Obsah (15)

§ 52§ 223§ 55§ 74§ 198§ 24§ 202§ 217§ 233§ 53§ 25§ 46§ 45§ 44§ 84

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 223 lg-le 1 tuginedes enampakkumise tühistada. Ühtlasi palus avaldaja lubada tal asendada rahatrahv osaliselt arestiga.

2. septembril 2008 esitas avaldaja maakohtule hagi tagamise taotluse, milles palus seada korteriomandi osale käsutamise keelumärke. Maakohus rahuldas
3. septembri
4. a määrusega hagi tagamise taotluse ja seadis avaldaja kasuks vara käsutamise keelumärke 1/2 korteriomandi mõttelisele osale.
5. Tartu Maakohus jättis
6. novembri
7. a määrusega rahuldamata kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse. Ühtlasi tühistas maakohus hagi tagamise ning kustutas kinnistusregistrist avaldaja kasuks seatud käsutamise keelumärke. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse kohaselt ei esine asjas ühtegi

§-s 55 esitatud eeldust, mille korral oleks arestimine tühine. Täituri

1. mai
2. a kirjast nähtub, et avaldajal oli täitmisel võlgasid kokku 43 354 krooni 50 senti. Võla tasumine osade kaupa ei anna täitmisel alust keelduda vara arestimisest ja müügist, kui võlausaldaja seda soovib. Arvestades arestimise aktis märgitud täitmisele kuuluvate lahendite tegemise aega, oli avaldaja vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud 30-päevane tähtaeg möödunud. Seega oli võlausaldaja huvitatud muul viisil oma nõude täitmisest ning kohtutäitur oli kohustatud võtma kasutusele nõude täitmist tagavad meetmed.

§ 52

lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse ning sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Seega tegutses kohtutäitur korteriomandi osale sissenõuet pöörates (vara arestides ja müües) võlausaldaja huvides ja kooskõlas

§-ga 8.

§-le 46 lg 2 p 1 järgi võib kohtutäitur täitemenetluse omal algatusel peatada, kui tema tegevuse peale on esitatud kaebus. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse peatamist vajalikuks pidanud. Kuna avaldaja võlgade tasumiseks ei jätkunud ka temale kuuluva vara müügist saadud rahast, ei oleks täitemenetluse pikendamine olnud põhjendatud. Kuna avaldaja on kohustatud täitma oma kohustused, kuid muud vara ja olulisi sissetulekuid tal ei ole, oli arestitud kinnisasja võõrandamine ainus viis sissenõudja nõuete täitmiseks. Maakohus jättis hindamata ja tagastas avaldajale tema

1. oktoobril 2008 esitatud tõendid, mida avaldaja varem ei esitanud, sest avaldaja ei põhjendanud tõendite hilisemat esitamist.
2. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ning uue määrusega kaebuse rahuldada. Määruskaebuse kohaselt on korteriomandi osa arestimine ja enampakkumine tühine. Korteriomandi osa müüdi turuväärtusest madalama hinnaga. See kattis avaldaja võlast üksnes 11%. Avaldaja ei ole oma kohustustest kõrvale hoidunud. Ta sõlmis
3. aasta oktoobris kohtutäituriga kokkuleppe pensionist kinnipidamisteks, samuti oli arestitud avaldaja pangakonto.
4. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tartu Ringkonnakohus jättis
6. detsembri
7. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu määruse kohaselt esitas avaldaja
8. septembril 2008 maakohtule avalduse, milles palus muu hulgas tühistada korteri müügi enampakkumisel. Avaldaja see avaldus ei ole käsitatav enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagina

§ 223lg 1 mõttes.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus avaldajale selgitanud, et ta võib esitada maakohtule

§ 223

lg-le 1 vastava hagi, sest praeguse asja raames ei ole võimalik anda hinnangut enampakkumise kehtivuse või kehtetuse kohta. Kuna tsiviilasja esemeks on avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale avaldajale kuuluva korteriomandi osa arestimisel ning selle tsiviilasja menetluses ei ole võimalik võtta seisukohta enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohta, ei saanud see, et maakohus jättis selgitused andmata, tuua kaasa ebaõiget kohtulahendit. Kohtutäituri tegevus korteriomandi osa arestimisel on olnud õiguspärane ning arestimise tühistamiseks ei ole alust. Avaldaja väide, et ta ei ole hoidunud kõrvale sissenõuete täitmisest ning võlgnevuse likvideerimiseks peetakse tema pensionist iga kuu kinni 40%, ei anna alust väitele, et arestimine oli tühine. Praegusel juhul ei esine ühtegi

§-s 55 loetletud vara arestimise tühisuse alust. Asja materjalidest nähtub, et vara arestimise ajal oli avaldaja suhtes täitmisel neli täiteasja ning 14. mail 2008 oli tema võlg kokku 43 354 krooni 50 senti. Kuna avaldaja ei tasunud võlga vabatahtlikult, oli kohtutäitur

§ 52lg 1 kohaselt õigustatud pöörama sissenõudja nõudel sissenõude tema varale.

Asjaolu, et avaldaja sai korteriomandi osa arestimise teate kätte pärast arestimise toimumist, ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist.

§ 55

ei sätesta, et arestimine oleks tühine, kui võlgnik ei ole kätte saanud täitetoimingu teadet. Korteriomandi osa arestimise hinna sai avaldaja vaidlustada

§ 74

lg 7 järgi kolme päeva jooksul alates hinna teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui enampakkumise kuulutuse ilmumise päevale järgneval tööpäeval. Vaidlus korteriomandi osa hinna üle väljub praeguse asja piiridest. Arvestades TsMS § 477 lg-s 5 sätestatud hagita menetluse erisusi, ei saanud maakohus keelduda avaldaja esitatud tõendite vastuvõtmisest ja neid tagastada, viidates TsMS § 237 lg-le 1 ja § 331 lgle 1, enne, kui ta oleks hinnanud nende asjakohasust. Kuna aga ringkonnakohus saab neid tõendeid ise hinnata, ei too tõendite hindamata jätmine kaasa maakohtu määruse tühistamist. Kuna TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus, võis maakohus lahendada asja kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu ja ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus valesti leidnud, et avaldaja on vaidlustanud üksnes vara arestimise. Ringkonnakohus on ise tuvastanud, et avaldaja esitas maakohtule ka taotluse tühistada korteri müük enampakkumisel. See avaldus on esitatud

§ 223lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kui avaldus ei vastanud hagiavaldusele ettenähtud vorminõuetele, pidanuks kohtud Ts

MS § 372 lg 2 kohaselt jätma selle käiguta ja andma avaldajale võimaluse puudused kõrvaldada. Lisaks on ringkonnakohus jätnud vastamata avaldaja väitele, et maakohus rikkus TsMS § 656 lg 1 p 1 ja 2, menetledes asja ilma avaldaja nõusolekuta kirjalikus menetluses. Samuti on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta avaldaja väite, et maakohus rikkus TsMS § 477 lg-s 5 sätestatud kohustust koguda ise tõendeid. Asja juurde ei ole kohtutäiturilt nõutud täitetoimikut, mis kajastab vara arestimist, tähtaegu, täituri toiminguid jne. Kohtutoimikust nähtub, et täitur oli seadnud 27. septembril 2007 võõrandamise keelumärke avaldaja sõiduautole, millele ei ole aga sissenõuet pööratud ega seda müüdud. Sellega rikkus täitur

§ 198

, mille kohaselt pööratakse sissenõue viimases järjekorras võlgniku osale ühises varas. Leides, et maakohus on valesti jätnud avaldaja tõendid vastu võtmata, ei ole ringkonnakohus neile ka ise hinnangut andnud. Ringkonnakohus leidis valesti, et arestimise tühisust ei too kaasa asjaolu, et avaldajale ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Ringkonnakohus ei ole käsitlenud

§ 55

p 4 rikkumist, mis sätestab vara arestimise tühisuse alusena asjaolu, et võlgnikku ei teavitatud tema õigustest ja see tõi kaasa tema õiguste rikkumise. Kuna avaldajale edastatud täitmisteates puudus selgitus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kohta, rikkus täitur

§ 24lg 3 p 6.

Osa avaldajale esitatud nõuetest on

§ 202järgi kohaselt aegunud.

1. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause ja § 372 alusel tuleb enampakkumise kehtetuks tunnistamise avaldus saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause kohaselt tuleb kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebus saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Asja materjalidest nähtuvalt arestis kohtutäitur
4. aprillil 2008 avaldajale kuuluva korteriomandi osa.
5. juunil 2008 esitas avaldaja maakohtule

§ 217lg 1 ja § 218 lg 1 alusel kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.

Kohtutäitur müüs korteriomandi osa

1. septembril 2008 enampakkumisel.
2. septembril 2008 esitas avaldaja maakohtule

§ 223

lg-le 1 tuginedes täiendava avalduse, milles palus tühistada korteriomandi osa müügi enampakkumisel. Kolleegium leiab, et maakohtu ja ringkonnakohtu määrused ei vasta TsMS § 478 lg-s 1, § 463 lg-s 2 ja § 442 lg-s 5 sätestatule, mille kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Maakohus ei ole võtnud seisukohta avaldaja 22. septembril 2008 esitatud enampakkumise tühistamise avalduse kohta. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et ei ole võimalik võtta seisukohta enampakkumise kehtetuks tunnistamise avalduse osas. Avaldaja esitatud enampakkumise vaidlustamise taotlust tuleb käsitada

§ 233lg 1 alusel esitatud hagina.

Kuna kohtud ei ole selle hagi menetlemisest keeldunud, tuleb see saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Kolleegium selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi, kui puudusi ei kõrvaldata kohtu määratud tähtpäevaks, jätab maakohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avalduse esitajale. 13. Avaldaja on kooskõlas

§ 217

lg-ga 1 ja § 218 lg-ga 1 esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale avaldaja korteriomandi osa arestimisel. Kaebus kohtutäituri otsuse peale on TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt hagita asi, mille kohus vaatab TsMS § 477 lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole kaebuse läbivaatamisel järginud TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud hagita asja läbivaatamise põhimõtteid. Ringkonnakohus ei ole maakohtu rikkumisi kõrvaldanud. Ringkonnakohtu istungil väitis avaldaja lepinguline esindaja, et: 1) maakohus jättis ebaõigesti asja juurde võtmata täitetoimiku; 2) kohtutäitur eiras

§-s 198 ettenähtud sissenõude pööramise järjekorda, sest ta on varem arestinud avaldaja sõiduauto, mida ei ole müüdud; 3) osa avaldaja vastu esitatud nõuetest on täitemenetluse ajal aegunud. Ringkonnakohus jättis need väited tähelepanuta, rikkudes sellega TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 5 sätestatud kohustust võtta põhjendatud seisukoht poolte kõigi väidete kohta. TsMS § 652 lg-st 8 tulenevalt ei ole ringkonnakohus seotud kaebuse õigusliku põhjendusega, vaid kohaldab seadust ise.

1. Kolleegium nõustub avaldaja seisukohaga, et kohtud rikkusid TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustust hagita asjades. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (vt nt Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-32-03, p 24). Asjast tähtsust omavad asjaolud, mida maakohus peab praeguses asjas välja selgitama, nähtuvad eeldatavasti täitetoimikust.
5. Kohtud on jätnud tähelepanuta avaldaja väite, et täitur rikkus

§-s 198 sätestatud sissenõude pööramise järjekorda.

§ 198

lg 1 p-des 1-3 sätestatu kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku varale järgmises järjekorras: rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele (p 1); ülejäänud vallasvarale (p 2); kinnisvarale (p 3). Sama paragrahvi 2. lõike järgi pööratakse sissenõue viimasena võlgniku osale ühises varas. Eeltoodu kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku osale ühises varas alles pärast sissenõude pööramist võlgniku muule varale. Sissenõude pööramise viisid on

§ 52lg 1 kohaselt vara arestimine ja müük.

Vara arestimisel tuleb arvestada

§ 53

lg-t 1, mille järgi ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Seega võib arestida võlgniku kinnisvara (

§ 198

p 3) juhul, kui muust varast (

§ 198p-d 1 ja 2) ei piisaks sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks.

Arestitud vara müümisel tuleb järgida

§-s 198 sätestatud järjekorda.

1. Kolleegium selgitab, et karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta täitma väärteo kohta tehtud otsust, mille jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
2. oktoobril 2008 kriminaalasjas nr 3-1-1-51-08 tehtud otsuse p-s 8.1 asunud seisukohale, et väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 203 lg 5 ja

§ 202lg 1 järgi tuleb aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud Kar

S § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Erandina võib eelviidatud otsuse p 8.2 kohaselt väärteootsust täita pärast KarS § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaega juhul, kui väärteokaristusena mõistetud rahatrahvi täitmine on VTMS § 209 lg 2 järgi edasi lükatud.

1. TsMS § 403 lg 1 järgi võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja kirjalikus menetluses. Kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, v.a juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista sama paragrahvi
2. lõike järgi asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Praegusel juhul määras maakohus asja lahendamiseks kohtuistungi
3. septembrile
4. a. Avaldaja ei ilmunud kohtuistungile. Samal kohtuistungil otsustas maakohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Kolleegium selgitab, et maakohtu selline otsus oli TsMS § 477 lg-st 2 tulenevalt lubatud, eeldusel et pooltele oli tagatud võimalus esitada enne asja lahendamist kõik oma väited, vastuväited ja tõendid.
5. Vastuseks avaldaja väitele, et ringkonnakohus jättis hindamata avaldaja esitatud tõendid, märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohtu
6. detsembri
7. a istungi protokolli kohaselt on ringkonnakohus uurinud tõendeid ning leidnud, et osa neist (saadetiste aruanne, sotsiaalkindlustuse tõend, korteri põhiplaan, e-kiri, riiklikust pensionist kinnipidamise akt ja sellega koos täitekulu väljamõistmise otsus, täitetoimingust teatamine, vara enampakkumise akt, maksekorraldus, keelumärke seadmise avaldus, täitekulu väljamõistmise otsus, täitemenetluse lõpetamise avaldus ja väärteootsused) ei ole asjakohased. Ringkonnakohus on seejuures määranud, et asjakohatud tõendid tuleb avaldajale tagastada (kohtutoimiku leht 95 pöördel). TsMS § 464 lg 2 võimaldab kohtul teha suulise määruse, mis kuulutatakse kohe ja protokollitakse. Seega on ringkonnakohus lubatud vormis võtnud seisukoha avaldaja esitatud tõendite asjakohasuse osas.
8. Ringkonnakohus leidis, et kohtutäituri teade vara arestimise toimumise kohta on täitetoimingust teatamine, mitte täitmisteade, ning seetõttu ei too selle võlgnikule kättetoimetamata jätmine kaasa arestimise tühisust

§ 55p 2 järgi. Kohtud ei ole aga tuvastanud, et võlgnikule toimetati kätte täitmisteade. Ts

MS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatu järgi on kohtul kohustus kontrollida kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel, kas esinevad

§-s 55 sätestatud arestimise tühisuse alused, sh seda, kas võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud, ka juhul, kui avaldaja ei ole sellele sõnaselgelt tuginenud (vt käesoleva otsuse p 14). Seega pidi maakohus omal algatusel kontrollima, kas avaldaja vara arestiti kehtiva täitedokumendi alusel, avaldajale toimetati kätte täitmisteade, vara arestis pädev isik ning avaldajat teavitati tema õigustest (vt

§ 55

). Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist reguleerib

§ 24. 20.

Avaldaja väitel ei olnud kohtutäituril õigust korteriomandi osa arestida, kuna kokkuleppe kohaselt peeti võla tasumiseks avaldaja pensionist iga kuu kinni 40%. Asja materjalidest ei nähtu täitedokumendi vabatahtliku täitmise aeg. Muu hulgas jääb selgusetuks, millise tähtaja määras kohtutäitur ning kui see oli seaduses sätestatust pikem, kas selleks oli olemas sissenõudja nõusolek. Kolleegium rõhutab, et

§ 25

lg 1 järgi määrab kohtutäitur täitmise vabatahtliku tähtaja pikema kui 30 päeva üksnes sissenõudja nõusolekul. Seega ei piisa täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks kohtutäituri ja võlgniku kokkuleppest. Juhul kui vabatahtliku täitmise tähtaeg on sissenõudja nõusolekul pikem kui 30 päeva, ei ole kohtutäituril õigust pöörata sissenõuet võlgniku varale enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi tuvastama avaldajale antud vabatahtliku täitmise tähtaja. 21. Maakohus leidis õigesti, et

§ 46lg 1 p 8 ega lg 2 p-d 1 ja 4 ei kohusta kohtutäiturit täitemenetlust peatama.

Täitemenetluse peatamise õigus on

§ 45järgi ka kohtul, kuid peatamise eelduseks on sellisel juhul võlgniku avaldus.

Täitetoimingu edasilükkamise eelduseks on

§ 44järgi sissenõudja avaldus või kohtulahend.

Toimikust ei nähtu, et avaldaja oleks taotlenud täitemenetluse peatamist või sissenõudja oleks palunud täitetoimingu edasi lükata. 22. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et korteriomandi osa arestimise hinna sai avaldaja vaidlustada

§ 74

lg 7 järgi kolme päeva jooksul alates hinna teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui enampakkumise kuulutuse ilmumise päevale järgneval tööpäeval. Selle sätte kohaldamise eelduseks on aga võlgniku nõuetekohane teavitamine täitemenetlusest (vt käesoleva otsuse p 19).

§ 84

lg 3 järgi tuleb võlgnikule ja sissenõudjale teatada enampakkumise kuulutuse sisust vähemalt kümme päeva enne enampakkumist.

1. Menetluskulude jaotus jääb alama astme kohtute otsustada, sõltuvalt asja lahendamise tulemustest arvestades TsMS §-s 172 sätestatut.
2. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu