Tambet Tampuu eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsuse kohta kohtuasjas nr 3-3-1-59-07 1. Leian, et A. Šuvalovi kaebus tuleks rahuldada osaliselt ilma seadusandja tegevusetuse (õigustloova akti andmata jä

) § 8 lg 2 järgi kohaldatakse kohtunikule avaliku teenistuse seadust (ATS) üksnes juhtudel, mida kohtute seaduses ei ole sätestatud. ATS § 12 lg 3 p 3 järgi laieneb avaliku teenistuse seadus kohtunikele niivõrd, kuivõrd põhiseaduse või seadustega ei sätestata teisiti. ATS § 107 lg 2 järgi säilitatakse teenistussuhte peatumise ajaks ametnikule ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitist vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Ükski seadus ei näe ette kohtunikule palga või muu hüvitise maksmist ajal, mil kohtuniku teenistussuhe on peatunud ATS § 108 p 10 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 381 lg 3 alusel. Minu hinnangul on tegemist seaduse lüngaga, mida saab ja tuleb ületada seaduse analoogia abil (vt käesoleva eriarvamuse p-d 3 ja 4). Analoogia kasutamine ei eelda seadusandja tegevusetuse põhiseadusevastaseks tunnistamist ega tähenda õigusliku regulatsiooni kehtestamist seaduse lünga asemele. Seega oleksid kohtud ja üldkogu saanud rahuldada A. Šuvalovi kaebuse ilma seadusandja tegevusetust põhiseaduse vastaseks tunnistamata. 3. Riigikohtu varasemas praktikas on peetud seaduse analoogia kasutamist tingivaks seaduse lüngaks olukorda, kus seaduse normistik on kohtuasja lahendamiseks ebapiisav ega vasta täies ulatuses reguleerimisvaldkonna nõuetele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 8. märtsi 2008. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-38-08, p 16). Analoogilise regulatsiooni valikul tuleb kaaluda nii kõikide asjast huvitatud isikute huve kui ka tagajärgede otstarbekust, mis järgneksid ühe või teise regulatsiooni kohaldamisele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 2. märtsi 2005. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-45-03, p 14). Üldkogu on arvestanud seadusandja poolt reguleerimata küsimuse lahendamisel

§ 95lg-t 4 (vt üldkogu otsuse p 44).

Minu arvates oleks seda sätet tulnud kasutada analoogia alusel (üldkogu otsusest järeldub, et analoogiat siiski ei kasutatud).

§ 95

lg 4 esimene lause sätestab, et kui distsiplinaarkolleegium kõrvaldab kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest, siis võib ta vähendada kohtuniku palka samaks ajaks.

§ 95

lg 4 teine lause sätestab, et kohtuniku palka ei või eelnimetatud juhul vähendada rohkem kui poole võrra. Üldkogu otsusest ei selgu (vt p-d 38-45), millist seadust justiitsminister rikkus ning missuguse sätte alusel kohustas üldkogu Justiitsministeeriumi maksma A. Šuvalovile 50% tema ametipalgast ja lisatasudest kogu aja eest, mil A. Šuvalovi ametikohustused kohtunikuna olid kriminaalmenetluse tõttu peatunud. Olen seisukohal, et justiitsminister kui esimese ja teise astme kohtunikele palga maksmist korraldav ametiisik oleks pidanud kohaldama analoogia alusel

§ 95lg-t 4 ja tegema kaalutlusotsustuse haldusmenetluse seaduse § 4 järgi.

4.

§ 95lg 4 analoogia korras kohaldamist põhjendan vajadusega välistada A.

Šuvalovi põhiõiguste rikkumine. A. Šuvalovile palga maksmata jätmine riivab PS § 22 lg-s 1 sätestatud süütuse presumptsioonist tulenevat põhiõigust mitte olla käsitatud kuriteos süüdi olevana enne kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Nimetatud põhiõigus kaitseb isikut muu hulgas kriminaalasjas süüdimõistmisega kaasnevate varaliste kitsenduste rakendamise eest enne kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Praegusel juhul kitsendati justiitsministri käskkirjaga A. Šuvalovi varalisi õigusi - ta jäeti ilma kohtuniku palgast - enne seda, kui jõustus tema kohtunikuametist vabastamiseks

§ 101järgi alust andev kriminaalasjas süüdimõistev kohtuotsus.

Lisaks riivati A. Šuvalovile palga maksmata jätmisega tema põhiõigust omandi puutumatusele PS § 32 lg 1 esimese lause järgi. A. Šuvalovi PS § 22 lg-s 1 ja § 32 lg 1 esimeses lauses sätestatud põhiõiguste riived teenivad üldisest huvist tuletatavat legitiimset eesmärki - piirata riigi kulutuste tegemist (palga maksmist) kriminaalsüüdistuse tõttu ametist ajutiselt kõrvaldatud kohtunikule, kes kuriteos süüdimõistmise korral loetakse kohtunikuametist vabastatuks alates kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest (

§ 101). Kohtuniku palgast täielik ilma jätmine ajal, mil tema teenistussuhe on peatunud ATS § 108 p 10 ja Kr

MS § 381 lg 3 alusel, kujutaks aga endast ebasobivat meedet eelnimetatud legitiimse eesmärgi saavutamiseks. Selline meede oleks vastuolus PS § 146 teises lauses sätestatud kohtu sõltumatuse põhimõttega ja PS § 147 neljanda lõikega, mille järgi sätestab seadus kohtuniku sõltumatuse tagatised. Nõustun seisukohaga, et kohtuniku ametipalk on kohtuniku sõltumatuse üks tagatistest (vt üldkogu otsuse p-d 30-36). Samuti ei oleks see meede proportsionaalne. Ebaproportsionaalsus ilmneb muu hulgas

§ 49lg-s 1 sätestatud kohtuniku muudel töökohtadel töötamise piirangutest.

Need piirangud kehtivad kohtuniku jaoks ka ajal, mil tema teenistussuhe on peatunud (vt üldkogu otsuse p-d 26-28).

1. Kohtud tõlgendasid A. Šuvalovi kaebust kohustamiskaebusena. Nad jätsid tähelepanuta A. Šuvalovi taotluse tühistada justiitsministri
2. juuni
3. a käskkiri nr 233-k, kuigi ta ei ole sellest taotlusest loobunud. Kassatsioonkaebuses on A. Šuvalov nõudnud jätkuvalt eelnimetatud käskkirja tühistamist. Ma ei nõustu üldkogu otsuses p-s 21 toodud seisukohaga, et justiitsministri vaidlustatud käskkiri on haldusesisene akt. See käskkiri on A. Šuvalovi õiguste piiramise rakendusakt (ilma selle käskkirjata oleks ta saanud edasi kohtunikupalka). A. Šuvalov oli selle käskkirja haldusorganiväliseks adressaadiks. Praegusel juhul jääb A. Šuvalovile enne tema kohtunikuametist vabastamist ametipalga maksmise täielikult peatanud käskkiri jõusse. Üldkogu otsus ei kohusta justiitsministrit seda käskkirja tühistama. Samas, olles tunnistanud justiitsministri vaidlustatud käskkirja haldusesiseseks aktiks, pidanuks halduskohus tagastama A. Šuvalovile tema kaebuse selle käskkirja vaidlustamise osas halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Tambet Tampuu