← Eesti

3-3-1-6-09

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-6-09

  1. aprill 2009 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann AS M. V. Wool kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  2. mai
  3. a maksuotsuse nr 12-5/319,
  4. juuni
  5. a maksuotsuse nr 12-5/345 ning
  6. juuni
  7. a maksuotsuse nr 12-5/360 tühistamise ja tagasitäitmise nõuetes Tallinna Ringkonnakohtu
  8. detsembri
  9. a otsus haldusasjas nr 3-07-1554 Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  10. detsembri
  11. a otsus haldusasjas nr 3-07-1554 ulatuses, millega tühistati Põhja MTK
  12. juuni
  13. a maksuotsus nr 12-5/345 osas, millega nõuti maksusummade tasumist tollideklaratsioonide I 25938 03/04/2006, I 28126 10/04/2006, I 29940 17/04/2006, I 32145 24/04/2006 ja I 34620 30/04/2006 alusel kokku summas 191 841 krooni, ning Põhja MTK
  14. juuni
  15. a maksuotsus nr 12-5/360 osas, millega nõuti maksusummade tasumist tollideklaratsioonide 06EE11100090040202 08/05/2006, 06EE11000090093510 15/05/2006, 06EE11000090141791 22/05/2006, 06EE11000090195448 29/05/2006 ja 06EE11100090243171 05/06/2006 alusel kokku summas 292 325 krooni. Jätta muutmata Tallinna Halduskohtu
  16. märtsi
  17. a otsus haldusasjas nr 3-07-1554 ulatuses, millega jäeti jõusse Põhja MTK
  18. juuni
  19. a maksuotsus nr 12-5/345 osas, millega nõuti maksusummade tasumist tollideklaratsioonide I 25938 03/04/2006, I 28126 10/04/2006, I 29940 17/04/2006, I 32145 24/04/2006 ja I 34620 30/04/2006 alusel kokku summas 191 841 krooni, ning Põhja MTK
  20. juuni
  21. a maksuotsus nr 12-5/360 osas, millega nõuti maksusummade tasumist tollideklaratsioonide 06EE11100090040202 08/05/2006, 06EE11000090093510 15/05/2006, 06EE11000090141791 22/05/2006, 06EE11000090195448 29/05/2006 ja 06EE11100090243171 05/06/2006 alusel kokku summas 292 325 krooni. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  22. detsembri
  23. a otsus haldusasjas nr 3-07-1554 menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt AS M. V. Wool kasuks välja menetluskulud 31 440 krooni. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  24. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskuse
  25. mai
  26. a maksuotsusega nr 12-3/319 kohustati AS-i M. V. Wool tasuma maksuvõlg 86 304 krooni, sh 73 139 krooni dumpinguvastast tollimaksu ja 13 165 krooni käibemaksu. Otsus loeti täidetuks
  27. mail
  28. MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse
  29. juuni
  30. a maksuotsusega nr 12-5/345 kohustati AS-i M. V. Wool tasuma maksuvõlg 255 554 krooni, sh 212 178 krooni dumpinguvastast tollmaksu, 4396 krooni tollimaksu ja 38 982 krooni käibemaksu. Otsus loeti täidetuks
  31. mail
  32. MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse
  33. juuni
  34. a maksuotsusega nr 12-5/360 kohustati AS-i M. V. Wool ja tema eest oma nimel asjassepuutuvad tollideklaratsioonid esitanud OÜ-d M-Service tasuma solidaarselt maksuvõlg 675 443 krooni, sh 572 409 krooni dumpinguvastast tollmaksu, 2 krooni tollimaksu ja 103 032 krooni käibemaksu. Maksuotsuste kohaselt importis AS M. V. Wool ajavahemikus
  35. mai 2004 kuni
  36. juuni 2006 Norrast jahutatud lõhet. Deklaratsioonides vale kaubakoodi kasutamise tõttu tekkis kaebajal väiksem maksukohustus. Kaup deklareeriti koodiga 0302118010 (lõhe liigist Oncorhyncus mykiss), kuid kasutada tulnuks kaubakoodi 0302112000 (lõhe liigist Oncorhyncus mykiss, pead ja lõpused eraldamata, roogitud, igaüks massiga üle 1,2 kg või pead ja lõpused eemaldatud ja roogitud, igaüks massiga üle 1 kg).
  37. Kaebuses halduskohtule palus AS M. V. Wool maksuotsused tühistada ja tagasi täita nende alusel tasutuks loetud maksuvõlg (341 858 krooni). Kaebaja leidis järgmist: 1) tal oli tekkinud usaldus maksuhalduri halduspraktika vastu ja õigustatud ootus, et kaup on deklareeritud õige koodiga. Kaebaja importis Norrast sama kaupa sama kaubakoodiga juba alates
  38. aastast. Deklareerimisel esitatud dokumentide hulgas olid ka saatja arved, millelt nähtus kauba kaal. Seega sisaldasid maksuhaldurile esitatud dokumendid andmeid, mille alusel saanuks välja selgitada kaubakoodi õigsuse. Sama kaubakoodi on kasutatud deklaratsioonides, mis on läbinud tolli järelkontrolli, kuid kaubakoodi ebaõigsust pole avastatud. Kaebaja leiab, et deklaratsioonide puhul, mis on läbinud nn kollase tollikoridori järelevalve (
  39. a deklaratsioonid nr I 44800, I 55214, I 56873, I 63290) ning millel on tempel "Dokumendid kontrollitud", on kaebajal õigus eeldada, et kontrolliti kõiki dokumente. Deklaratsioonis nr I 13969 parandas maksuhaldur ise koodi, kuid luges selle hiljem valeks; 2) kui maksuhaldur ei märka deklaratsioonis viga, mida ta oleks pidanud kontrollimisel avastama, ei saa seda viga hiljem enam korrigeerida ega maksu täiendavalt määrata (Riigikohtu määrus asjas nr 33-1-18-99), välja arvatud juhul, kui ilmneb uus faktiline asjaolu, mis ei olnud deklaratsiooni aktsepteerimise ajal teada; 3) kuigi maksuhaldur ei viidanud ühenduse tolliseadustiku art 220 lg 2 p-le b maksuotsuses, vaid tugines sellele alles kohtumenetluses, tuleb märkida, et selles sättes nimetatud alused järelkande tegemiseks puudusid; 4) esines tolli viga. Tegemist oli pikaajalise ja mahuka impordiga, mille puhul polnud maksuhaldur seni kaubakoodi õigsust kahtluse alla seadnud; 5) kaebajal heauskse võlgnikuna polnud võimalik tolli eksimust avastada, sest kohaldatav eeskiri on keeruline ning oma olemuselt vastab kõnealune kaup kasutatud koodi kirjeldusele. Arvestada tuleb, et kaupa imporditi koodi 0302118010 all nii enne kui pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Kauba deklareerimine selle koodi all oli teada ka kaebajat tollivormistusel esindanud tollimaaklerile; 6) ÜTS art 220 lg 2 p "b" ja art 39 kohaldamist puudutava Euroopa Komisjoni teabedokumendi kohaselt piirdub deklarandi kohustus järgida deklaratsioone käsitlevaid õigusakte nende andmete ja dokumentide esitamisega, mis deklarandile teada ja kättesaadavad. Arvestades deklarandil tekkinud usaldust ja õiguspärast ootust deklareerimisel kasutatud kaubakoodi õigsuse osas, esitas kaebaja deklareeritud kaubakoodi näol ainsad andmed, mida tal oli võimalik teada; 7) ÜTS art 78 lg-st 3 tulenevalt on järelarvestuskande tegemine kaalutlusotsus ning seda tulnuks maksuotsuses ka põhjendada.
  40. Tallinna Halduskohus jättis
  41. märtsi
  42. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1554 kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt: 1) kasutatud kaubakoodi 0302118010 kirjeldus hõlmab mahu ja sisu poolest ka kaubakoodi 030211200 kirjelduse, millele kaup tegelikult vastab; 2) kohustus imporditavat kaupa vastavalt nomenklatuurile klassifitseerida ning deklareerida samu kaubakoode kasutades, oli importijal ka enne Euroopa Liiduga ühinemist, kuigi siis ei omanud deklareeritav kaubakood maksustamise seisukohast tähendust. Seega ei saa maksuhaldurile ette heita vale kaubakoodi mitteavastamist enne
  43. maid 2004 toimunud impordi puhul. Ka kaebaja usaldus hilisema järelkontrolli puhul ei saa tugineda asjaolule, et tähelepanu pole juhitud valele kaubakoodile
  44. a deklaratsioonides; 3) ÜTS art 78 lg-st 3 tuleneb maksuhalduri õigus teha järelarvestuskanne ning järelarvestuskande tegemata jätmiseks peavad esinema kõik ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" sätestatud kolm tingimust; 4) ei saa väita, et toll pidanuks vale kaubakoodi kasutamise avastama deklaratsioonide aktsepteerimisel. Kvalifitseerimisvigade mitteavastamist deklaratsiooni aktsepteerimisel on Euroopa Kohtu praktikas peetud tolli eksimuseks vaid juhul, kui deklaratsioonil on esitatud kõik asjassepuutuvate õigusnormide kohaldamiseks vajalikud asjaolud sel määral, et hilisema kontrolli käigus enam uusi asjaolusid ilmneda ei saa. Praegusel juhul sõltus kaubakood kalade kaalust. Kuna deklaratsiooni aktsepteerimisel polnud maksuhalduril kohustust kontrollida deklaratsiooni ega sellele lisatud dokumentide vastavust, ei oma tähtsust, kas deklaratsiooni juurde kuuluvatelt kaubaarvetelt nähtus imporditud kalade mass või mitte; 5) tolli eksimusena ei ole käsitatav vale kaubakoodi mitteavastamine tariifikvoodi eraldamise taotluse menetlemisel (deklaratsioonid nr I 8397 ja I 11678). Kuna taotleti tariifikvoodi eraldamist, mis oli deklaratsioonis kirjeldatud kaupa ja kaubakoodi arvestades võimalik, ei pidanud kvoodikeskusel tekkima kahtlust deklaratsioonidel nimetatud kauba vastavuses koodile; 6) tollile saab ette heita vale kaubakoodi mitteavastamist nn kollasesse koridori suunatud deklaratsioonide (I 44800, I 56873 ja I 63290) kontrollimisel ja parandamisel (nr I 13969). Toll pidi tutvuma ka sisuliselt deklaratsioonidele lisatud kaubaarvetega, mis sisaldasid kauba täpsemat kirjeldust (sh kalade massi). Nimetatud deklaratsioonid läbisid kontrolli kahe kuu jooksul ning ei saanud kaasa tuua ettenähtust väiksemas summas arvestuskannete tegemist muude deklaratsioonide alusel. Tolli eksimust vähendab asjaolu, et paranduse deklaratsioonis nr I 13969 tegi tolliametnik deklarandi taotlusel; 7) tolli eksimusena ÜTS § art 220 lg 2 p "b" tähenduses ei saa käsitleda vale kaubakoodi mitteavastamist
  45. jaanuari
  46. a volikirja nr 1.1-4/392 alusel läbi viidud järelkontrolli raames. Kontrolliakt kohaselt hõlmas kontroll kauba eksporti ja importi
  47. aastal ega sisalda andmeid
  48. a akti kohta. Tõendatud pole, kaebaja väited, et kohtule esitatud kontrollakt ei pruugi olla identne; 8) asjaolu, et deklaratsioonidel märgitud kaubakood ei ole õige, oleks kaebajal olnud lihtne avastada, kui ta oleks nõutava põhjalikkusega tutvunud kaupade klassifikaatoriga; 9) kaebaja ja kolmanda isiku seletustest nähtuvalt ei kontrollinud nad täiendavalt kauba lähteriigis vormistatud ekspordideklaratsioonile ja kauba saatedokumentidesse kantud kaubakoodi õigsust. Väär on rääkida segadusse viivast sõnastusest, kui kaebaja oleks erinevate kaubakoodide kirjeldusi arvestades deklareerinud konkreetse kauba konkreetse koodiga; 10) valdava enamiku vaidlustatava maksuotsuse aluseks olevatest deklaratsioonidest koostas sama isik, esialgu kaebaja esindajana, hiljem tollimaakleri töötajana. Tollivormistuseks esindajat või tollimaaklerit kasutavat ettevõtjat ei saa pidada kogemusteta ettevõtjaks. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb tolli eksimuse avastamise võimaluse hindamisel arvestada eksimuse iseloomu, maksukohustuslase erialast kogemust ja maksukohustuslase hoolsust; 11) kauba deklareerimine õige koodiga sõltus praegusel juhul kalade massist ning seda ei saa pidada keeruliseks. Õige on kaebaja märkus, et kaubakoodi ekslikkus ilmneb alles kahe asjassepuutuva koodi kirjelduste võrdlemisel, kuid kaebaja pole välja toonud ühtki mõistlikku põhjendust, miks ta sellist võrdlust vajalikuks ei pidanud. Kaebaja pole tõendanud, et ka esmakordselt vastavat kaupa importides oleks hoolsuskohustusest tulenevalt piisavas ulatuses kauba klassifikatsiooni ja kaubakoodi õigsust kontrollitud, vaid ta nõustus Norras väljastatud dokumentidel märgituga. Selles situatsioonis ei saa kaebaja tugineda asjaolule, et toll pole kaubakoodi ekslikkust varem märganud; 12) importija vastutab deklareeritud andmete õigsuse ja täielikkuse eest. Ka tolliseaduse (TS) § 25 lgs 2 sätestatud tolli kohustus teatada deklarandile viivitamatult klassifikatsiooni mittevastavusest, ei välista deklarandi vastutust TS § 38 järgi, kui toll viga ei avasta; 13) ÜTS art 239 lg 1 esimese taande kohaselt on võimalik tollimaksu vähendamine, kui isikut ei saa süüdistada pettuses või ilmses hooletuses. Kaebajat pole põhjust süüdistada pettuses, kuid ÜTS art 239 kohaldamiseks ei ole alust kaebaja ilmse hooletuse tõttu. Tolli eksimus sai võimalikuks seetõttu, et kaebaja suhtus kauba õige koodiga deklareerimise kohustusse hooletult ning ei saa väita, et ta poleks saanud oma viga avastada. Kaebaja pole esitanud arvestatavaid põhjendusi, miks ta ei pidanud vajalikuks kontrollida kauba vastavust kaubakoodi kirjeldusele.
  49. Apellatsioonkaebuses palus AS M. V. Wool tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus ning mõista välja menetluskulud. Apellatsioonkaebuses väideti, et kohus, leides, et pole alust järelarvestuskande tegemiseks, kohaldas ebaõigesti ÜTS art 78 lg-t 3, art 220 lg 2 p "b" ja art
  50. Tõendeid ebaõigesti hinnates on kohus vääralt järeldanud, et kaebaja suhtus deklareerimise ja õige kaubakoodi tuvastamise kohustusse hooletult. Kaebajal oli tekkinud usaldus ja õiguspärane ootus kohaldatava kaubakoodi õigsuse osas, kuna viga deklareerimisel ei selgunud kontrollimise ega nn kvooditaotluse menetluse käigus. Apellant pidas alusetuks etteheidet, et importija pole piisava põhjalikkusega tutvunud kaupade nomenklatuuriga ning pole põhjendanud, miks ta ei võrrelnud asjassepuutuvate kaubakoodide kirjeldusi. Samuti ei nõustunud apellant halduskohtu väitega, et tolli viga olnuks kergesti avastatav. Apellandi täiendavates seisukohtades leiti, et tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi
  51. oktoobri
  52. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-36-08 tuleb asja lahendamisel arvestada asjaolu, et maksu määramise õiguslikuks aluseks olev Euroopa Liidu nõukogu määrus (EÜ) nr 437/2004 avaldati eestikeelsena alles
  53. juunil 2005, mistõttu pole seda võimalik kohaldada dumpinguvastase tollimaksu määramiseks enne nimetatud kuupäeva esitatud deklaratsioonide suhtes. Apellant märkis ka, et seab kahtluse alla
  54. veebruari
  55. a kontrollakti nr 2028 usaldusväärsuse tõendina ning palub seda asja lahendamisel mitte arvestada.
  56. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  57. detsembri
  58. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja rahuldas kaebuse (tühistas vaidlustatud maksuotsused ning tegi MTA Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutuse tasutuks loetud maksuvõla tagastamiseks kaebajale). Ringkonnakohus leidis, et kuna Euroopa Liidu nõukogu määrus (EÜ) nr 437/2004, millega kehtestatakse Norrast ja Fääri saartelt pärineva suure teraspea-lõhe impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, avaldati eestikeelsena alles
  59. juunil 2005 Euroopa Liidu Teataja eriväljaande
  60. peatüki
  61. köites, ei saanud seda enne nõuetekohast avaldamist kaebaja suhtes kohaldada, mistõttu on vaidlustatud maksuotsused osaliselt (kuni
  62. juunini 2005 esitatud deklaratsioonide osas) õigusvastased. Nimetatud osas võttis vastustaja kaebaja nõuded õigeks ning ringkonnakohus rahuldas selles osas apellatsioonkaebuse ja kaebuse. Pärast
  63. juunit 2005 esitatud deklaratsioonide alusel täiendavalt määratud maksu osas leidis ringkonnakohus järgmist: 1) nõustuda ei saa halduskohtu järeldusega, et puudusid ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" sätestatud alused järelarvestuskande tegemata jätmiseks; 2) tegemist oli tolli eksimusega, mis seisnes selles, et maksuhaldur ei esitanud pikaajalise ja suuremahulise impordi puhul kauba tariifse klassifitseerimise osas vastuväiteid, kuigi selleks oli võimalus ning kohusetundlikult tegutsevad tolliametnikud pidanuksid viga deklaratsioonidel märkama. Toll oleks tolliformaalsuste läbiviimisel ja tollikontrolli teostamisel pidanud kaubakoodi ebaõigsuse avastama; 3) nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et kuigi tuvastatud asjaoludel saab tollile ette heita tähelepanematust kontrollitoimingute läbiviimisel, ei saanud kaebajal tekkida usaldust, et deklareerimisel kasutatud kaubakood on õige. Import toimus aastatel 2003-2006 59 impordideklaratsiooni alusel ning ajavahemikus mai 2004 kuni juuni 2006 moodustas kaebaja import kaubakoodidega 0302112000 ja 03211208010 Eestisse vabasse ringlusesse imporditud kalast 61,7%. Seega oli tegemist pikaajalise ja mahuka impordiga; 4) kaebajal oli küll kohustus klassifitseerida imporditav kaup vastavalt nomenklatuurile ning õigesti deklareerida, kuid samas on tollil tolliseadustikust tulenev deklaratsioonide kontrollimise kohustus ja seda sõltumata asjaolust, et enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ei omanud Norrast imporditud kala kaubakood maksustamise seisukohast tähendust. Pärast ühinemist Euroopa Liiduga kaubakoodile TARIC koodi 10 lisandumist ei saa pidada suureks muudatuseks. Pärast
  64. maid 2004 on kaebaja kahe aasta jooksul esitanud ka 33 deklaratsiooni, millel klassifitseeriti kaupa koodiga 0302118010; 5)
  65. jaanuari
  66. a volikirja nr 1.1-4/382 kohaselt anti volitus kaebaja
  67. ja
  68. a tegevuse kontrollimiseks ning kontrollakti nr 2028 koostaja allkirjata koopia ning vastustaja seletused ei veena ringkonnakohut, et kontrolliti vaid kaebaja enne Euroopa Liiduga ühinemist vormistatud toiminguid. Imporditud kalade mass nähtus deklaratsiooniga kaasas olnud kaubaarvetelt ja deklaratsioonide ebakorrektsust oli võimalik avastada järelkontrolli käigus, Arvestades tolli pikaajalist praktikat ebaõige kaubakoodiga deklaratsioonide aktsepteerimisel ja asjaolu, et enne kinnitamist läbis enamik deklaratsioone nn kollase koridori dokumentide kontrolli või põhjaliku järelkontrolli, mille käigus puudusi kauba klassifitseerimisel ei avastatud, tekkis kaebajal usaldus maksuhalduri halduspraktika vastu ja õigustatud ootus kaubakoodi deklareerimise õiguspärasuse suhtes; 6) ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebajal olnuks kvalifitseerimise ekslikkust lihtne avastada. Kaubakoodi ekslikkus ilmneb alles kahe asjassepuutuva koodi kirjelduste võrdlemisel, mida kaebaja ei pidanud vajalikuks, kuna ta tugines tolli käitumisest tekkinud usaldusele koodi õigsuse osas. Seega oli täidetud ka teine ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" sätestatud tingimus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  69. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega 1) tühistati Põhja MTK
  70. juuni
  71. a maksuotsus nr 12-5/345 osas, millega nõuti maksusummade tasumist seoses tollideklaratsioonidega I 25938 03/04/2006, I 28126 10/04/2006, I 29940 17/04/2006, I 32145 24/04/2006 ja I 34620 30/04/2006 kokku summas 191 841 krooni; 2) tühistati Põhja MTK
  72. juuni
  73. a maksuotsus nr 12-5/360 osas, millega nõuti maksusummade tasumist seoses tollideklaratsioonidega 06EE11100090040202 08/05/2006, 06EE11000090093510 15/05/2006, 06EE11000090141791 22/05/2006, 06EE11000090195448 29/05/2006 ja 06EE11100090243171 05/06/2006 kokku summas 292 325 krooni. Kassaator palub vaidlustatud osas teha uus otsus, millega jätta kaebus selles ulatuses rahuldamata. Kassaator väidab järgmist: 1) ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et tegemist oli tolli veaga, mis takistab järelarvestuskande tegemist
  74. a aktsepteeritud tollideklaratsiooni suhtes; 2) tolli eksimus saab olla vaid tolli tegevus või tegevusetus, mis on seotud tolli kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega. Otsusest ei nähtu, millised kohustused on toll täitmata jätnud. Kõik deklaratsioonid esitatakse elektrooniliselt ja ametnik ei saa neid aktsepteerimise ajal kontrollida ega dokumentidega võrrelda; 3) väär on ringkonnakohtu seisukoht, et viga tulnuks avastada
  75. a järelkontrolli käigus. See saaks puudutada
  76. ja
  77. a deklaratsioone, kuid mitte
  78. a omi.
  79. a kontroll ei saanud luua usaldust, et valet koodi ka edaspidi alati aktsepteeritakse. Selle kontrolli alusel ei ole tollil takistusi järelarvestuskande tegemiseks
  80. a deklaratsioonide suhtes. Euroopa Kohus on leidnud, et õiguspärane ootus sai tekkida vaid siis, kui pädev asutus ise on andnud aluse sellise ootuse tekkkeks; 4) seoses võlgniku heas usus käitumisega (ÜTS art 220 lg 2 p "b" teine tingimus) tuleb lähtuda Euroopa Kohtu praktikast, milles on kujundatud seisukohad, kuidas kindlaks teha, kas isik saanuks tolli viga avastada või mitte. Arvestada tuleb kaupleja professionaalset kogemust ja hoolsuse määra tegutsemisel. Samuti tuleb välja selgitada, kas asjakohased reeglid on keerukad ja kui kaua pädev asutus vigu tegi; 5) ringkonnakohus on ilma analüüsimata asunud seisukohale, et vea avastamine oli keerukas. Kassaatori hinnangul tulnuks vea avastamiseks üksnes võrrelda kauba kirjeldust arvel ja nomenklatuuris. Seetõttu ei saa täidetuks pidada ÜTS art 220 lg 2 p "b" teist tingimust; 6) nõutavalt hoolikaks ei saa pidada ettevõtjat, kes ei lähtu õigusaktist, vaid haldusorgani ebaõigest praktikast. Euroopa Kohtu seisukohtade kohaselt peab kaupleja, kelle tegevus seisneb peamiselt import- ja eksporttehingutes ja kellel on sel alal kogemus, ise õiged sätted leidma ja neid järgima; 8) täiesti on jäetud analüüsimata, kas esines ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" märgitud kolmas eeldus, st kas võlgnik järgis kõiki deklaratsiooni kohta käivaid sätteid. Ringkonnakohus pole põhjendanud, miks ta üldse seda tingimust ei käsitlenud. Kassaatori hinnangul pole ka kolmas tingimus täidetud, sest deklarant ei esitanud kõiki õigeks kvalifitseerimiseks või selle kontrollimiseks nõutavaid andmeid. Kaupade vabastamine imporditollimaksust ja sooduskohtlemine ei saa toimuda ilma kogu klassifitseerimiseks vajalikku informatsiooni esitamata.
  81. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele märgib AS M. V. Wool, et vastavalt ringkonnakohtu otsuses tuvastatule pole maksuhaldur pikaajalise ja mahuka impordi puhul ebaõiget klassifitseerimist avastanud. Kassaator ei väida, et tuvastamisel oleks rikutud menetlusnorme ning seega tuleb kassatsioonimenetluses sellest asjaolust lähtuda. Mitte kõik
  82. a deklaratsioonid pole elektrooniliselt esitatud ning paberkandjal esitatud deklaratsioone oli võimalik kontrollida. Samuti olid tollil olemas automaatselt aktsepteeritud deklaratsioonide juurde kuuluvad arved. Maksuhaldur esitab deklaratsioonide esitamise viisi ja arvete kättesaadavust puudutavad väited kassatsioonimenetluses esmakordselt. Euroopa Kohus on tunnustanud tolli veana pikaajalise ja mahuka impordi korral tollideklaratsioonide aktsepteerimist. Importijal oli tekkinud ootus, et kohaldada tuleb jätkuvalt sama kaubakoodi. Ringkonnakohtu järeldused ei vii selleni, et väära koodiga deklaratsioone võiks jätkuvalt esitada. Toll võib alati koodi ebaõigsusele tähelepanu juhtida, kuid tal ei ole alust juba aktsepteeritud deklaratsioonide alusel järelarvestuskannet teha. Vastuses ei nõustuta kassaatori väitega, et viga on lihtsalt avastatav. ÜTS art 220 lg 2 p "b" kolmanda tingimuse osas leitakse vastuses, et toll pole kaebajale ette heitnud asjakohaste õigusnormide järgimata jätmist. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise korral ei pea AS M. V. Wool tuvastatud asjaolude pinnalt võimalikuks uue otsuse tegemist. Täiendavates kirjalikes seisukohtades rõhutab AS M. V. Wool, et täidetud on kõik kolm ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" sätestatud tingimust ning järelarvestuskande tegemine oli välistatud. AS M. V. Wool taotleb ka menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  83. Vaidlus on tõusetunud AS-le M. V. Wool maksu määramisest maksuotsuste alusel, millega on tuvastatud, et vähemmaksed tekkisid kauba deklareerimisel vale kaubakoodiga. Vaidlus kassatsiooniastmes puudutab maksuotsuseid osas, milles maksu määrati deklaratsioonide alusel, mis esitati pärast
  84. juunit 2005, s.o pärast asjassepuutuva Euroopa Liidu nõukogu määruse ametlikku avaldamist eesti keeles.
  85. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et ebaõige kaubakoodi kasutamine tingis maksumaksja jaoks väiksema maksukohustuse. Vaidlus ei seisne niivõrd selles, kas mõne konkreetse deklaratsiooni suhtes on teostatud järelkontrolli või kas on tuvastatud tolli eksimus kindlate deklaratsioonidega seoses. Vaieldakse eelkõige selle üle, kas pikaajalise ja mahuka impordi puhul tulnuks tolliasutusel ebaõige kaubakood avastada oluliselt varem ning kas väära koodi aktsepteerimine pikkajalise ja mahuka impordi puhul sai luua võlgniku jaoks kaitstava usalduse, et deklaratsioonides kasutatud kood on õige.
  86. Euroopa Nõukogu
  87. oktoobri
  88. a määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS), art 78 lg-s 3 sätestatakse, et kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet. ÜTS art 220 lg-s 1 sätestatakse, et kui tollivõlast tuleneva maksusumma kohta ei ole arvestuskannet tehtud või kanne on tehtud tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu summast väiksema summa kohta, tehakse tasumisele kuuluva või tasuda jääva tollimaksu summa kohta arvestuskanne kahe päeva jooksul alates kuupäevast, kui toll olukorrast teada saab, ning kui tollil on võimalik tollivõla tekkimisel tasumisele kuuluv maksusumma välja arvutada ja võlgnik määrata (järelarvestuskanne). ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" sätestatakse, milliste tingimuste esinemisel pole tollil võimalik järelarvestuskannet teha. TS § 49 lg 2 alusel on rahandusminister kehtestanud
  89. mai
  90. a määruse nr 32 "Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise juhised" (edaspidi määrus). Määruse § 2 lg 1 sätestab, et pärast kauba vabastamist tollideklaratsiooni muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab deklarant (kaudse esindamise korral deklarant või esindatav), sellekohase kirjaliku taotluse kas omal algatusel või määruse §-s 7 nimetatud teatise alusel.
  91. mai
  92. a kontrolli aktidega nr 12-3/301 ja 12-3/305 tuvastas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus vale kaubakoodi kasutamisest tekkinud maksuvõla ning andis AS-le M. V. Wool ja AS-le M-Service tähtaja tollideklaratsioonide muutmise taotluse esitamiseks. Kui deklarant või esindatav ei esita tollile määruse § 3 kohast taotlust teatises nimetatud tähtaja jooksul, nõuab toll maksusumma sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras (määruse § 7 lg 1).
  93. ÜTS art 220 lg 2 p "b" kohaselt ei tehta järelarvestuskannet, kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Asjas on vaidlus selle üle, kas esinesid järelarvestuskannet välistavad tingimused või oli maksuhalduril siiski alus maksu määramiseks.
  94. Tuginedes Euroopa Kohtu asjakohasele praktikale, leidis Riigikohus
  95. mai
  96. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-05, et ÜTS art 220 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtudest, mil tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskannet ei tehta. ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" märgitud aluse rakendamisel tuleb kaaluda, kas on täidetud kõik selles sättes nimetatud kumuleeruvad tingimused: toll tegi vea; arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud tal võimalik seda viga avastada; võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte (vt ka Euroopa Kohtu
  97. juuli
  98. a otsus asjas 161/88: Binder; EKL 1989, lk 2415,
  99. juuli
  100. a otsus asjas C-187/91: Belovo, EKL 1992, lk I-04937;
  101. mai
  102. a liidetud otsus asjades C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafood; EKL
  103. lk I-2465,
  104. novembri
  105. a otsus asjas C-251/00: Ilumitrónica, EKL 2002, lk I-10433;
  106. märtsi
  107. a otsus asjas C-499/03P: Biegi Nahrungsmittel). Kui need tingimused on täidetud, siis tollivormistusjärgset sissenõudmist ei tehta (Euroopa Kohtu
  108. juuni
  109. a otsus asjas C-348/89: Mecanarte; EKL 1991, lk I-3277, p 12). Veel rõhutas kolleegium nimetatud otsuses, et seda, kas loetletud tingimused on täidetud, otsustab siseriiklik kohus (vt ka Euroopa Kohtu
  110. detsembri
  111. a otsus asjas C-38/95: Ministero delle Finanze vs. Foods Import Srl, EKL 1996, lk I-06543, p 32).
  112. Kohtud on praeguses vaidluses asunud erinevale seisukohale selles, kas esines tolli viga ja kas selle esinemise korral oli võlgnikul viga võimalik avastada. Nagu kassaator õigesti märgib, ei ole ringkonnakohus võtnud seisukohta, kas võlgnik järgis kõiki tollideklaratsiooni puudutavaid sätteid.
  113. Nagu kolleegium märkis ka viidatud otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-05, tuleb kõigepealt välja selgitada tolli vea olemasolu. Viga võis seisneda selles, et pädevad tolliametnikud ei olnud piisavalt hoolikad deklaratsioonide ja nende juurde kuuluvate dokumentide kontrollimisel, mille käigus pidanuks selguma, kas imporditav kaup on deklareeritud õige kaubakoodiga. Ka Euroopa Komisjoni teabedokument ühenduse tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti "b" kohaldamise kohta näeb ette, et tolli veaks selle sätte tähenduses võib olla tolli poolt vastuväidete mitteesitamine pika ajavahemiku jooksul ja suures mahus esitatud ebakorrektsete tollideklaratsioonide puhul, kui deklaratsioonides esitatud andmed võimaldavad tuvastada, et need deklaratsioonid ei ole korrektsed. Mõisted "pikaajaline", "suur maht" ja "vastuväited" tuleb töödokumendi kohaselt igal konkreetsel juhul eraldi määratleda.
  114. Kohtupraktikas (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-66-05 ja selles osundatud Euroopa Kohtu lahendid) on rõhutatud, et vea olemasolu hindamiseks on oluline arvestada vea olemust, asjaomaste õigusnormide keerukust või lihtsust ja ajavahemikku, mille jooksul tolli ebaõige käitumine jätkus (vt ka eelpool viidatud Euroopa Kohtu otsus asjas C-187/91: Belovo, eeskätt p 18). Kauba tariifse klassifitseerimisega seotud vigade mitteavastamist tollideklaratsioonide aktsepteerimisel on tolli veaks peetud olukorras, kus toll on vale koodiga deklaratsioone aktsepteerinud pika aja vältel suuremahulise impordi puhul (Euroopa Kohtu
  115. aprilli
  116. a otsus asjas C-250/91: Hewlett Pacard, EKL 1993, lk I-1819, ja
  117. oktoobri
  118. a otsus asjas 314/85: Foto-Frost, EKL 1987, lk 4199). Asja materjalidele ning statistilistele andmetele tuginedes on kohtud tuvastanud, et kõnealune import oli pikaajaline ja mahukas.
  119. Deklaratsiooni aktsepteerimine ei ole tähenduselt maksuotsus ning selle alusel ei saa deklarandil tekkida usalduse kaitset ega õiguspärast ootust, et toll ei võiks aktsepteeritud deklaratsiooni kontrollida, täpsustusi nõuda või deklaratsiooni muuta (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-66-05). Ebaõige kaubakoodi kasutamise mitteavastamist kauba deklareerimise etapis ei saa iseenesest pidada tolli eksimuseks. Tolli vea olemasolu väljaselgitamisel on oluline, kas väära koodi kasutamine pidi tolliasutuse jaoks selguma edaspidise kontrollimise käigus. Selleks on oluline hinnata läbiviidud kontrolli ulatust ja eesmärki.
  120. Deklaratsioonide juurde kuuluv dokumentatsioon sisaldab Coast Seafood AS arveid AS-le M. V. Wool, milles järjekindlalt kajastati, et imporditava kala hulka kuulub roogitud lõhe ning eristati kala ka kaalu järgi. Seega võimaldasid deklaratsioonidega kaasnevad dokumendid võrrelda arvetel kajastatud toodete kirjelduse vastavust deklaratsioonis märgitud koodile.
  121. Asjas on tuvastatud, et deklaratsioonid I 11678 ja I 8397 on läbinud tariifikvoodi taotluste menetluse. Esimese deklaratsiooni puhul rahuldati tariifikvoodi eraldamise taotlus osaliselt ning teise puhul jäeti rahuldamata. Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, et tariifikvoodi eraldamise eesmärgist tulenevalt ei saa eeldada, et ebaõige kaubakood pidanuks ilmnema selle menetluse käigus. Deklaratsioonide I 44800, I 55214, I 56873 ja I 63290 puhul viidi ajavahemikus
  122. september kuni
  123. november 2004 läbi nn kollase koridori kontrolle. Kontrolli läbinud deklaratsioonidel on tempel "Dokumendid kontrollitud". Kuigi vastustaja on väitnud, et kaup suunati nn kollase koridori kontrolli seoses kahtlustega selle päritolus, ei veena asjas kogutud tõendid, et kontrolli oleks teostatud vaid mingi kindla asjaolu väljaselgitamiseks. Seega viitab nn kollase koridori ehk süvendatud kontrolli teostamine sellele, et kontrolliti õigusaktides nõutud dokumentide olemasolu ja dokumentide deklaratsioonidele vastavust, sealhulgas pidi olema hõlmatud ka arvetel kirjeldatud kauba vastavuse väljaselgitamine deklaratsioonides märgitud koodidele. Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri
  124. jaanuari
  125. a volikirja nr 1.1-4/392 järgi teostati järelkontrolli AS M. V. Wool
  126. ja
  127. aasta tegevuse (import ja eksport) üle. Järelkontrolli tulemused vormistati
  128. veebruari
  129. a kontrollaktis nr
  130. Kontrollaktis ei võetud seisukohta kasutatava kaubakoodi õigsuse kohta. Küll aga pöörati kontrollaktis kindlaks tehtud asjaolude hulgas tähelepanu ka Norra lõhele impordil kehtestatud tariifikvoodile ja tollimaksule. Impordi- ja ekspordialase tegevuse terviklik järelkontroll pidanuks võimaldama ebaõige kaubakoodi pikaajalise kasutamise avastada.
  131. Arvestades lisaks impordi kestusele ja mahukusele ka aktsepteeritud deklaratsioonide hulka ning läbiviidud kontrolli ulatust ja vaidluse puudumist asjassepuutuvate normide mõistmisel, nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et kaubakoodi ekslikkuse mitteavastamine mahuka ja pikaajalise impordi puhul on praegusel juhul mõistetav tolli veana ÜTS art 220 lg 2 p "b" tähenduses. Ainuüksi tolli selline viga ei pruugi aga kaasa tuua veel võlgniku vabanemist maksu tasumisest.
  132. ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" sätestatud tingimuste kohaselt tuleb järgnevalt välja selgitada, kas heauskselt käituval võlgnikul oli võimalik tolli viga avastada. Euroopa Kohtu praktika kohaselt, millele on viidatud ka Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-1-6605, on vea avastamisvõimaluste hindamisel oluline arvestada võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, samuti vea olemust ning seda, kas kohaldatav norm oli selge.
  133. Võlgniku professionaalsete teadmiste ja kogemuste hindamisel tuleb arvestada, kui kaua on võlgnik sellel alal tegutsenud ning kas ta on varem sarnaseid tehinguid sooritanud (eelpool viidatud Euroopa Kohtu lahend asjas C-187/91: Belovo). Samavõrd, kui kohus peab tolli vea kindlakstegemisel oluliseks, et toll ei suutnud ebaõiget kaubakoodi avastada pikaajalise ja mahuka impordi puhul, tuleb impordi kestust ja mahtu oluliseks pidada ka võlgniku enda erialase kogemuse hindamisel. Neid kriteeriume silmas pidades tuleb AS-i M. V. Wool tuvastatud asjaoludest lähtuvalt pidada kogenud importijaks, kes on samasse kaubagruppi kuuluvate kaupadega sooritanud hulgaliselt tehinguid pikema aja jooksul. Seega ei ole kahtlust, et kaebaja oli kogenud ettevõtja, kes piisava hoolikuse juures oleks pidanud tolli viga tähele panema.
  134. Kolleegium on varasemalt rõhutanud (vt otsus haldusasjas nr 3-3-1-66-05, p 12), et importija hoolsuse hindamise seisukohast tuleb eristada juhtumeid, kus kaupade importija eest täidab deklaratsioone isik, kes omab kutsealaseid teadmisi ja kogemusi deklareerimise valdkonnas. Näiteks ei õigusta ebaõigete andmete esitamist muutused õigusaktides ja nende kohaldamise praktika puudumine iseäranis neil juhtudel, kui deklaratsioone täitis deklareerimisel kogemusi ja teadmisi omav isik (professionaalne tolliagent). Halduskohus tuvastas (otsuse punkt 39), et AS M. V. Wool on valdava enamiku praeguse vaidluse ajendanud deklaratsioonide esitamisel kasutanud sellise asjatundliku isiku abi.
  135. juuni
  136. a maksuotsusega nr 12-5/360 kohustati maksuvõlga solidaarselt tasuma AS-i M. V. Wool ning tema eest oma nimel asjassepuutuvaid tollideklaratsioone esitanud OÜ-d M-Service. Sellise äriühingu või esindaja puhul, kes osutab teenust kauba importijate abistamiseks tollivormistuste läbiviimisel, tuleb tavalisest impordiga tegelevast äriühingust veelgi enam eeldada hoolsust tollile esitatavate andmete õigsuse eelneval kontrollimisel, sh õigete kaubakoodide väljaselgitamisel. Täites deklareerimiskohustust impordiga tegeleva äriühingu eest, ei saanud tollivormistustele spetsialiseerunud ettevõtja tugineda pelgalt teise äripartneri poolt kauba lähteriigis ekspordideklaratsioonis märgitud koodile ilma selle õigsust asjakohastest õigusaktidest kontrollimata.
  137. Kohtuasja menetluse käigus on rõhutatud, et olukord tollimaksuga maksustamisel muutus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. Isegi kui esialgse impordi puhul lähtus importija Norras tegutseva äripartneri poolt dokumentides märgitud koodist, mille ebaõigsus ei ilmnenud ka tolliprotseduuride käigus, pidanuks hoolikas ettevõtja tegema endale selgeks, mil määral hakkasid Norrast imporditava kauba tollimaksuga maksustamist mõjutama Euroopa Liiduga liitumisest tingitud muudatused. Muudatused hõlmasid ka kaubakoodide eristamisest tingitud erinevust maksumäärades lõhe importimisel.
  138. Veenvaks ei saa pidada kaebaja väidet, et kohaldamisele kuuluv eeskiri oli keeruline. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et viga polnud hõlpsasti avastatav, sest selleks tulnuks võrrelda kaubakoodide kirjeldusi. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, et Euroopa Liidu Teatajas on kombineeritud nomenklatuuris asjassepuutuvad kaubakoodid (koos kirjeldustega) avaldatud kõrvuti ning märksõnaline otsing Euroopa Komisjoni Tolli- ja Maksupoliitika Peadirektoraadi hallatavast andmebaasist TARIC annab tulemuseks võrdlevalt mõlemad kõnealused kaubakoodid. Kaebaja jaoks, kes on pikema aja jooksul keskendunud just kindla kauba impordile, ei saa olla liigselt keerukas eristada kaubakoode, mille kohaldamine sõltub asjaolust, kas tegemist on roogitud kalaga või mitte, ning kala kaalust. Tegemist polnud kaubaga, mille õige klassifitseerimine kirjelduse alusel olnuks keerukas.
  139. ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" rõhutatakse võlgniku tegutsemise heausksust. Heas usus tegutsemine tähendab muu hulgas ka seda, et ettevõtja peab ise küsima tollilt abi ja teavet (vt ka eelpool viidatud Euroopa Kohtu otsus liidetud asjades C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafood). ÜTS art 11 lg 1 kohaselt võib iga isik taotleda tollilt teavet tollialaste õigusaktide kohaldamise kohta. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et AS M. V. Wool oleks kohaldatava kaubakoodi õigsuses veendumiseks sellist võimalust kasutanud.
  140. Nimetatud põhjustel ei nõustu kolleegium ringkonnakohtuga selles, et võlgniku piisava hoolikuse korral poleks tal olnud võimalik tolli viga avastada. Seega pole täidetud ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" nimetatud teine tingimus.
  141. Nagu kolleegium märkis eelpool otsuse punktis 12, on järelarvestuskande tegemine välistatud vaid juhul, kui esinevad kõik ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" nimetatud tingimused. Praegusel juhul pole vähemalt üks tingimustest täidetud, st kolleegiumi hinnangul oli võlgnikul heauskse käitumise korral võimalik tolli viga avastada. Seega puudub vajadus analüüsida, kas täidetud on viimane tingimustest (kas võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte).
  142. Eeltoodud põhjendustel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse kassatsioonkaebuses taotletud ulatuses ning menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Ulatuses, milles kolleegium ringkonnakohtu otsuse tühistab, tuleb halduskohtu otsus jätta muutmata.
  143. Kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit, muudab ta vastavalt HKMS § 93 lg-le 4 kohtukulude jaotust. Kaebaja taotles halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud õigusabikulude (kokku 75 125 krooni) ja riigilõivu (kokku 10 000 krooni) väljamõistmist. Ringkonnakohus, rahuldades kaebuse täies ulatuses, pidas vajalikuks ja põhjendatuks välja mõista 60 000 krooni, millest 10 000 krooni moodustas riigilõiv. Vaidlustatud maksuotsustega kokku nõuti 1 017 301 krooni tasumist. Kohtumenetluse tulemusena rahuldatakse AS M. V. Wool kaebus kuni
  144. juunini 2005 esitatud deklaratsioone puudutavas osas, mis moodustab 533 135 krooni ehk 52,4%. Selles osas jääb ringkonnakohtu otsus jõusse. Kaebus jääb rahuldamata 484 166 krooni ehk 47,6% ulatuses. Arvestades kaebuse rahuldatud osa suurust, tuleb ringkonnakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas muuta. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt mõistetakse AS M. V. Wool kasuks välja 31 440 krooni, millest 5240 krooni moodustab riigilõiv. Kuna Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus rahuldatakse, jääb rahuldamata AS M. V. Wool taotlus kassatsioonimenetluses kantud kulude väljamõistmiseks. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 esimese lause alusel tagastada. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.