← Eesti

3-3-1-35-09

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-35-09

  1. aprill 2009 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann AS Merko Ehitus vaidlustus Maanteeameti riigihankes "E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus" (registreerimisnumber 108402) hanketeate peale. Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni
  2. oktoobri
  3. a otsus nr 134-08/108402 Tallinna Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a otsus haldusasjas nr 3-08-2222 AS Merko Ehitus kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. novembri
  7. a määrus haldusasjas nr 3-08-2222, millega kohaldati esialgset õiguskaitset ja peatati riigihanke "E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus" (registreerimisnumber 108402) menetlus. Tühistamine jõustub teatavakstegemise hetkest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Maanteeamet avaldas
  9. septembril 2008 riiklikus riigihangete registris hanketeate nr 108402, millega kuulutati välja riigihange "E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus". Hanketeate kohaselt oli hankemenetluse liigiks väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus. Taotluste esitamise tähtaeg oli
  10. november 2008 ja pakkumuste avamise aeg
  11. märts
  12. Teade saadeti ka Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete Talitusele.
  13. AS Merko Ehitus esitas Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (vaidlustuskomisjon) vaidlustuse, milles palus kohustada Maanteeametit viima nimetatud riigihankes avaldatud hanketeade vastavusse õigusaktidega ette nähtud nõuetega. Vaidlustuses leiti, et puuduvad Riigihangete seaduse (RHS) § 27 lg-tes 2 ja 3 nimetatud alused väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Hankija ei ole määranud ka riigihanke eeldatavat maksumust. Hankija on hinnanud hanke eeldatavaks maksumuseks umbes 1 miljard krooni. Hankija tegelikuks eesmärgiks on soov pidada pakkujatega läbirääkimisi hinna üle, mitte ehitustööde teostamise tingimuste üle. Hinna üle läbirääkimiste pidamine ei ole Riigihangete seaduse alusel lubatud. Hankija ei ole märkinud taotlejate, kellele tehakse pakkumuse esitamise ettepanek, väljavalimise kriteeriumeid. Õigusvastane ja ebaproportsionaalne on tingimus, mille kohaselt peab taotleja viimase kolme majandusaasta keskmine netokäive olema vähemalt 500 miljonit krooni, mõistlik on 300 miljonit krooni. Selline tingimus muudab konkurentsi praktiliselt olematuks. See tingimus ei ole ka proportsioonis taotlejale kehtestatud tehnilise ja kutsealase pädevuse tingimusega. Põhjendamatu on kontrollida taotleja majanduslikku ja finantsvõimekust üksnes RHS § 40 lg 1 p 3 alusel.
  14. Vaidlustuskomisjoni
  15. oktoobri
  16. a otsusega rahuldati AS Merko Ehitus taotlus hankemenetluse peatamiseks.
  17. Vaidlustuskomisjoni
  18. oktoobri
  19. a otsusega jäeti AS Merko Ehitus vaidlustus rahuldamata.
  20. AS Merko Ehitus esitas
  21. novembril 2008 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Apellatsioonkaebuses paluti vaidlustuskomisjoni otsus tühistada. Esialgse õiguskaitse taotluses paluti peatada väljakuulutatud hankemenetlus kuni asjas tehtava ringkonnakohtu lahendi jõustumiseni või keelata hanketeate avaldamine kuni asjas tehtava ringkonnakohtu lahendi jõustumiseni. Põhjendused olid järgmised: 1) taotluste esitamise tähtaeg on
  22. november
  23. Kuna vaidlustuskomisjon peatas hankemenetluse, saab Maanteeamet jätkata hankemenetlust alates
  24. novembrist
  25. Maanteeameti selgituste kohaselt on kavas jätkata hankemenetlust uue hanketeate avaldamisega. Hankemenetluse jätkamisel muutub kohtulahendi täitmine kui mitte võimatuks, siis raskendatuks. Ei saa välistada olukorda, kus kaebuse läbivaatamise järel on hankemenetlus juba lõppenud. Hankemenetluse peatamata jätmisel esineb tõenäosus, et nii kaebaja kui teised pakkujad peavad asjata kandma märkimisväärseid rahalisi kulutusi. Peatamine on kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega; 2) esialgse õiguskaitse kohaldamine pole avalike huvidega vastuolus, sest pakkumuste avamise aeg on alles
  26. märtsil
  27. Hankemenetluse peatamine ei kahjusta Maanteeameti ja avalikkuse huve. Peatamata jätmine võib tuua kaasa pöördumatud kahjulikud tagajärjed kaebajale ja teistele hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele. Peatamine on oluline ka õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtte tagamise seisukohalt. Hankemenetluse peatamine on kooskõlas avalike huvidega, sest RHS § 1 kohaselt on hanke eesmärgiks tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine. Avalikes huvides on, et riigihange eeldatava maksumusega 1 miljard krooni viidaks läbi õiguspäraselt, kuna Maanteeamet tellib avalikkuselt kogutud raha eest riigihanke objektiks olevaid ehitustöid; 3) vaidlustuskomisjon kohaldas materiaalõigust vääralt, leides, et Maanteeametil oli õigus korraldada väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus. Seetõttu ei saa pidada apellatsioonkaebust ka perspektiivituks.
  28. Tallinna Ringkonnakohtu
  29. novembri
  30. a määrusega haldusasjas nr 3-08-2222 rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati riigihanke menetlus. Põhjendused olid järgmised: 1) esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaasa kaebaja õiguste vahetut pöördumatut kahjustamist, sest tal on võimalik väljakuulutatud läbirääkimistega hankemenetluses osaleda; 2) olukorras, kus käib vaidlus hankemenetluse liigi valiku õiguspärasuse üle, on tegemist perspektiivika kaebusega ja ei esine olulist avalikku või kolmandate isikute huvi hankemenetluse viivitamatuks jätkamiseks; 3) esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib tekkida mitmeid uusi, hankemenetluse liigi valest valikust ajendatud vaidlusi hankemenetluses tehtavate muude otsuste üle ja nende vaidluste tekkimist tuleb võimalusel vältida; 4) tegemist on pigem perspektiivika kaebusega, sest Maanteeameti esitatud põhjendused on ebaselged ja nõustuda ei saa vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et vastavas osas on tõendamiskoormus AS-l Merko Ehitus; 5) kolmandate isikute õigustele ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaebaja õigustega võrreldes ebaproportsionaalset riivet, kuna taotluste esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud; 6) ringkonnakohtule ei ole ka teada selliseid avalikke huvisid, mis võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamist takistada; 7) kuna pakkumuste avamine oli planeeritud alles märtsis 2009, siis ei ole ajafaktor ilmselt asjaolu, mis välistab hankemenetluse peatamise kohtumenetluse ajaks.
  31. Tallinna Ringkonnakohtu
  32. detsembri
  33. a otsusega jäeti AS Merko Ehitus apellatsioonkaebus rahuldamata.
  34. AS Merko Ehitus esitas kassatsioonkaebuse, milles palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus või kui see ei ole võimalik, saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule.
  35. Kassatsioonkaebuse menetlemisel Riigikohtus kerkis küsimus esialgse õiguskaitse tühistamisest või muutmisest. Sellega seoses saatis Riigikohtu halduskolleegium
  36. aprillil 2009 AS-le Merko Ehitus ja Maanteeametile kirja, milles palus esitada oma seisukohad esialgse õiguskaitse jätkuva vajalikkuse ning põhjendatuse kohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  37. Maanteeameti
  38. aprilli
  39. a vastuses märgitakse, et esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise üle otsustamisel tuleb arvestada avalikku huvi ja kolmandate isiku õigusi, mida esialgse õiguskaitse jätkuv kohaldamine võib kahjustada. Käesoleva hankemenetluse viivitamatu jätkamine on ilmselgelt avalikes huvides. Selles riigihankes on töövõtja ülesandeks koostada eelprojekt ja tellija tingimuste alusel teeprojekt ning ehitada 13,05 km pikkune teelõik 2+2 sõidurajaga ja eraldusribaga eritasandiliste ristmikega liiklussõlmedega, koguja- ja kergliiklusteedega I klassi maanteeks. TallinnTartu-Võru-Luhamaa maantee on riigi põhimaantee, mille ehitamise osas esineb suur avalik huvi. Huviks on ka liiklusohutuse tagamine. Teede ehitamisel tuleb arvestada tööde hooajalist iseloomu. Hankemenetluse põhjendamatu venitamine lükkab ehitustööde alguse teadmata ajaks edasi. Ülekaalukas avalik huvi riigi põhimaantee õigeaegse ja kiire ehitamise vastu ning seal liiklusohutuse tagamine prevaleerib AS Merko Ehitus tulu teenimisele suunatud huvi üle. Kuna pakkumuste avamine oli kavandatud märtsis 2009, on hankemenetluse viivitamatu jätkamine seotud ehitustööde planeeritud ajagraafiku täitmisega ning riigi jaoks olulise ehitusobjekti õigeaegse valmimisega. Esialgse õiguskaitse jätkuv kohaldamine ei ole vajalik ja põhjendatud ning seetõttu tuleks see tühistada.
  40. AS Merko Ehitus
  41. aprilli
  42. a vastuses palutakse jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  43. novembri
  44. a määrus jõusse. Ringkonnakohus kohaldas esialgset õiguskaitset põhjendatult, selle alused ei ole lõppenud ega muutunud ja seetõttu on esialgse õiguskaitse kohaldamine jätkuvalt vajalik. Õiguskindluse tagamiseks on vaja keelata Maanteeametil hanketeate avaldamine selle riigihanke korraldamiseks kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Paljasõnaline on Maanteeameti väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on vastuolus avalike huvidega. See teelõik on sõitmiseks piisavalt ohutu. Liiklusohutuse seisukohalt ei ole maantee esmatähtis. Tööde põhjendamatu venimise ja sellest tingitud negatiivsete tagajärgede eest vastutab Maanteeamet, kes valis seadusega mittekooskõlas oleva hankemenetluse liigi. Hankemenetluse jätkumisel kulub nii palju aega, et enne sügist või talve ei jõuta lepingu sõlmimiseni. Reaalselt saavad tööd alata alles järgmisel aastal. Käesolev kaebus ei ole ka ilmselt perspektiivitu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  45. HKMS § 122 lg 3 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. See säte annab Riigikohtule õigusliku aluse Tallinna Ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse määruse omal algatusel tühistada või muuta.
  46. Riigikohus leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamise alustes märgituga võrreldes on käesolevaks ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamise alused ja asjaolud oluliselt muutunud. See tingib ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse määruse tühistamise. Ringkonnakohus põhjendas esialgse õiguskaitse kohaldamist sellega, et kolmandate isikute õigustele ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaebaja õigustega võrreldes ebaproportsionaalset riivet, kuna hankijale taotluste esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Riigikohus märgib, et taotluste esitamise tähtaeg oli hanketeate kohaselt
  47. november
  48. Tänaseks on nimetatud taotluste esitamise tähtaeg möödunud. Ringkonnakohus põhjendas esialgse õiguskaitse kohaldamist sellegagi, et pakkumuste avamine oli planeeritud alles
  49. a märtsikuuks ja seepärast ei ole ajafaktor asjaoluks, mis välistab hankemenetluse peatamise kohtumenetluse ajaks. Riigikohus märgib, et hanketeate kohaselt oli pakkumuste avamise tähtaeg
  50. märts 2009 ja seegi tähtaeg on tänaseks möödunud. Tegemist on mahuka riigihankega, mille toimumise teade avaldati ka Euroopa Ühenduse Ametlikes Väljaannetes, et Euroopa Liidu teiste riikide isikutel oleks samuti võimalik sellel riigihankel osaleda. Seega on ajafaktor muutunud käesoleval ajal asjaoluks, mis sunnib kaaluma esialgse õiguskaitse tühistamist.
  51. Riigikohus nendib, et esialgse õiguskaitse määruse tühistamine ei too kaasa AS Merko Ehitus õiguste vahetut pöördumatut kahjustamist, sest tal on võimalik hankemenetluse jätkumisel sellel riigihankel osaleda, sh ühispakkumisega.
  52. Lähtudes eeltoodust tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu
  53. novembri
  54. a määruse, millega kohaldati esialgset õiguskaitset ja peatati antud riigihanke menetlus. Käesolev määrus jõustub teatavakstegemise hetkest (HKMS § 122 lg 2). Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.