas kaebaja nõuet kohustamisnõudena ametipalga säilitamiseks ja maksmiseks või muu samaväärse hüvitise maksmiseks ning jättis
2. novembri
3. a otsusega kaebuse rahuldamata järgmistel motiividel: 1) avalike teenistujate, sh kohtunike palga saamise nõudeõiguse aluseks on ATS § 37 lg 1, mille kohaselt on teenistujal õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Kohtute seaduses sätestatakse vaid kohtunike palgamäär. Kohtuniku õigus saada palka tuleneb vahetult seadusest, tema ametisse nimetamise otsusest ja ametikohustuste täitmisele asumisest ega vaja realiseerumiseks eraldi haldusakti andmist. Palga saamise nõudeõigus lõpeb automaatselt ametist vabastamisega ja palga maksmise lõpetamise kohta ei ole tarvis koostada eraldi haldusakti. Samamoodi katkeb palga saamise õigus teenistussuhte peatudes ning jätkub teenistussuhte taastudes. Halduspraktikas koostatakse nn palgakäskkirju, milles fikseeritakse seadusest tulenev palgamäär, kuid need on haldusõiguse mõttes internsed aktid, millest ei sõltu kohtuniku õiguste tekkimine, peatumine või lõppemine. See tähendab, et kohtuniku õigus saada palka ning selle õiguse peatumine ja lõppemine ei tulene palga kohta antud käskkirjast, vaid teenistuskohustuste täitmisele asumisest, ametikohustuste täitmise peatamisest või lõppemisest, mistõttu vaidlustatud käskkiri ei ole ega saagi olla aluseks kaebaja palgasaamisõiguse peatumisele. Nimetatud dokument on üksnes haldusesisest tähtsust omav akt, millega jaotatakse raamatupidamises eelarvevahendeid ning millel puudub siduv toime kaebaja suhtes. Kui kaebaja teenistussuhe ei ole tegelikult peatunud, siis on tal õigus saada palka vaatamata justiitsministri vastupidise sisuga käskkirjale. Sellepärast tuleb kaebaja nõuet tõlgendada kohustamisnõudena ametipalga säilitamiseks ja maksmiseks pooles ulatuses või muu samaväärse hüvitise maksmiseks; 2) väär on kaebaja seisukoht, et Vabariigi Presidendi nõusolek tähendab, et president on päri üksnes süüdimõistva otsuse tegemisega kaebaja suhtes. Vabariigi President on põhiseaduse § 153 lg-st 1 tulenevat pädevust kasutades andnud nõusoleku kaebaja kriminaalvastutusele võtmiseks ehk tema kohta süüdistusakti koostamiseks kriminaalmenetluse seadustiku mõttes.

§ 381

terminikasutusele otseselt mittevastava, kuid sisult siiski põhiseadusega kooskõlas oleva sõnastuse kasutamine on vormiviga, mis on põhimõtteliselt kõrvaldatav ega too kaasa otsuse sisulist õigusvastasust ja kehtetust; 3)

§ 381

lg 3 kohaselt peatab Vabariigi Presidendi nõusolek ametiisiku kohta süüdistusakti koostamiseks selle isiku ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuniku ametikohustuste täitmise peatamine tähendab, et peatub kohtuniku teenistussuhe riigiga. Palka makstakse ametikohustuste täitmise eest, mis tähendab, et palga maksmiseks aja eest, mil kohtunik ametikohustusi ei täida, peab olema seaduslik alus. Ühestki õigusaktist ei tulene ametniku või kohtuniku õigust saada palka aja eest, mil ta ei täida ametikohustusi käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu. ATS § 107 lg 2 sätestab, et teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule seaduses sätestatud juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitist. Asjakohased ei ole kaebaja väited, et ATS § 107 lg-t 2 tuleb kohaldada vaid ATS §-s 108 ettenähtud alustel ning et kaebajale ei ole teatavaks tehtud sama seaduse § 111 lg-s 1 sätestatud käskkirja ega korraldust teenistussuhte peatamise kohta. Kaebaja teenistussuhe on peatunud ATS § 108 p 10 järgi, s.o muul juhul, mil ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Kaebaja ametikohustuste täitmine peatati Vabariigi Presidendi otsusega kooskõlas

§ 381

lg-ga 3, mis on ATS § 111 lg 1 suhtes eriregulatsioon ning millest tulenevalt ei vaja teenistussuhte peatumine lisaks Vabariigi Presidendi otsusele täiendavat vormistamist käskkirja või korraldusega; 4) kohtunikule võib küll tema tööd iseloomustava konfliktsituatsiooni tõttu osaks langeda erinevaid kahtlusi, kuid see ei õigusta töötasu säilitamist kriminaalmenetluse ajal. Vaatamata teenistussuhte peatumisele säilib kohtunikul kohtuniku staatus ja ta ei või KS § 49 kohaselt väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl, kuid ka see asjaolu ei anna alust kohelda kohtunikku erinevalt teistest avalikest teenistujatest ning tema suhtes ATS § 107 lg-t 2 mitte kohaldada. Ka ametnikel, kelle kohta seadusest tulenevat töökohapiirangut ei kehti, on kriminaalmenetluse ajal tõenäoliselt raske muud tööd leida; 5) väär on kaebaja seisukoht, et kaebajale tulnuks pakkuda võimalust täita kriminaalmenetluse ajal õigusemõistmiseväliseid ülesandeid. Tulenevalt KS §-dest 2, 3, 6, 9, 37, 45, 56 on kõik kohtuniku ametiülesanded vältimatult seotud õigusemõistmisega; 6) analoogiaks KS § 95 lg-ga 4 puudub alus, sest distsiplinaarmenetluse algatamine toimub teistel juhtudel ja teistsugustel tingimustel kui kriminaalsüüdistuse esitamine kohtunikule. Pole põhjust eeldada, et seadusandja on juhuslikult jätnud tähelepanuta, et kohtute seaduses puudub kriminaalmenetluse osas KS § 95 lg-ga 4 sarnane norm. Ilmselgelt põhjendamatu süüdistusakti koostamise peab välistama Vabariigi Presidendi nõusolek ja sellele eelnev menetlus Riigikohtu üldkogus. See ei tähenda, et kohtunikku saaks juba kriminaalmenetluse ajal käsitada süüdiolevana, kuid lükkab ümber kaebaja käsituse, nagu ohustaks alusetud kriminaalsüüdistused kohtunikke enam kui muid ametiisikuid; 7) seega on palga mittesäilitamine seadusandja teadlik valik, millest kohus saaks kõrvale kalduda vaid normi põhiseadusevastasuse korral. Kohtuniku sissetulekuta jätmine kriminaalmenetluse ajaks võib koostoimes süütuse presumptsiooni põhimõttega (PS § 22 lg l) olla vastuolus seadusandja kohustusega sätestada kohtuniku sõltumatuse tagatised (PS § 147 lg 4). Samas räägib palga mittemaksmise kasuks avalik huvi vältida tasustamist ajal, mil kohtunik ei täida oma ametikohuseid. Faktil, et kohtu poolt kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud kohtunik (kurjategija) on kogu kriminaalmenetluse aja, mis võib kesta aastaid, saanud riigi käest mittemidagitegemise eest kohtuniku palka (maksumaksja raha), mis on tavainimese (maksumaksja) töötasust kordi kõrgem, oleks ühiskonnas tohutult negatiivne kõlapind, see riivaks teravalt rahva õiglustunnet ning madaldaks õiguskaitseasutuste usaldusväärsust ja autoriteeti. Avalik huvi kaalub siin üles PS § 147 lg 4 riive; 8) eeltoodust nähtuvalt ei ole kaebajal õigust palka saada. Justiitsminister ei ole õigusvastaselt sekkunud kaebaja teenistussuhtesse ega rikkunud tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja õigus nõuda palga maksmist taastub alates õigeksmõistva otsuse või kriminaalmenetlust lõpetava määruse jõustumisest ning seda õigust ei väära vaidlustatud käskkirja ebamäärane sõnastus, millega on peatatud kaebajale palga maksmine kuni "kriminaalmenetluse asjaolude selgumiseni". 7. A. Šuvalov esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellant väitis järgmist: 1) KS § 99, mis sätestab ammendavalt kohtuniku ametist vabastamise alused, ei näe ette võimalust vabastada kohtunik ametist ajutiselt. Seetõttu ei ole võimalik ajutiselt peatada kohtunikule ka ametipalga maksmist; 2) kui apellatsioonikohus leiab, et kohtuniku volitusi on võimalik peatada ATS § 108 p 10 alusel, siis eeldab volituste peatamine ikkagi ATS § 111 p-s 1 sätestatud pädeva isiku käskkirja või korralduse vormistamist. Teenistussuhet peatava haldusakti puudumisel on ka ametipalga väljamaksmise peatamine õigusvastane; 3) kui apellatsioonikohus leiab, et palga mittesäilitamine tuleneb seadusest, siis palub apellant jätta vastav säte kohaldamata selle vastuolu tõttu põhiseadusega. Kohtuniku staatusega isiku jätmine sissetulekuta on vastuolus seadusandja kohustusega sätestada kohtuniku sõltumatuse tagatised (PS § 147 lg 4) koostoimes süütuse presumptsiooni põhimõttega (PS § 22 lg 1). Kaebaja kohta kehtib töökohapiirang, talle pole pakutud võimalust täita õigusemõistmiseväliseid ülesandeid ning kohtuotsuses märgitud "mittemidagitegemine" ei sõltu kaebajast. 8. Justiitsminister palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Minister väitis, et ekslik on kaebaja arvamus, et kohtuniku teenistussuhte ajutine peatumine on võimatu. Näiteks peatub teenistussuhe kohtuniku töövõimetuslehel viibimise ajaks.

§ 381

lg 3 kohaselt peatab Vabariigi Presidendi otsusega antud nõusolek kohtuniku ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Seega on kohtunik vabastatud sel ajavahemikul ametikohustuste täitmisest ning ametikohustustest vabastamine on samastatav ajutiselt teenistusülesannetest vabastamisega ATS § 108 p 10 mõttes. Halduskohus leidis õigesti, et

§ 381

lg 3 on ATS § 111 lg 1 suhtes eriregulatsioon, et teenistussuhte peatamine ei vaja presidendi otsusele lisaks täiendava käskkirja vormistamist ning et vaidlusalune käskkiri ei ole aluseks ei kaebajale palga maksmise ega teenistussuhte peatumisele.

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. aprilli
3. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata järgmiste põhjendustega: 1) apellatsioonkaebuse väited ei anna esimese astme kohtu otsuse muutmiseks alust. Halduskohus on asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud tuvastanud õigesti ega ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ega korda selle põhjendusi; 2) halduskohus leidis õigesti ja põhjendas asjakohaselt, miks kohtuniku õigus saada palka ning selle õiguse peatumine ja lõppemine tuleneb mitte palga kohta antud justiitsministri käskkirjast, vaid kohtuniku teenistuskohustuste täitmisele asumisest, ametikohustuste täitmise peatumisest või lõppemisest. Kuna kaebaja vaidlustatud justiitsministri käskkirjal kui haldusesisesel aktil puudub siduv toime kaebaja jaoks, siis ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust, kas ja millal see kaebajale teatavaks tehti. Kaebaja soov on, et talle jätkataks palga (või muu samaväärse hüvitise) maksmist. Kaebuse eesmärgist tulenevalt tõlgendas kohus õigesti esitatud nõuet kohustamisnõudena ametipalga säilitamiseks või muu samaväärse hüvitise maksmiseks ning leidis põhjendatult, et kaebajal puudub kohtuniku ametipalga saamise õigus tema vastu alustatud kriminaalasja menetlemise ajal; 3) apellandi viidatud KS § 99 ei ole asjassepuutuv säte, kuivõrd see reguleerib kohtuniku ametist vabastamise aluseid ja korda. Kaebajat ei ole kohtunikuametist vabastatud, vaid tema volitused ja teenistussuhe on

§ 381lg 3 ja ATS § 108 p 10 alusel peatunud.

Apellandi seisukoht, et ATS § 108 p 10 ei ole asjas kohaldatav ja et

§ 381

mõttes on presidendi nõusoleku tagajärjed üksnes kriminaalõiguslikud ega peata kohtuniku ametivolitusi, on ekslik. Kohtute seadus ei sätesta süüdistusakti koostamiseks antud nõusoleku tagajärgi kohtuniku volitustele ja teenistussuhtele, kuid näeb § 8 lg-s 2 ette, et juhtudel, mida kohtute seaduses ei ole sätestatud, kohaldatakse kohtunikule avaliku teenistuse seaduse sätteid. ATS § 108 p 10 räägib teenistussuhte peatumisest juhul, kui ametnik on teenistusülesannete täitmisest seaduse alusel ajutiselt vabastatud. KS § 55 lg 1 järgi nimetab esimese ja teise astme kohtuniku ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt määrab Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu. Seega algavad kohtuniku volitused presidendi poolt ametisse nimetamisega ning kohtuniku nõudeõigus palga saamiseks tekib tema kohtuteenistusse määramisel. KS § 3 lg 3 sätestab, et esimese ja teise astme kohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.

§ 381

lg 3 näeb ette, et presidendi otsusega antud nõusolek peatab kohtuniku ametikohustuste täitmise. Eeltoodu tähendab, et presidendi nõusolek süüdistusakti koostamiseks peatab kohtuniku volitused ning toimetatava kriminaalmenetluse ajaks volituste peatumisega peatub seaduse alusel ka kohtuniku teenistussuhe. Kuna volituste peatumisele järgneb teenistussuhte peatumine (ametiülesandeid saab täita vaid kehtiva volitusega kohtunik), siis ei vaja see enam eraldi täiendava haldusaktiga vormistamist; 4) halduskohus märkis õigesti, et kohtunikule kriminaalmenetluse ajaks palga säilitamist ei näe ette ükski õigusakt ning et tegemist pole õigusliku lüngaga, vaid seadusandja teadliku valikuga. Vastuseks apellandi väitele, et kohtunikule kehtestatud ametikitsenduste tõttu on kohtuniku staatusega isiku jätmine sissetulekuta vastuolus seadusandja kohustusega sätestada kohtuniku sõltumatuse tagatised koostoimes süütuse presumptsiooni põhimõttega, jääb ringkonnakohus

1. jaanuari
2. a otsuses nr 2-3/97/04 avaldatud seisukoha juurde, et kuivõrd kohtunik ei täida ametikohustusi ajal, kui Vabariigi Presidendi nõusolekul on peatunud tema ametikohustuste täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni, ja lähtudes ametikitsenduste piirangute kehtestamise eesmärgist, võib kohtunik nagu ka muu ametnik teha sel ajal muud tööd, mis ei ole seotud töötamisega kohtus ega riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Seega võib kohtunik, kelle volitused ja teenistussuhe on kriminaalmenetluse tõttu peatunud, teha ka muud kui vaid õppe- ja teadustööd ning kindlustada seeläbi sissetuleku.
3. A. Šuvalov esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada justiitsministri
4. juuni
5. a käskkiri nr 233-k ja kohustada Justiitsministeeriumi maksma talle välja ametipalk aja eest, mil ametikohustuste täitmine on peatatud.
6. Riigikohtu halduskolleegium andis
7. jaanuari
8. a määrusega asja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 67 lg 1 alusel läbivaatamiseks halduskolleegiumi kogu koosseisule. Halduskolleegium andis
9. jaanuari
10. a määrusega asja HKMS § 70 lg 1 p 2 alusel läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. HKMS § 70 lg 1 p 2 näeb ette, et asi antakse lahendada Riigikohtu üldkogule, kui see on tähtis seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast.
11. Riigikohtu üldkogu kaasas
12. aprilli
13. a määrusega põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusse Riigikogu, õiguskantsleri ja justiitsministri. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14. Kassaator väidab järgmist: 1) ebaõige on kohtute seisukoht, et A. Šuvalovi teenistussuhe on peatunud ATS § 108 p 10 alusel Vabariigi Presidendi otsuse vastuvõtmisest ja tulenevalt ATS §-st 107 on justiitsminister õigesti käskkirjaga peatanud A. Šuvalovile palga väljamaksmise. A. Šuvalov on kohtunik ja kohtuniku ametikohustuste täitmist reguleerivad kohtute seadus ja kriminaalmenetluse seadustik.

§ 381

lg 1 järgi peatab Vabariigi Presidendi nõusolek süüdistusakti koostamiseks kohtuniku ametikohustuste täitmise kohtuotsuse jõustumiseni. Avaliku teenistuse seadus ei reguleeri ametikohustuste täitmise peatumist kriminaalmenetluse tõttu. Kohtud tõlgendasid laiendavalt ATS § 108 p 10, kui leidsid, et kriminaalmenetlusele allutatud kohtuniku teenistussuhe peatub selle sätte alusel. Teenistussuhte peatumine ATS § 108 p 10 alusel eeldab käskkirja vormistamist ATS § 11 lg 1 järgi. A. Šuvalovile teadaolevalt pole tema kohta vormistatud teenistussuhte peatamise käskkirja; 2) kohaldades ebaõigesti ATS § 108 p 10 ja § 107, on justiitsminister ja kohtud jõudnud ekslikule järeldusele, et ametipalga maksmiseks kohtunikule ajal, mil tema ametikohustuste täitmine on peatunud, puudub seaduslik alus. Kohaldamisele kuuluvad kriminaalmenetluse seadustik ja kohtute seadus ei sätesta, et ametikohustuste täitmise peatumisega kaasneb ametipalga maksmise peatamine; 3) ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et teenistussuhte peatumise ajal võib kohtunik nagu iga muu ametnik teha tööd, mis pole seotud töötamisega kohtus või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Ametikohustuste täitmise ajutine peatamine

§ 381

lg 1 alusel ei vabasta kohtunikku kohustusest järgida kohtuniku ametipiiranguid muu töö või tegevuse tegemisel. Ametipiirangutega kohtunikule ametikohustuste täitmise peatumisel palga maksmise peatamine võrduks isiku jätmisega sissetulekuta, mis on vastuolus seadusandja kohustusega sätestada kohtuniku sõltumatuse tagatised. 14. Üldkogule esitatud arvamuses on A. Šuvalov seisukohal, et kohtuniku ametikohustuste peatumise ajaks peaks olema tagatud vähemalt osaline kohtunikupalk ja sellelt palgaosalt sotsiaalkindlustusmaksete maksmine. Sellega oleks garanteeritud, et elatusallikate puudumine ametikohustuste peatumise ajal ei takista äraelamist, ravikindlustust, efektiivse kaitse teostamist kriminaalasjas ja väärikat jätkamist kohtunikuametis. Kohtuotsus, ka kohtuniku kriminaalasjas, ei pruugi alati olla süüdimõistev ja võib olla õigeksmõistev. Olukord, milles puudub võimalus maksta kohtunikule palka või muud hüvitist aja eest, mil tema ametikohustused on

§ 381lg 3 alusel peatunud, ei ole põhiseaduspärane.

15. Justiitsminister on seisukohal, et kassatsioonkaebus pole põhjendatud, ja väidab järgmist: 1) ebaõige on seisukoht, et kohtuniku ametikohustuste täitmist reguleerivad üksnes kohtute seadus ja kriminaalmenetluse seadustik. KS § 8 lg 2 järgi kohaldatakse avaliku teenistuse seadust kohtunikele üksnes juhtudel, mida kohtute seadus ei reguleeri. Kohtute seadus ei piira juhtumeid, millal avaliku teenistuse seadust kohaldada ja millal mitte kohaldada. Kuna kohtute seadus ei reguleeri teenistussuhte peatumise aluseid, siis tuleb lähtuda avaliku teenistuse seadusest; 2) ametikohustuste täitmise peatamine

§ 381lg 3 järgi on ühtlasi teenistussuhte peatamine ATS § 108 p 10 alusel.

Kohtuniku ametikohustuste täitmine on peatunud Vabariigi Presidendi otsuse alusel ja justiitsministri täiendava haldusakti vormistamine pole vajalik; 3) ATS § 107 lg-st 2 tulenevalt säilitatakse teenistussuhte peatumise ajaks ametipalk või makstakse muud hüvitist üksnes seaduses sõnaselgelt ettenähtud juhtudel. Seadus ei sätesta, et seda tehakse, kui teenistussuhe on peatunud ATS § 108 p 10 alusel. Tuleb aga arvestada, et ATS § 108 p 10 alused võivad tuleneda erinevatest õigusaktidest.

§ 381

ja ka kohtute seadus ei näe ette palga säilitamist, kui kohtuniku ametikohustuste täitmine peatatakse kriminaalmenetluse ajaks. 16. Justiitsminister on üldkogule esitatud arvamuses seisukohal, et kohtute seadus, avaliku teenistuse seadus ja kriminaalmenetluse seadustik ei ole vastuolus põhiseadusega osas, milles need ei võimalda maksta kohtunikule palka või muud hüvitist aja eest, mil tema ametikohustused on

§ 381lg 3 alusel peatunud.

17. Riigikogu põhiseaduskomisjon on seisukohal, et kohtute seadus, avaliku teenistuse seadus ja kriminaalmenetluse seadustik on põhiseadusega kooskõlas osas, milles need ei võimalda maksta kohtunikule palka või muud hüvitist aja eest, mil tema ametikohustused on

§ 381lg 3 alusel peatunud.

18. Õiguskantsler on seisukohal, et regulatsioon, mis ei võimalda maksta kohtunikule palka ajal, mil tema teenistussuhe on peatunud

§ 381

lg 3 alusel, ei ole kooskõlas põhiseaduse §-s 147 sätestatud kohtuniku sõltumatuse garantiiga ega ka § 28 lg-s 2 sätestatud igaühe õigusega riigi abile puuduse korral. RIIGIKOHTU ÜLDKOGU SEISUKOHT 19. Otsuse I osas määrab üldkogu kindlaks vaidluse eseme. II osas analüüsib üldkogu seda, mis on A. Šuvalovile palga või muu samaväärse hüvituse maksmise vahetuks takistuseks. III osas käsitleb üldkogu, kas kohtunikul, kelle teenistuskohustuste täitmine on

§ 381alusel peatunud, on võimalik töötada mujal kui õppe- või teadustööl.

IV osas kontrollib üldkogu, kas A. Šuvalovile palga või muu samaväärse hüvituse maksmise vahetu takistus on põhiseaduspärane. Otsuse V osas lahendab üldkogu A. Šuvalovi kassatsioonkaebuse. I

1. A. Šuvalov pole seadnud kahtluse alla Vabariigi Presidendi
2. juuni
3. a otsust nr 1031 anda nõusolek tema kriminaalvastutusele võtmiseks ega tema ametikohustuste täitmise peatamise õiguspärasust. Asjaolu, et A. Šuvalov pole vaidlustanud Vabariigi Presidendi otsust, ei takista tal oma väidetavalt rikutud õiguse kaitsmist halduskohtus.
4. A. Šuvalov taotles halduskohtus justiitsministri
5. juuni
6. a käskkirja nr 233-k tühistamist. Halduskohus ja ringkonnakohus leidsid, et justiitsministri käskkiri on üksnes haldusesisene akt, millega jaotatakse raamatupidamislikult eelarvevahendeid ning millel puudub siduv toime kaebaja jaoks. Üldkogu nõustub kohtute selle seisukohaga.
7. Halduskohus ja ringkonnakohus tõlgendasid kaebaja nõuet kohustamisnõudena ametipalga säilitamiseks ja maksmiseks või muu samaväärse hüvituse maksmiseks. A. Šuvalov ei ole kaebuse sellisele tõlgendamisele vastu vaielnud. Tema kaebuse väidetest ning ka esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt oli kaebus ühelt poolt suunatud sellele, et saavutada jätkuv kindlustamine elatusvahenditega. Teisalt aga soovis kaebuse esitaja kohtulikku kaitset olukorras, kus tema õigusi rikub talle seadusest tuleneva hüve - palga - maksmise peatamine. Ka apellatsioonkaebusest, kassatsioonkaebusest ja üldkogule esitatud arvamusest nähtuvalt soovib A. Šuvalov Justiitsministeeriumilt palka, et omada elatusvahendeid ajal, mil tema ametikohustuste täitmine on peatatud. Nendel asjaoludel poleks efektiivse õiguskaitse põhimõttega kooskõlas tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks selleks, et A. Šuvalov saaks otsustada, kas ta soovib muuta halduskohtule esitatud tühistamiskaebusena sõnastatud kaebuse kohustamiskaebuseks. Kuna kaebaja üheks eesmärgiks oli elatusvahendite saamine teenistussuhte peatamise ajaks, on nendel asjaoludel ka üldkogu arvates põhjendatud A. Šuvalovi nõude tõlgendamine kohustamisnõudena maksta palka või muud samaväärset hüvitust. Kohtutes ongi vaieldud selle üle, kas A. Šuvalovil on õigus saada palka või muud samaväärset hüvitust ning kas riigil on kohustus seda maksta. II
8. Praeguse vaidluse puhul tuleneb alus kohtuniku ametikohustuste täitmise peatumiseks

§ 381

lg-st 3, mille järgi Vabariigi Presidendi otsus anda nõusolek kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks peatab tema ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Palga ega muu hüvituse maksmise kohustust kriminaalmenetluse ajaks kohtuniku ametikohustuste täitmise peatumise korral kriminaalmenetluse seadustikus ei reguleerita. Sellekohast regulatsiooni ei ole ka kohtute seaduses, mis on kohtunike teenistust reguleerivaks eriseaduseks.

1. Kohtunike teenistusküsimusi ei reguleerita mitte üksnes kohtute seaduses. Tulenevalt KS § 8 lgst 2 ja ATS § 12 lg 3 p-st 3 laieneb nendes sätetes nimetatud tingimustel kohtunike teenistusküsimustele ka avaliku teenistuse seadus. ATS § 107 lg 2 kohaselt säilitatakse ametnikule teenistussuhte peatumise ajaks ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitust vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras. ATS § 107 lg-st 2 tuleneb, et teenistussuhte peatumise korral on palga või muu hüvituse mittemaksmine reegel, millest tehakse erandid seaduses sätestatud juhtudel. Kohtute seadus, avaliku teenistuse seadus ega ükski teine seadus ei sätesta võimalust maksta kohtunikule palka või muud hüvitust kriminaalmenetluse ajaks ametist kõrvaldamise juhtudel.
2. Seega ei võimalda kehtiv õigus rahuldada A. Šuvalovi kaebust. Üldkogu on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et A. Šuvalovile palga või muu samaväärse hüvituse maksmise vahetuks takistuseks on sellise regulatsiooni puudumine (õigustloova akti andmata jätmine), mis võimaldaks maksta palka või muud hüvitust kohtunikule, kelle teenistussuhe on kriminaalmenetluse ajaks peatunud. III
3. Kaebuse esitaja on kohtuasjas osutanud, et kohtuniku ametikohustuste täitmise peatumisel palga väljamaksmise peatamine võrdub isiku sissetulekuta jätmisega, mis on vastuolus seadusandja kohustusega sätestada kohtuniku sõltumatuse tagatised. Tallinna Ringkonnakohus aga leidis
4. aprilli
5. a otsuses haldusasjas nr 3-06-1451, et kohtuniku ametipiirangud ei kehti ajal, mil tema volitused ja teenistussuhe on kriminaalmenetluse tõttu peatunud, ja et A. Šuvalov võib seepärast kindlustada endale sissetuleku, tehes ka muud tööd peale õppe- või teadustöö.
6. Kohtute seaduse § 49 sätestab kohtuniku ametikitsendused. Selle paragrahvi lõige 1 sätestab: "Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Kohtunik peab oma ametivälisest töötamisest teatama kohtu esimehele. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel." Lõige 2 keelab kohtunikul olla Riigikogu liige, valla- või linnavolikogu liige, erakonna liige, äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige, välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige või kinnisasja sundvalitseja ning vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.
7. Seega välistab kohtute seadus selgelt ja ühemõtteliselt kohtuniku igasuguse tööalase tegevuse, v.a õppe- või teadustöö. KS § 49 on sõnastatud sellisena, et kõik selles sätestatud piirangud kehtivad kohtuniku kohta kogu tema ametisoleku aja, sh ka ajal, mil tema ametikohustuste täitmine on peatatud. Seepärast üldkogu ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et A. Šuvalov võib kindlustada endale sissetuleku, tehes ka muud tööd peale õppe- või teadustöö. IV
8. Kuna A. Šuvalov seostas enda elatusvahenditega kindlustamise vajaduse kohtuniku sõltumatusega ning A. Šuvalovile palga või muu samaväärse hüvituse maksmata jätmise vahetuks takistuseks on asjakohase regulatsiooni puudumine, siis kontrollib üldkogu seda, kas sellise regulatsiooni puudumine, mis võimaldaks maksta A. Šuvalovile palka või muud hüvitust, on kooskõlas põhiseadusest tuleneva kohtuniku sõltumatuse põhimõttega.
9. Põhiseaduse § 147 lg 4 sätestab, et kohtuniku sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. Tegemist on sättega, mis ühest küljest kohustab seadusandjat kehtestama seadusega kohtuniku sõltumatuse tagatised ja teisalt välistab kohtuniku sõltumatust puudutava regulatsiooni kehtestamise täitevvõimu aktiga. Sellest sättest ei ole aga võimalik järeldada kohtuniku sõltumatuse tagatiste mahtu selleks, et hinnata ühe või teise regulatsiooni sisu või regulatsiooni puudumise põhiseaduspärasust.
10. Kohtuniku sõltumatuse tagatiste ulatuse kindlaksmääramisel ei saa piirduda ainult Eesti õiguskorraga, eriti põhiseadusest allpoolseisvate seadustega. Lähtuda tuleb ka sellest, mida mõistetakse teistes demokraatlikes riikides kohtuniku sõltumatuse tagatiste all.
11. Demokraatlikes riikides üldtunnustatud arusaama kohaselt on kohtuniku sõltumatus käsitatav ühelt poolt iga konkreetse kohtuniku sellise eelisõigusena, ilma milleta poleks tal võimalik täita enda ootuspärast rolli ja toimida sotsiaalsete konfliktide lahendamisel sõltumatu kolmanda isikuna. Sõltumatuse puudumine välistaks ka kohtuniku võimaluse vastutada enda tegevuse eest. Teisalt on demokraatlikes riikides kohtunike sõltumatusel lisaks eelmärgitule ka oluliselt avaram tähendus. Nimelt teenib kohtunike sõltumatus ka kõigi õigusemõistmist taotlevate ja selle õiglusele lootvate inimeste huve. Sõnaselgelt tuleneb selline järeldus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklist 6.1, mille järgi igaühel on õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis. EIÕK art 6.1 sisu on põhiseaduses paigutatud paragrahvidesse 15 ja
12. Eelmärgitut arvestades tuleb tõdeda, et kohtuniku sõltumatuse tagatistel on nii kitsam - iga konkreetset kohtunikku puudutav - kui ka avaram - demokraatliku riigi toimimist tagav - mõõde.
13. Kohtute seaduse § 3 loetleb kohtuniku sõltumatuse põhitagatised. Palka selles sättes kohtuniku sõltumatuse põhitagatisena nimetatud ei ole. Palka kui kohtuniku sõltumatuse tagatist ei mainita otsesõnu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ega põhiseaduses. Küll aga on Euroopa Nõukogu organiseeritud mitmepoolsel kohtumisel vastu võetud Euroopa harta kohtunike seaduse kohta (kättesaadav aadressil http://www.coe.int/T/E/Legal_Affairs/Legal_cooperation/Legal_professionals/Judges/Instruments_and_documents/Charter%20Estonian.pdf) artiklis 6.1 loetud üldtunnustatuks, et palk on kohtuniku sõltumatuse üks tagatistest. Nimetatud artiklis sätestatakse: "Kohtunikel, kes täidavad kutselise kohtuniku kohustusi, on õigus niisugusele töötasule, mille tase on kindlaksmääratud sellisena, et see kaitseb neid surveavalduste eest, millega püütakse mõjutada nende otsuseid ja nende üldist käitumist oma jurisdiktsiooni piires, kahjustades sellega nende sõltumatust ja erapooletust." Selgitavas memorandumis harta kõnealuse sätte juurde märgitakse järgmist: "Harta sätestab, et kohtunikele kutsealaste kohustuste täitmise eest ettenähtud töötasu tase tuleb määratleda selliselt, et see kaitseks neid surveavalduste eest kavatsusega mõjutada nende otsuseid või üldist käitumist kohtunikuna, kahjustades nende sõltumatust ja erapooletust."
14. Eeltoodust tulenevalt on üldkogu seisukohal, et palk kui kohtuniku sõltumatuse tagatis on põhiseaduse § 15, § 146 ja § 147 lg 4 kaitsealas. Kohtunikule ametisoleku ajal riigi tagatud piisav sissetulek võimaldab tal täita ootuspäraselt kohtuniku rolli ning on samas menetlusosalisele tagatiseks, et tema kohtuasja vaataks läbi sõltumatu ja erapooletu kohus. Põhiseadus ei võimalda teha järeldust, et kohtuniku sõltumatuse tagatised ei laiene kohtunikule tema ametisoleku mingil ajavahemikul, näiteks teenistussuhte peatumise ajal. Ka teenistussuhte peatumise ajaks

§ 381

lg 3 alusel peab kohtunikule olema tagatud sissetulek selleks, et tagada tema sõltumatus kohtunikuna pärast ametivolituste taastumist.

1. Üldkogu on seisukohal, et tulenevalt põhiseaduse §-dest 15 ja 146 ning § 147 lg-st 4 on kohtunikul subjektiivne õigus kohtuniku sõltumatuse tagatiste realiseerimiseks nõuda palka või muud hüvitust. Raske on ette kujutada olukorda, et kohtuniku sõltumatuse mis tahes tagatisi saaksid enda subjektiivse õigusena nõuda potentsiaalsed menetlusosalised.
2. Kuna palk on üks kohtuniku sõltumatuse tagatis ning KS § 49 sätestab kohtuniku jaoks muu kutsetegevuse olulised piirangud, siis tuleb kohtuniku puhul, kelle teenistussuhe on

§ 381lg 3 alusel peatunud, eeldada elatusvahendite puudumist.

1. Kuna A. Šuvalovile ei maksta kriminaalmenetluse ajal palka ja seadus ei näe ette sellisel puhul ka muud hüvitust, siis on üldkogu eelnevast tulenevalt seisukohal, et sellise õigustloova akti andmata jätmine, mis võimaldaks maksta palka või muud samaväärset hüvitust kohtunikele, kelle teenistussuhe on kriminaalmenetluse ajaks peatunud, on vastuolus põhiseaduse § 147 lg-ga 4 koosmõjus põhiseaduse §-dega 146 ja
2. V
3. Järgmisena tuleb võtta seisukoht kassatsioonkaebuse kohta. Kassatsioonkaebuses palub A. Šuvalov tühistada justiitsministri käskkirja ja kohustada Justiitsministeeriumi maksma talle ametipalka aja eest, mil ametikohustuste täitmine on peatatud. Riigikohtule pärast kassatsioonkaebuse esitamist esitatud arvamuses kirjutab A. Šuvalov vajadusest kindlustada vähemalt osaline kohtuniku palk. Halduskohtule esitatud kaebuses oli vaidlustatud töötasu maksmise peatamine. Halduskohtule esitatud kaebuses sisalduvas esialgse õiguskaitse taotluses palus A. Šuvalov kohustada Justiitsministeeriumi esialgse õiguskaitse korras maksma 1/2 senisest palgast (ametipalk ja staažitasu). Apellatsioonkaebuses kõneles A. Šuvalov palgast.
4. Tulenevalt KS §-dest 75 ja 76 koosneb kohtuniku töötasu (palk) ametipalgast ja lisatasudest.
5. Üldkogu on seisukohal, et A. Šuvalov, hoolimata ebajärjekindlast terminite kasutamisest, soovib, et talle makstaks KS §-de 75 ja 76 alusel määratud ametipalka ja staažitasu aja eest, mil tema ametikohustuste täitmine oli peatatud.
6. Kuna palk on üks kohtuniku sõltumatuse tagatistest ning A. Šuvalov ei saanud palka ja ei tohtinud ka töötada mujal kui õppe- või teadustööl, siis pole tema kaebuse rahuldamise seisukohalt oluline välja selgitada seda, kas A. Šuvalovil ametikohustuste täitmise peatumise ajal tegelikult oli või ei olnud sissetulekuallikaid. Üldkogu on seisukohal, et A. Šuvalovil on õigus saada palka või muud samaväärset hüvitust kogu aja eest, mil tema ametikohustuste täitmine oli peatunud.
7. Kuna Eesti õiguskorras puudub palgale vastav muu samaväärne hüvitus õigusliku kategooriana ning üldkogu ei pea võimalikuks sellist hüvitust seadusandja asemel konstrueerida, siis tuleb Justiitsministeeriumi kohustada maksma A. Šuvalovile palka, mis koosneb esimese astme kohtuniku ametipalgast ja KS §-ga 76 sätestatud lisatasudest, millele oli A. Šuvalovil õigus.
8. Järgmisena tuleb otsustada, kui palju palka on Justiitsministeerium kohustatud maksma. Seadusandja on jätnud reguleerimata, kohtunikule palga või muu hüvituse maksmise aja eest, mis kohtunik on teenistusest kriminaalmenetluse ajaks kõrvaldatud. Seadusandja poolt reguleerimata küsimuse lahendamisel tuleb Riigikohtul olla vaoshoitud, seda eriti kohtuniku palga osas. Kui ühelt poolt on kohtuniku palk tema sõltumatuse tagatiseks, siis teiselt poolt peab kohtunikule makstav palk olema elementaarses korrelatsioonis tema tegeliku töise panusega. Selline elementaarne korrelatsioon puudub üldkogu arvates juhul, mil kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud ja seega enda tööd mittetegevale kohtunikule makstaks palka täies ulatuses. Seda arvestades peab üldkogu põhjendatuks vähendada kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud kohtunikule makstavat palka.
9. Kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud kohtunikule makstava palga suuruse kindlaksmääramisel saab kohus käesolevas asjas juhinduda eelkõige mõistlikkuse põhimõttest. Palga ülemäärane vähendamine võib muu hulgas olla käsitatav süütuse presumptsiooni rikkumise lähedase riivena. Siinjuures arvestab kohus, et kohtute seaduse § 95 lg 4 kohaselt võib distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud kohtuniku palka vähendada kuni poole võrra. Palga vähendamine kuni poole võrra ei ole ebamõistlik.
10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab üldkogu A. Šuvalovi kassatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab A. Šuvalovi kaebuse osaliselt ja kohustab Justiitsministeeriumi maksma A. Šuvalovile 50% tema ametipalgast ja lisatasudest kogu aja eest, mil A. Šuvalovi ametikohustused kohtunikuna olid kriminaalmenetluse tõttu peatunud. Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu