Obsah (7)

§ 32§ 29§ 84§ 164§ 179§ 26§ 398

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 94 lg-s 1 sätestatud intressi ning kostja maksab laenu koos intressiga tagasi ühe aasta jooksul. Kuna kostja ei tasunud tähtaegselt hagejale intressi ega laenu põhisummat, saatis hageja kostjale

1. juulil
2. a suuliselt sõlmitud laenulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostja taotles OÜ-lt Cautor
3. septembril
4. a laenu 70 000 krooni, mis kanti kostja arvelduskontole
5. septembril
6. a, ja
7. märtsil
8. a laenu 50 000 krooni, mis kanti kostjale üle järgmiselt:
9. märtsil
10. a 15 000 krooni,
11. märtsil
12. a 10 000 krooni,
13. aprillil
14. a 10 000 krooni ja
15. mail
16. a 15 000 krooni. OÜ Cautor loovutas laenulepingutest tulenevad nõuded
17. juunil
18. a nõude loovutamise lepinguga hagejale.
19. juulil
20. a saatis hageja kostjale teate laenulepingute korralise ülesütlemise kohta ning palus laenusummad hagejale tasuda.
21. juulil
22. a sõlmisid kostja ja OÜ Infestus laenulepingu, mille kohaselt anti kostjale laenu 600 000 krooni.
23. augustil
24. a kanti kostjale laenulepingu järgi üle 300 000 krooni ja
25. novembril
26. a veel 300 000 krooni. OÜ Infestus loovutas laenulepingust tuleneva nõude
27. juunil
28. a hagejale. Kostja ei ole hagejale eelnimetatud laenulepingutega laenatud raha tagastanud. Kokku võlgneb kostja hagejale 850 000 krooni.
29. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja teatisi laenulepingu ülesütlemise kohta või laenu tagastamise korra ettepanekuid saanud ei ole.
30. septembri
31. a laenulepingust tulenev nõue 70 000 krooni saamiseks on aegunud, kuna laenuleping sõlmiti tähtajaga kolm kuud.
32. juulil
33. a sõlmitud laenulepingu, millega kostjale laenati 600 000 krooni, kohaselt kohustus kostja laenu tagastama kostjale kuuluva OÜ Apollo Baltic (hageja endine ärinimi) osa eest makstavate dividendide arvel. Kuna hageja juhatus ei kutsunud kolme aasta jooksul kokku üldkoosolekut ega tõstatanud dividendide jagamise küsimust, siis hageja rikkus

§ 32

lg-t 2, mille järgi peab lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks.

1. Harju Maakohus rahuldas
2. juuni
3. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 780 000 krooni. Maakohus leidis, et hageja nõue, mis tulenes OÜ Cautor poolt kostja taotluse alusel
4. septembril
5. a kostjale 70 000 krooni laenamisest, on aegunud. Laenuleping sõlmiti tähtajaga kolm kuud, seega nõue muutus sissenõutavaks
6. detsembril
7. a ja nõue aegus
8. detsembril
9. a. Hageja on üles öelnud kostja
10. septembril
11. a hagejale esitatud avalduse alusel sõlmitud laenulepingu, mille alusel hageja laenas kostjale 130 000 krooni, ja kostja
12. märtsil
13. a OÜ-le Cautor esitatud avalduse alusel sõlmitud laenulepingu, millega OÜ Cautor laenas kostjale 50 000 krooni. Kostja sai hageja ülesütlemise tahteavaldused kätte hiljemalt
14. detsembril
15. a hagiavalduse lisana ning kuna kohtuotsuse tegemise ajaks oli möödunud ka seaduses sätestatud kahekuuline tähtaeg, siis leidis maakohus, et täidetuks saab lugeda ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Pooled ei vaidle selle üle, et, et
16. juulil
17. a kostja ja OÜ Infestus vahel sõlmitud leping oli tähtajatu laenuleping ning OÜ Infestus loovutas nõude hagejale. Hageja ütles
18. juuli
19. a teatisega laenulepingu üles ja palus kostjal laenusumma tagastada hiljemalt
20. oktoobriks
21. a. Kostja on tuginenud asjaolule, et lepingu p 3 kohaselt oli kindlaks määratud laenusumma tasumise viis nii, et laen tagastatakse OÜ Apollo Baltic osa eest makstavate dividendide arvel, ning seetõttu ei ole hagejal õigust laenu teisel viisil nõuda. Lepingu p 3 kohaselt kohustub laenusaaja laenu tagastama laenusaajale kuuluva OÜ Apollo Baltic 200 000-kroonise nimiväärtusega osa eest OÜ Apollo Baltic poolt makstavate dividendide arvel. Juhul kui kolme majandusaasta eest makstavate dividendide summast ei piisa laenu tagastamiseks, sõlmivad pooled lepingu lisa laenusaaja poolt tasumisele kuuluva laenusumma kohta. Maakohus leidis, et kuna lepingu p-s 3 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub tasuma laenu temale makstavate dividendide arvelt, siis tekkis nimetatud kokkuleppest laenuandjal õigus nõuda laenu tagasimaksmist just nimetatud viisil kolme majandusaasta jooksul. Kuivõrd aga laenulepingu sõlmimisest kolme majandusaasta jooksul dividende ei makstud ning laenulepingu pooled laenulepingu lisa ei sõlminud, siis leiab kohus, et hagejal oli õigus laenuleping üles öelda ja laenusumma tagastamist nõuda.
22. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas, ning saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
23. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
24. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
25. novembri
26. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja 180 000 krooni. Ringkonnakohus leidis, et kuna kostja on poolte
27. septembril
28. a sõlmitud laenulepingul põhineva 130 000 krooni suuruse nõude ning
29. märtsil
30. a kostja ja OÜ Cautor vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva 50 000 krooni suuruse nõude õigeks võtnud, on kohus hagi vastavas osas õigesti rahuldanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab hageja nõude õigeks, tuleb kohtul hagi rahuldada. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu järeldustega kostja ja OÜ Infestus vahel
31. juulil
32. a sõlmitud laenulepingu osas.

§ 29

kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Laenulepingu p 3 kohaselt kohustus kostja laenu tagastama talle kuuluva OÜ Apollo Baltic osa eest makstavate dividendide arvel. Samuti on pooled kokku leppinud, et juhul, kui kolme majandusaasta eest makstavate dividendide summast ei piisa laenu tagastamiseks, sõlmivad pooled lepingu lisa laenusaaja poolt tasumisele kuuluva laenusumma kohta. Kuivõrd hageja ei ole kostjale alates laenulepingu sõlmimisest dividende maksnud ning pooled ei ole sõlminud lepingu lisa, milles laenu tagastamise korda oleks muudetud, ei ole võlausaldajal tekkinud õigust nõuda laenu tagastamist.

§ 84

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks siis, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Lepingupooled on avaldanud lepingus selget tahet laen kustutada hageja osa eest kostjale makstavate dividendide arvel ning maakohus on hagi rahuldades jätnud meelevaldselt lepingupoolte sellekohase tahte arvestamata. Kuna kostja ei ole hagejalt pärast laenulepingu sõlmimist dividende saanud, ei ole hageja lepingut rikkunud ning võlausaldajal puudub õigus esitada täitmise nõuet. Laenulepingu poolte tahe kustutada laen just hagejalt saadavate dividendide arvel on mõistetav kostja jaoks pidi see garanteerima vahendid võetud laenu teenindamiseks ning laenuandja jaoks, kes ka ise sai hageja osanikuks, andma kindluse, et dividendide maksmise korral on kostja valmis kasutama saadud tulu eeskätt laenu kustutamiseks. Lisaks sellele on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja on segi ajanud nõude loovutamise (

§ 164

) ja lepingu ülevõtmise (

§ 179

) mõisted ja asunud ekslikult teostama lepingupoole õigusi, mis nõude loovutamise lepinguga talle üle läinud ei ole. Nõude loovutamisega võlausaldaja küll vahetub, kuid lepingu poole positsioon tervikuna nõude omandajale üle ei lähe. Muu hulgas ei lähe eraldi kokkuleppe puudumise korral uuele võlausaldajale üle lepingupoolele spetsiifiliselt kuuluvad kujundusõigused, nt õigus leping tühistada, sellest taganeda või leping üles öelda.

1. juunil
2. a hageja ja OÜ Infestus vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingus ei ole lepingupooled kokku leppinud, et hageja omandab ühes nõudega ka õiguse lepingut üles öelda ning seega ei olnud hagejal alust teha kostjale sellist tahteavaldust. Seega
3. juulil
4. a sõlmitud laenuleping kehtib ning pooltel tuleb seda täita. See tähendab muu hulgas ka seda, et hagejal tuleb kostjalt laenu tagasisaamiseks maksta kostjale dividende või saavutada kokkulepe lepingus silmas peetud lisa sõlmimiseks laenusaaja poolt tasumisele kuuluva laenusumma kohta. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi kostjalt 600 000 krooni väljamõistmiseks, või tühistada ringkonnakohtu ja maakohtu otsused ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leiab kassatsioonkaebuses, et laenulepingu p 3 näol oli tegemist lisatagatisega laenuandja jaoks. Tegemist ei ole kohustuse täitmise viisiga. Ringkonnakohus on tõlgendanud laenulepingut selliselt, et laenu tagastamise tähtaja saabumine on ebaselge ja hageja ei ole võimeline mis tahes moel mõjutama selle tingimuse saabumist. Hageja ei saa mõjutada iseenda dividendide maksmist, seda saab otsustada üksnes osanike üldkoosolek. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud materiaalõigust, leides, et laenulepingu korralise ülesütlemise õigus ei ole üleantav. Laenulepingu korraline ülesütlemine ei ole seotud pooltega isikuliselt. Tegemist on võõrandatava õigusega. Hageja leiab, et tema ja OÜ Infestus vahelist nõude loovutamise lepingut tuleb tõlgendada nii, et selle alusel läks hagejale üle ka õigus laenuleping üles öelda. Hageja leiab, et tema ja OÜ Infestus vahelise lepingu näol võis tegemist olla ka lepingu ülevõtmisega

§ 179lg 1 tähenduses.

Kuivõrd kostja ei ole esitanud üleminekule vastuväiteid, siis kinnitab kostja hilisem käitumine, et ta loeb lepingu hagejale üleläinuks ja on sellega nõus. Ringkonnakohus on jätnud hindamata OÜ Infestus poolt

1. novembril
2. a kostjale tehtud võlgnevuse tasumise ettepaneku. Hageja hinnangul saab seda käsitada ülesütlemisavaldusena. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-d 3 ja 4, kuna otsus on hagejale üllatuslik. Kumbki pool ei ole tuginenud asjaolule, et nõude loovutamine ei ole kostja suhtes kehtiv. Kohus on seotud poolte esitatud asjaoludega ja kui kostja pole vaidlustanud nõude loovutamise ja ülesütlemisõiguse ülekandmise kehtivust, ei saa kohus asuda vastupidisele seisukohale, sest tegemist ei ole ainult õigusliku küsimusega. Ringkonnakohtu üllatuslik käsitlus laenulepingu täitmisest ja sissenõutavusest on võtnud hagejalt võimaluse täiendada hagi alternatiivnõudega lahtise tingimuse kindlaksmääramiseks

§ 26lg-te 9 ja 10 alusel.

1. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega ringkonnakohus mõistis kostjalt välja 180 000 krooni, ja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja leiab kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus ei oleks tohtinud hagi osaliselt rahuldada ja kostjalt 180 000 krooni välja mõista, põhjendades seda hagi õigeksvõtuga. Kostja väidetav hagi õigeksvõtmine on vastuoluline. Kostja kirjalikus vastuses hagile sisaldub küll lause: "Lähtudes ülaltoodus, kostja tunnistab hagi summas 180 000 krooni." Samas vastuses palub kostja aga ka hagi tervikuna rahuldamata jätta. Maakohus ei ole täpselt kindlaks teinud kostja seisukohta hagiavalduses esitatud nõuete osas. Maakohus ei selgitanud kostjale eraldi kõiki võimalikke hagi õigeksvõtmise tagajärgi.
2. Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
3. Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 180 000 krooni. Asi tuleb tühistatud osas saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, hageja kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
5. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, leides, et kostja on poolte
6. septembril
7. a sõlmitud laenulepingul põhineva 130 000 krooni suuruse nõude ning
8. märtsil
9. a kostja ja OÜ Cautor vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva 50 000 krooni suuruse nõude õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 1 järgi rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Ringkonnakohus ei ole otsuses märkinud, millisel kohtuistungil või millises kohtule esitatud avalduses on kostja hagi selles osas õigeks võtnud. Seega on ringkonnakohtu otsus selles osas põhjendamata. Asja materjalidest nähtuvalt sisalduvad kostja vastuses hagile järgmised laused: "Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid osaliselt" ja "Lähtudes ülaltoodus, kostja tunnistab hagi summas 180 000 krooni." Sama vastuse resolutsioonis on kostja aga palunud jätta hagi tervikuna rahuldamata. Seega on kostja vastus hagile selles osas vastuoluline ja sellest ei nähtu kostja selget tahet hagi osaliselt õigeks võtta. Hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline. Vastuolulise avalduse puhul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe. Asudes põhjendamatult seisukohale, et kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud, on ringkonnakohus jätnud sisuliselt hindamata kostja apellatsioonkaebuse väited. Sellega on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 654 lg-t 5, mille kohaselt peab kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus sisuliselt hindama, kas kostja apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.
10. Ringkonnakohus on jätnud tuvastamata, kas
11. juulil
12. a kostja ja OÜ Infestus vahel sõlmitud laenuleping on tähtajatu või tähtajaline, kuid selle asjaolu tuvastamata jätmine ei ole muutnud ringkonnakohtu otsust sellest laenulepingust tulenevat nõuet käsitlevas osas ebaõigeks. Hageja nõude rahuldamise eelduseks on see, et OÜ Infestus poolt talle loovutatud laenulepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks.
13. Tähtajalise laenulepingu puhul muutub laenu tagastamise nõue sissenõutavaks laenu tagastamise tähtpäeva saabumisel. Kostja ja OÜ Infestus vahel
14. juulil
15. a sõlmitud laenulepingu p 3 kohaselt kohustus laenusaaja laenu tagastama talle kuuluva OÜ Apollo Baltic osa eest makstavate dividendide arvel. Juhul kui kolme majandusaasta eest makstavate dividendide summast ei piisa laenu tagastamiseks, sõlmivad pooled lepingu lisa laenusaaja poolt tagastamisele kuuluva laenusumma kohta.

§ 26

lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). Kostja ja OÜ Infestus vahelises laenulepingus on jäetud kokku leppimata, kuidas tuleb laen tagasi maksta juhul, kui kolme majandusaasta dividendidest ei piisa laenu tagastamiseks. Lepingupooled pidid sellekohase kokkuleppe sõlmima tulevikus. Kui pidada lepingupoolte tulevikus sõlmitava kokkuleppe sisuks ka laenu tagastamise tähtaega, siis ei ole see veel saabunud, kuna lepingupooled ei ole laenulepingu p-s 3 nimetatud kokkulepet sõlminud.

§ 26

lg 9 p 1 alusel võib lepingupool nõuda kohtult lahtise tingimuse kindlaksmääramist, kui lepingupooled ei saavuta selles tingimuses kokkulepet. Sellise nõude esitamise õigus on lepingupoolel. Kuna hageja ei ole laenulepingu pooleks, siis ei saa ta ka nõuda lahtise tingimuse kindlaksmääramist. 15.

§ 398

lg 1 järgi saab tähtajatu laenulepingu puhul nõuda laenu tagasimaksmist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui ka laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Seega on õigus tähtajatu laenuleping korraliselt üles öelda lepingupooltel. Praeguses asjas on kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse esitanud hageja, kes ei ole laenulepingu pool. Hageja on saanud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu laenuandja poolt nõude loovutamisega. Kolleegium on seisukohal, et poole õigus leping üles öelda ei lähe nõude loovutamisega üle võlausaldajalt teisele isikule. Selline õigus saab üle minna lepingu ülevõtmisega

§ 179kohaselt.

Praeguses asjas on hageja alles kassatsioonkaebuses tuginenud võimalusele, et tema ja OÜ Infestus vahel

1. juunil
2. a sõlmitud lepingu puhul võib olla tegemist lepingu ülevõtmisega. Maakohtus ega ringkonnakohtus ei ole hageja sellekohaseid väiteid ega asjaolusid esitanud ning ringkonnakohus ei saanudki nende kohta seisukohta võtta. Hageja kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole hinnanud OÜ Infestus poolt
3. novembril
4. a kostjale tehtud võlgnevuse tasumise ettepanekut, mis hageja arvates võiks olla ülesütlemisavaldus, ei ole aluseks ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja ei ole varasemas menetluses tuginenud sellele, et lepingu ütles üles OÜ Infestus, vaid on olnud seisukohal, et laenuleping öeldi üles hageja
5. juuli
6. a avaldusega kostjale. Kuna hageja vastavat väidet ei esitanud, ei pidanud ringkonnakohus hindama, kas OÜ Infestus kiri võiks olla ülesütlemisavaldus.
7. Seega on ringkonnakohus jätnud õigesti hagi rahuldamata osas, milles hageja nõudis kostjalt
8. juulil
9. a kostja ja OÜ Infestus vahel sõlmitud laenulepingu alusel kostjale laenatud 600 000 krooni tagastamist. Laenu tagastamist saab nõuda alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks. Praeguses asjas ei ole tõendatud, et hagejale loovutatud nõue oleks sissenõutav. Seega võivad hagejal olla nõuded nõude loovutaja vastu.
10. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse osaliselt, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude jaotus tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.
11. Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada tasutud kautsjon. Alates
12. jaanuarist 2009 kehtiv TsMS § 149 lg 8 sätestab, et kautsjon tagastatakse avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asja läbivaatamise kulusid tagastatavast summast maha ei arvata. Sellise avalduse või kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit, tuleb avalduses või kaebuses märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Tulenevalt viidatud sättest tuleb kostjal teatada Riigikohtule, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Kuna hageja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, arvatakse tema tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Henn Jõks