RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

§ 92lg 1 alusel nende endi kanda.

AS Flora esitas ringkonnakohtule taotluse mõista apellatsioonimenetluses kantud kuludena G. A. Bernhoffilt välja riigilõiv 80 kroon ja õigusabikulud 31 624 krooni, kokku seega 31 704 krooni, mille ringkonnakohus AS Flora apellatsioonkaebuse rahuldamisest tulenevalt

§ 92lg 1 ja § 93 lg 5 alusel ka kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõistis.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Gerard Andreas Bernhoff on esitanud kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse peale osas, millega temalt mõisteti välja kolmanda isiku kantud menetluskulud. Kassaator palub selles osas ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Kassaator on seisukohal, et halduskohtu lahend oli lõppjärelduses õige ka selles osas, mis käsitles kolmanda isiku menetluskulude tema enda kanda jätmist ning ringkonnakohtul puudus alus selle tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohus on rikkunud menetlusnormi sellega, et ei ole vastanud kassaatori väitele, et menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagasi taotlevalt 73-aastaselt pensionärilt oleks äärmiselt ebaõiglane. Saksamaale ümberasunud isikud on niigi olnud aastakümneid oma Eestisse jäänud vara saatuse osas ebakindlas olukorras. Juriidiliste probleemide ja riigi enda tegevuse / tegevusetuse ning eksitavate juhiste tõttu võivadki nad oma varast ilma jääda. Sellises kontekstis põhjustaks kolmanda isiku nii suurte menetluskulude väljamõistmine kassaatorilt (eakas, pensionist elatuv füüsiline isik) tema suhtes täiendavat ebaõiglust ning takistaks kaebeõiguse teostamist.

§ 92

lg 10 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega on kohtul võimalus ja ka kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul, kuidas menetluskulusid jaotada. Halduskohus arvestas menetluskulude jaotamisel, et kaebus oli kaebeõiguse seisukohast küll ennatlik, aga mitte tingimata põhjendamatu. Ka ringkonnakohus märkis, et kaebuse esitamist ei saa pidada pahatahtlikuks, kuna subjektiivsete õiguste rikkumine tehaksegi kindlaks alles asja sisulise menetlemise käigus. Nendest asjaoludest lähtudes oleks tulnud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus jättis menetluskulude väljamõistmisel kaalumata ja arvestamata asjaolu, et menetluskulude väljamõistmine sellises summas ei ole vaidluse asjaolusid ja sisu silmas pidades põhjendatud. Halduskohtus oli vaidlus üksnes subjektiivsete õiguste rikkumises. Kolmanda isiku apellatsioonkaebus käsitles vaid menetluskulude väljamõistmist ja vastus kaebaja apellatsioonkaebusele keskendus vaid subjektiivsete õiguste rikkumise küsimusele, mis ei erinenud halduskohtu otsuse põhjendustest. Seetõttu ei saa nii suured menetluskulud olla põhjendatud. 8. Vastustaja Rakvere Linnavalitsus märgib kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et tal puudub seisukoht kassatsioonkaebuses toodud väidete põhjendatuse osas, kuna kassatsioonkaebuses toodud väited ei avalda mõju tema kui menetlusosalise õigustele ja kohustustele. 9. Kolmas isik AS Flora vaidleb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. AS Flora on seisukohal, et isegi kui kohtuotsuses esineks kassaatori poolt väidetud menetlusnormi rikkumine, ei oleks see olemuselt oluline kohtumenetluse normi rikkumine ja seega puudub alus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

§ 92

lg 10 mõttes ei ole alust pidada kassaatorilt menetluskulude väljamõistmist äärmiselt ebaõiglaseks ja ebamõistlikuks üksnes põhjusel, et vara tagasi taotlejaks on pensionär. Tuleb arvesse võtta, et kaebaja on järjepidevalt protsessimisega tegelenud isik (lisaks käesolevale vaidlusele esindab sama advokaadibüroo teda haldusasjades nr 308-988, 3-08-990 ja 3-08-1814). Faktilised asjaolud ei kinnita kassatsioonkaebuse väidet, nagu oleks kaebajalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. AS Flora on seisukohal, et hoopis tema suhtes oleks tema poolt kantud menetluskulude tema kasuks mitte välja mõistmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kuigi kohtuotsuses ei väideta, et G. A. Bernhoffi kaebus on pahatahtlik, pole sellel menetluskulude väljamõistmise seisukohast tähtsust, sest ringkonnakohus pole kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmisel tuginenudki kaebuse pahatahtlikkusele. Asjaolu, et kassaator on püüdnud mingit vara pika aja jooksul tagasi saada ja see on ebaõnnestunud riigi väidetava tegevuse / tegevusetuse tõttu, ei anna alust nõuda kaebaja algatatud menetlusest AS-le Flora tekkinud kulude kaebajalt väljamõistmata jätmist. Ringkonnakohus on otsuse tegemisel arvestanud ka vaidluse asjaolusid ja sisu. Kolmas isik rõhutab, et AS Flora on eraõiguslik juriidiline isik, kellel puuduvad vajalikud teadmised ja oskused oma huvide kaitsmiseks omandireformiga seotud vaidlustes. Pöördumine advokaatide poole õigusabi saamiseks oli AS Flora jaoks hädavajalik ka seoses sellega, et tema omandis oleva kinnistu registriosa 3. jakku kanti vastuväide AS Flora omanikuks olemise kandele. Selline registrikanne on AS Flora kui majandus- ja kutsetegevuses muu hulgas kinnisvaraga tehinguid tegeva isiku jaoks koormav, sest vähendab kinnisvara hinda seoses vastuväitest nähtuva võimaliku omandivaidlusega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et G. A. Bernhoffi kassatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 11.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 92

lg 7 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

§ 92

lg 10 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

12. Asjas ei vaielda selle üle, et kolmanda isiku AS Flora vastaspooleks

§ 92lg 7 tähenduses oli käesolevas asjas kaebaja G.

A. Bernhoff. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kolmanda isiku poolt esimese ja teise astme kohtus kokku 87 783 krooni ja 50 sendi suuruste menetluskulude kandmine on tõendatud ning täidetud on

§ 93

lg-s 1 sätestatud formaalsed eeldused menetluskulude väljamõistmiseks (õigeaegselt esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid - vt tl 169-174; tl 197-199; tl 270-279). Menetlusosalised vaidlevad üksnes selle üle, kas kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine oli tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ning kas kohtud oleksid pidanud

§ 92lg 10 alusel jätma kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

1. Riigikohtu halduskolleegium on varem märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ning tulemus peab olema õiglane ning pidanud seda põhimõtet kohaldatavaks ka kolmanda isiku kasuks väljamõistetavate menetluskulude vähendamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07, p 22).
4. Käesolevas asjas põhjendab kassaator temalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise äärmist ebaõiglust sellega, et kassaator on õigusvastaselt võõrandatud vara tagasi taotlev 73-aastane pensionist elatuv füüsiline isik ning kaebus polnud pahatahtlik. Samuti märgib kassaator, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümberasunud isikud on niigi olnud aastakümneid ebakindlas olukorras ning võivad juriidiliste probleemide ja riigi käitumise tõttu oma varast üldse ilma jääda. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kassaatoriga, et menetluskulude väljamõistmise otsustamisel peab kohus arvestama ka menetlusosalise isikut ja tema maksevõimet, samuti tema käitumist protsessis. Vaidlust ei ole selles, et G. A. Bernhoff on sündinud
5. aastal ning esitatud kaebus ei olnud pahatahtlik. Samuti pole asjas esitatud väiteid, et osa kolmanda isiku menetluskuludest oleks kaebaja põhjustanud kohtumenetluse käigus oma protsessiõiguste kuritarvitamise tõttu. Samas on kolleegiumi arvates õige kolmanda isiku vastuväide kassatsioonkaebusele, et asja materjalidest ei nähtu kaebaja maksevõime ning seetõttu ei ole võimalik tõsikindlalt hinnata, kas G. A. Bernhoffilt AS Flora kasuks viimase menetluskulude väljamõistmine oleks kaebaja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik või mitte. Kassaatori esindaja ei ole esitanud mingeid tõendeid kassaatori sissetuleku, vara ja kohustuste kohta, vaid üksnes paljasõnaliselt märkinud, et ta elatub pensionist.
6. Eelnevast hoolimata tuleb arvestada, et käesoleval juhul on kaebajaks füüsiline isik ning kolmandaks isikuks äriühing. Kuigi kolleegium nõustub AS Flora seisukohaga, et asjaolusid arvestades oli tema poolt oma õiguste kaitseks advokaadist esindaja palkamine põhjendatud ja vajalik ning kassaatori viide puudustele riigi tegevuses seoses Saksamaale ümberasunud isikutele vara tagastamise protsessiga on kolmanda isiku kantud menetluskulude väljamõistmise ulatust otsustades asjakohatu, tuleb Riigikohtu halduskolleegiumi arvates käesoleval juhul kolmanda isiku kasuks kaebajalt väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada. Kolleegium on seisukohal, et asja sisu ja menetluse käiku arvestades on AS Flora menetluskulud ülemäärased ja selliste menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine füüsilisest isikust kaebajalt oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist. Halduskohtus esitas AS Flora vandeadvokaadi vahendusel seisukohad kaebuse kohta (8 lk - tl 66-69), seisukoha menetluse peatamise taotluse kohta (3 lk - tl 102-104) ning tema esindaja osales kohtuistungil, mis vältas pisut vähem kui kaks tundi (tl 124-127), esitades seal väljavõtted ehitisregistrist (tl 128-162). Ringkonnakohtus esitas AS Flora advokaadi abil apellatsioonkaebuse halduskohtu otsusele osas, millega jäeti kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda (4 lk tl 192-195) ning vastuse G. A. Bernhoffi apellatsioonkaebusele (6 lk - tl 252-257). Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul ei saa käesoleva asja menetluskäiku arvestades esimese ja teise kohtuastme menetluskulusid summas 87 783,50 krooni lugeda mõistlikeks ning kolleegium peab põhjendatuks vähendada kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavat summat 40 000 kroonini.
7. Eelnevat arvestades rahuldab Riigikohtu halduskolleegium G. A. Bernhoffi kassatsioonkaebuse osaliselt. Tartu Ringkonnakohtu
8. novembri
9. a otsus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis G. A. Bernhoffilt välja AS Flora kantud menetluskulud esimese ja teise astme kohtus kokku 87 783 krooni ja 50 senti. Kolleegium muudab selles osas ringkonnakohtu otsust ja mõistab G. A. Bernhoffilt AS Flora kasuks välja viimase kantud menetluskulud 40 000 krooni ulatuses. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata ja menetlusosaliste ülejäänud kulud nende endi kanda. Kautsjon tuleb

§ 90lg 2 alusel tagastada.

17. Kuna Riigikohus otsustas asja seda madalama astme kohtusse uueks arutamiseks saatmata, tuleb lahendada ka kassatsiooniastmes kantud menetluskulude jaotuse küsimus. Kassaator G. A. Bernhoff ei ole esitanud Riigikohtule taotlust kassatsioonimenetluse kulude väljamõistmiseks. Kolmas isik AS Flora on esitanud Riigikohtule taotluse mõista kassaatorilt kolmanda isiku kasuks välja kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud 9723,20 krooni. Kohtule on esitatud ka nimetatud summale vastav advokaadibüroo arve, ülevaade osutatud õigusteenusest ning tõendid arve tasumise kohta. Pidades silmas, et kolleegium rahuldas G. A. Bernhoffi kassatsioonkaebuse enam kui pooles ulatuses (54,4%) ning kassaator menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole, jätab Riigikohus

§ 92lg 2 alusel menetlusosaliste kulud kassatsiooniastmes nende endi kanda.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann