RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-29-09 24. aprill 2009 Eesis

§ 321lg 1).

Haldusasja nr 3-07-2433 toimikust nähtuvalt oli kaebajate esindajaks advokaat K. Koitver. Väljastusteadete kohaselt toimetati määrused Kentmanni Advokaadibüroosse

1. detsembril 2007, millal määruse võttis vastu sekretär, ja
2. jaanuaril 2008, millal selle võttis vastu advokaat Margus Viira. Kuigi väljastusteadetelt nähtuvalt on kohtumäärused vastu võtnud esindaja kolleegid, ei saa seda käsitada määruste kättetoimetamise kohustuse rikkumisena. Kohtumäärused on kätte toimetatud kaebuses märgitud esindaja aadressile ja oleks ebamõistlik eeldada, et kaebajaid esindav advokaat viibib pidevalt oma kontoris. Seetõttu ongi advokaadibüroos korraldatud töö viisil, et kohtudokumente võib vastu võtta ka sekretär või mõni muu bürootöötaja, arvestades, et büroosse saabub kohtudokumente pidevalt. Kohus võib põhjendatult eeldada, et advokaadist esindaja saab advokaadibüroost, kus ta töötab, kohtumäärused kätte ka oma kolleegidelt, kes on kohtumäärused postitöötajalt vastu võtnud. Seega on kohtumääruste kättetoimetamine kaebuses toodud esindaja aadressile piisav, olenemata asjaolust, et esindaja ei ole isiklikult allkirja vastu kohtumäärusi kätte saanud. Seega on
3. detsembri
4. a ja
5. jaanuari
6. a kohtumäärused kaebajatele teatavaks tehtud.
7. L. Maripuu, A. Pae ja V. Remmel esitasid määruskaebuse, milles palusid tühistada halduskohtu määrus, ennistada kaebetähtaeg ja jätkata menetlust.
8. Tallinna Ringkonnakohtu
9. jaanuari
10. a määrusega jäeti kaebajate määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Õige on halduskohtu seisukoht, et antud juhul kuulub kohaldamisele RVastS § 18 lg 2, sest kaebajad on läbinud RVastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis (esitanud kahjunõude Tallinna Linnavalitsusele, kes keeldus kahju hüvitamisest). Vastuseks kaebajate väitele, et linnavalitsus ei vastanud nende kahjunõudele tähtaegselt, märkis ringkonnakohus, et RVastS § 18 lg 2 sätestab taotleja kohustuse pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse ka siis, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Seega isegi juhul, kui kahju hüvitamise taotlusele ei vastata tähtaegselt, tuleb isikul kohtusse pöörduda hiljemalt 30 päeva jooksul haldusorganile taotluse läbivaatamiseks ette nähtud kahekuulise tähtaja möödumisest. Kaebajatel oli võimalus nõuda Tallinna Linnavalitsuselt neile väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist halduskohtu kaudu. Kaebajad ei vaidlustanud haldusasjas nr 3-07-2433 halduskohtu määruse saamisel määrust Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, vaid esitasid halduskohtule uue kaebuse
11. aprillil 2008, kui kaebuse esitamiseks seaduses sätestatud tähtaeg oli juba möödunud. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajate poolt esile toodud põhjendused käsitatavad mõjuvate põhjustena kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12. L. Maripuu, A. Pae ja V. Remmel esitasid määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu määrus tühistada. Määruskaebuses palutakse kaebuse esitamise tähtaeg viitega Riigikohtu
13. mai
14. a lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-40-07 ennistada. Kohtumäärusi ei edastatud kaebajate esindajale ega ka kaebuse esitajatele. Samuti leitakse, et kohtuvälise lahenduse otsimise korral kümneaastase tähtaja lühendamine seab isikud ebavõrdsesse olukorda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15. Asjas on vaidluse all küsimus, kas kohtumääruste (puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise määrus ja menetluse lõpetamise määrus) kättetoimetamise nõuete rikkumine võib olla kaebetähtaja ennistamise aluseks, kui asjas esitatakse pärast menetluse lõpetamist uus kaebus. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajate esialgne kaebus kahju hüvitamiseks oli esitatud RVastS § 18 lgs 2 sätestatud tähtaega järgides, st ühe kuu jooksul pärast kahju hüvitamisest keeldumist haldusorgani poolt. Vaidlust ei ole ka selle üle, et halduskohtu
16. detsembri
17. a määrust, millega jäeti kaebus käiguta ja anti tähtaeg riigilõivu tasumiseks, ning
18. jaanuari
19. määrust, millega tagastati kaebus läbivaatamatult, ei toimetatud kätte kaebajatele. Kaebajate esindajateks oli advokaat K. Koitver. Väljastusteadete kohaselt toimetati
20. detsembri
21. a määrus Kentmanni Advokaadibüroosse
22. detsembril 2007 ning selle võttis vastu sekretär.
23. jaanuari
24. a määrus toimetati samasse advokaadibüroosse
25. jaanuaril 2008 ning selle võttis vastu advokaat Margus Viira. Seega ei ole määrusi kätte toimetatud ka kaebuse esitajate esindajale K. Koitverile. 7.

§ 321

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult.

§ 307

lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kaebajad on tähtaja ennistamist taotledes viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. mai
2. a määrusele asjas nr 3-2-1-40-
3. Selles tsiviilasjas oli tegemist olukorraga, kus hagi jäeti läbi vaatamata, sest hageja ei ilmunud kohtuistungile. Hageja taotles menetluse taastamist.

§ 412

lg 4 kohaselt ei ole menetluse taastamiseks vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Tsiviilkolleegium leidis, et kuna kohtukutse anti allkirja vastu üle mitte hageja esindajaks olnud advokaadile, vaid teisele advokaadile, siis tuleb menetlus taastada. Samale seisukohale asus Riigikohtu tsiviilkolleegium 13. märtsi 2007. a määruses asjas nr 3-2-1-14- 07, kus kohtukutse oli allkirja vastu antud mitte esindajaks olnud advokaadile, vaid advokaadibüroo sekretärile. 8. Kolleegium leiab, et kuigi käesolevas asjas ei ole tegemist kohtukutsega, vaid kohtumäärustega, ning puudub võimalus kohaldada ka

§ 412lg-t 4, tuleb käesolevas haldusasjas kaebuse esitamise tähtaeg ennistada.

Vastupidine lahendus läheks vastuollu tsiviilkolleegiumi praktikaga. Kolleegium leiab, et praeguses olukorras on mõjuvaks põhjuseks see, et sama nõudega esitatud eelmise kaebuse menetlus lõpetati ilma, et puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andnud määrus oleks jõudnud kaebajate või nende esindajani. Tuvastatud ei ole, et kaebajad oleksid jätnud puuduste kõrvaldamise määruse tahtlikult täitmata. Ebaõiglane oleks jätta Kentmanni Advokaadibüroo sisemise töökorralduse puudustest tulenevat negatiivset tagajärge - kaebevõimaluse minetamist kaebajate kanda. Pärast kohtumajja pöördumist ja määruste saamist esitasid kaebajad uue kaebuse mõistliku aja jooksul. 9. Eeltoodud põhjustel rahuldab Riigikohtu halduskolleegium määruskaebuse ning ennistab L. Maripuu, A. Pae ja V. Remmeli kaebuse esitamise tähtaja. Kuna määruskaebus rahuldatakse, ei käsitle kolleegium määruskaebuse ülejäänud väiteid. Kautsjonid tagastatakse. Asi saadetakse menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann