← Eesti

3-1-1-32-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-32-09

  1. aprill 2009 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe Kriminaalasi Terki Tunise süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  2. novembri
  3. a otsus kriminaalasjas nr 1-06- 16226 Terki Tunise kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi kassatsioon Tallinna Ringkonnakohtu
  4. novembri
  5. a kohtuotsuse peale
  6. märts 2009, kirjalik menetlus
  7. Tühistada Harju Maakohtu
  8. juuli
  9. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  10. novembri
  11. a otsused osaliselt T. Tuniselt kriminaalmenetluse käigus ära võetud pallaadiumkloriidi hävitamise osas, T. Tuniselt ekspertiisitasuna 92846 krooni väljamõistmise ja T. Tuniselt solidaarselt V. Lindveega ekspertiisitasuna 16060 krooni väljamõistmise osas.
  12. Tagastada T. Tunisele temalt kriminaalmenetluse käigus ära võetud pallaadiumkloriid.
  13. Mõista T. Tuniselt ekspertiisitasuna välja 7817 (seitse tuhat kaheksasada seitseteist) krooni.
  14. Mõista T. Tuniselt solidaarselt V. Lindveega ekspertiisitasuna välja 1510 (üks tuhat viissada kümme) krooni.
  15. Jätta muus osas Harju Maakohtu
  16. juuli
  17. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  18. novembri
  19. a otsused V. Lindvee ja T. Tunise süüditunnistamises ja karistamises muutmata.
  20. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  21. Terki Tunis tunnistati Harju Maakohtu
  22. juuli
  23. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi selles, et ta soetas narkootilise aine amfetamiini valmistamiseks vajalikud seadmed ja materjalid ning valmistas neid kasutades 945,9 g amfetamiini. Valmistatud narkootilist ainet hoidis T. Tunis enda elukohas ja andis selle
  24. märtsil
  25. a edasi V. Lindveele. T. Tunis omandas ja hoidis oma elukohas ebaseaduslikult veel 153,3 g amfetamiini; 62,5 g marihuaanat; 356,4 g GHB-d; 5,12 g kokaiini; 0,72 g hašišit; 66 MDMA tabletti. T. Tunist karistati vangistusega üheksaks aastaks. T. Tuniselt mõisteti kohtukuludena välja 10875 krooni sundraha, ekspertiisitasu 92846 krooni ning menetluskuludena 1008 krooni ja 80 senti. T. Tuniselt solidaarselt koos V. Lindveega mõisteti ekspertiisitasuna välja 17570 krooni.
  26. Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 184 lg 1 järgi süüdi Veljo Lindvee, kuid tema osas maakohtu otsust ei vaidlustatud.
  27. T. Tunis esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. 3.1 Apellandi väitel on maakohtu otsuses küll loetletud süüdistavad tõendid, kuid tõendite analüüs puudub. Tunnistajate E. L.-i ja V. Lindvee ütlused tulnuks ebausaldusväärsetena tõendite kogumist välja jätma. Seevastu apellandi ütluste usaldusväärsuse on maakohus kahtluse alla seadnud põhjendamatult. Maakohtu otsuse põhiosa ja resolutiivosa on vastuolulised. Maakohus luges õigeks V. Lindvee teokirjelduse, mille järgi see pandi toime grupis apellandiga. V. Lindvee valitses tegu täideviijana ning toimepandu tulnuks kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. T. Tunise arvates tulnuks talle karistus mõista KarS § 63 ja 64 sätteid arvestades ja KarS § 65 kohaselt liita see
  28. juuli
  29. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistusega. Apellandi hinnangul on põhjendamatu, et V. Lindveele mõisteti sama raskusega kuritegude eest apellandist oluliselt kergem karistus. Maakohus on karistuse mõistmisel ebaõigesti lähtunud eeskätt T. Tunise isikust, mitte toimepandud teost. Maakohus konfiskeeris apellandilt osa esemeid põhjendamatult. Temalt äravõetud pallaadiumkloriidi hävitamine on ebaõige, sest ainel on omanik ja seda pole kuriteo toimepanemiseks kasutatud. T. Tunise hinnangul puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et tema valmistas narkootilise aine, mis V. Lindveelt ära võeti. Esitatud süüdistus on apellandi arvates ebakonkreetne, millega rikutakse tema kaitseõigust. Apellant seadis kahtluse alla eksperdiarvamused narkootilise aine valmistamise ning narkootilise aine jälgede tuvastamise kohta mitmetel temalt äravõetud esemetel. Ühtlasi seadis apellant kahtluse alla eksperdi pädevuse ja usaldusväärsuse. T. Tunis taotles täiendekspertiisi tegemist V. Lindveelt ja temalt äravõetud amfetamiinsulfaadi suhtes, et teha kindlaks, kas tegemist on sama narkootilise ainega.
  30. Apellatsiooni esitas ka T. Tunise kaitsja, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule ning T. Tunise suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine asendamist elukohast lahkumise keeluga. Alternatiivselt taotles kaitsja ringkonnakohtus uue otsuse tegemist ja T. Tunisele kergema karistuse mõistmist. 4.1 Kaitsja hinnangul kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust ning rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p-de 7 ja 8 mõttes. Maakohus jättis asjas kerkinud ja kõrvaldamata kahtlused T. Tunise kasuks tõlgendamata. Maakohus on süüdimõistva kohtuotsuse rajanud üksnes prokuröri poolt esitatud tõenditele, väidetele ja oletustele ning jätnud kaitsja seisukohad tähelepanu ja omapoolse hinnanguta. Kaassüüdistatava V. Lindvee ütlused on rõõnavad, samuti on need kriminaalasja arutamise erinevatel etappidel olnud vastuolulised ning V. Lindvee pole suutnud neid vastuolusid selgitada. Seetõttu tulnuks need ebausaldusväärsetena kõrvale jätta. Maakohus pole ka põhjendanud, miks tuleb eelistada V. Lindvee ütlusi T. Tunise ütlustele. Maakohtu otsusest ei nähtu inkrimineeritud narkootilise aine valmistamise aega ega kohta, mistõttu rikutakse T. Tunise kaitseõigust. Vaidlustatud kohtuotsuses puudub kolmeastmelise deliktistruktuuri analüüs, pole viidet süüdistatava T. Tunise karistust kergendavale asjaolule - süü tunnistamisele. Kaitsja leidis samuti, et maakohtus kriminaalasja arutanud kohtunik M. Mikler ei olnud erapooletu ning pidanuks taanduma. 4.2 Suure koguse narkootilise aine käitlemine T. Tunise poolt on tõendamata. Kohtu sellekohaste järelduste kujunemine pole jälgitav. Puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid, et läbiotsimisel T. Tuniselt ära võetud esemed ja ained on soetatud narkootilise aine valmistamiseks või narkootilise aine tootmise seadme komplekteerimiseks. 4.3 Kaitsja märkis, et T. Tunise garaažiboksist äravõetud esemete pakendamine ei taganud nende puutumatust. Pakendid on nummerdatud hiljem ja asitõendite vaatlusprotokollis märgitud numbrid ei kattu ekspertiisiaktis märgitud pakendite numbritega. Kaitsja arvates oli võimalik amfetamiini hilisem sattumine esemetele, millel ekspert amfetamiini jälgi leidis. 4.4 Narkootilise aine omaduste ja koguse määramise ekspertiiside tulemused kinnitavad, et äravõetud narkootiline aine pole puutumatuna säilinud. Ei ole ka teada T. Tunise elukohast äravõetud aines sisalduva puhta narkootilise aine kogust. Sellest aga sõltub süüteo kvalifikatsioon. Apellandi hinnangul on kõrvaldamata kahtlusi ekspertiisiaktides AN-766a-06/3745 ja AN-420-06/2115 sisalduvate andmete õigsuses, sest ei ole teada, kuidas asitõendiks tunnistatud narkootiline aine sattus Rootsi Kuningriigi Linköpingi kriminaaltehnilisse laboratooriumisse ja milline oli üleantud aine kogus. Lisaks lahknevad ekspertarvamused uuritud aine väliste tunnuste ja puhta narkootilise aine sisalduse osas. 4.5 Apellandi väitel rikuti tõendite kogumisel oluliselt menetlusõigust, sest ekspertiisiaktis AN-766b06-3745 pole ekspert P. Rausberg vastanud kõigile eksperdile esitatud küsimustele. Kohtus on ekspert andnud teistsuguseid ütlusi kui nähtub ekspertiisiaktis esitatud arvamusest. 4.6 Kaitsja arvates ei ole usaldusväärset tõendit selle kohta, et amfetamiini jälg tekkis esemetele narkootilise aine valmistamise protsessis. Kuna esemetel avastatud jäljes narkootilise aine sisaldust pole kindlaks tehtud, siis võib olla tegu käitlemiseks lubatud ainega. 4.7 Ekspert P. Rausberg ei vasta kohtuekspertiisiseaduse § 6 lg 1 p-s 3 kohtueksperdile esitatud nõuetele, mille järgi saab eksperdiks olla isik, kes on omandanud ekspertiisialal nõutava kõrghariduse. Narkootilise aine tootmise puhul on tegemist orgaanilise keemia valdkonnaga. P. Rausbergil on ettevalmistus vaid füüsikalise keemia alal. 4.8 Ekspertiisiaktides GE-0870-06/2114 ja GE-1485-06/3744 sisalduvad eksperdiarvamused ei ole lubatud tõendid, sest ekspertiisi tegemise eelselt ei ole koostatud T. Tuniselt bioloogilise võrdlusmaterjali võtmise määrust ega ka mitte võrdlusmaterjali võtmise protokolli, kuigi KrMS §-de 100 ja 101 järgi on see kohustuslik. DNA ekspertiisi saab teha vaid vastavat akrediteeringut omav asutus. Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistikakeskus sai akrediteeringu
  31. aprillil
  32. a, kuid ekspertiisi teinud isik pole akrediteeritute nimekirjas. Kuna akrediteeringu ja eksperdi arvamuse kuupäevad on kattuvad, siis võib järeldada, et ekspertiis tehti ajal, mil ekspertiisiasutusel akrediteering puudus. 4.9 Maakohtu otsuses ei põhjendata T. Tunise karistamist vangistusega üheksaks aastaks. Tõendatud kuritegude mahtu arvestades peaks mõistma T. Tunisele oluliselt kergema karistuse.
  33. Tallinna Ringkonnakohtu
  34. novembri
  35. a otsusega tühistati maakohtu otsus T. Tunise süüdimõistmises amfetamiini valmistamiseks vajaliku laborivarustuse ja materjalide muretsemises ning suures koguses amfetamiini ebaseaduslikus valmistamises. T. Tunis mõisteti selles süüdistuses õigeks. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. 5.1 Ringkonnakohus ei nõustunud apellantidega selles, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tuleks kriminaalasi saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kuigi maakohtu otsuse põhiosa on lakooniline, on sellest siiski jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine. Kohtuotsusest nähtub, millised tõendid ja millistel kaalutlustel on maakohus usaldusväärseks hinnanud ning millised ebausaldusväärsetena kõrvale jätnud. Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsjaga ka selles, et maakohtus kriminaalasja arutanud kohtunik oli erapoolik. 5.2 Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsja apellatsiooniga selles, et asitõenditel süüdistatavate T. Tunise DNA jälgede leidmiseks läbiviidud ekspertiiside tulemusena koostatud ekspertiisiaktides GE-0870-06/2114 ja GE-1485-06/3744 kajastatud eksperdiarvamused pole lubatud tõenditeks põhjusel, et kriminaaltoimikus puuduvad süüdistatavalt T. Tuniselt bioloogilise võrdlusmaterjali võtmise kohta KrMS § 100 ja § 101 ettenähtud määrus ja protokoll ning ei ole järgitud vangistuses olevalt isikult võrdlusmaterjali võtmise korda. Kohus märkis, et ekspertiisiaktist GE-0870-06/2114 nähtuvalt kasutati ekspertiisi tegemisel Kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse andmebaasis olevat süüdistatava T. Tunise võrdlusproovi, mis oli saadetud ekspertidele kriminaalasjas
  36. Selles asjas tunnistas Viru Maakohus
  37. juulil 2006 T. Tunise süüdi ja mõistis talle karistuse KarS § 189 lg.1 järgi. Seetõttu puudus käesoleva kriminaalasja kohtueelsel menetlusel vajadus T. Tuniselt võrdlusmaterjali uueks võtmiseks. Kuna kohtueelne menetleja koostas DNA ekspertiisi määrused enne justiitsministri poolt vangistuses olevalt isikult võrdlusmaterjali võtmise korra kehtestamist, on kohatu kohtueelsele menetlejale ette heita selle korra mittejärgimist. Ebaõige on ka kaitsja väide, nagu oleks molekulaargeneetilised ekspertuuringud teinud Kohtuekspertiisi- ja kriminalistikakeskus ilma vajaliku akrediteeringuta, kuna ekspertiisiakt nr. GE-0870-06/2114 koostati
  38. aprillil 2006, s.o päeval, kui akrediteering saadi. Ringkonnakohus juhtis apellandi tähelepanu asjaolule, et Kohtuekspertiisi- ja kriminalistikakeskusele anti esmane akrediteerimistunnistus välja juba
  39. jaanuaril
  40. Ekspertiisiaktid GE-0870-06/2114 ja GE-1485-06/3744 koostanud ekspertidel Esther Malval ja Kadri Siniveel oli selleks nõutav pädevus. 5.3 Ringkonnakohtu arvates on põhjendamatud apellantide väited, milles seatakse kahtluse alla ekspert P. Rausbergi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete alane asjatundlikkus motiivil, et ekspert on füüsikalise keemia alase haridusega. Kohus leidis, et P. Rausbergi haridus võimaldas tal anda arvamust narkootilise aine sünteesimise kohta. Eksperdi eriteadmised on nõutaval viisil akrediteeritud. Kohus märkis, et asjaolu, et narkootilise aine valmistamisel kasutatav aine, ese või agregaat võib olla valmistatud tavakäibes muul eesmärgil kasutamiseks, ei sea kahtluse alla ekspertiisiaktis nr AN-766b-06/3745 antud arvamust ekspertiisiks esitatud esemete rakendamisvõimalustest narkootilise aine valmistamisel. Ringkonnakohus leidis, et ei ole kahtlust selles, et ekspertiisiks esitati läbiotsimisel äravõetud esemed. Samuti ei nõustunud ringkonnakohus apellantide tõstatatud kahtlusega, et narkootiline aine võis ekspertiisiks esitatud esemetele üle kanduda pärast nende äravõtmist T. Tuniselt. 5.4 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et T. Tunis oleks valmistanud või püüdnud valmistada narkootilist ainet. Sellise süüteo toimepanemise kavandamine ega ettevalmistamine ei ole aga KarS § 184 järgi karistatav käitumine. Kuna T. Tunisele ei ole esitatud süüdistust KarS § 198 lg 1 järgi narkootilise aine tootmiseks vajaliku vahendi, seadme või aine valmistamises või valdamises ning KrMS § 268 lg 1 järgi toimub kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, ei olnud KarS §-s 184 sätestatud süüteo toimepanemiseks kasutatava aine või seadme valdamine maakohtus ega ka ringkonnakohtus kohtuliku arutamise esemeks. Seetõttu jõudis ringkonnakohus veendumuseni, et T. Tunise süü amfetamiini valmistamise laborivarustuse soetamises ja amfetamiini valmistamises ei ole tõendatud ning T. Tunis tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. 5.5 Apellantide väidetega, milles seatakse kahtluse alla V. Lindvee ütluste usaldusväärsus ja tõendina lubatavus, ringkonnakohus ei nõustunud. Kohtu hinnangul ei lahknenud V. Lindvee erinevatel menetlusetappidel antud ütlused tõendamiseseme asjaolude osas. Ringkonnakohtu arvates on T. Tunise kaitseversiooni ja V. Lindvee ütluste õigsuse hindamise seisukohalt oluline eksperdi poolt tuvastatud asjaolu, et kilekotil, mis pakendina vahetult narkootilist ainet ümbritses, leidus T. Tunise DNA-d ja ei leidunud V. Lindvee DNA-d. See on loogiline, kui aine pakendajaks oli süüdistatav T. Tunis, kes V. Lindvee ütluste järgi narkootilist ainet temale edasi andis. Ebaõige on apellantide väide, nagu ei oleks süüdistatava T. Tunise elukohast läbiotsimise käigus ära võetud narkootiliste ainete suured kogused kindlaks tehtud. Ekspertiisiaktis nr AN-766a-06/3745 on antud arvamus läbiotsimisel äravõetud ainete koostise ja nende koguse kohta. Maakohus leidis asjakohaselt, et Vabariigi Valituse
  41. novembri
  42. a määruse nr 229 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väikese ja suure koguse määrad järgi on T. Tuniselt äravõetud narkootikumide puhul tegemist narkootilise aine suure kogusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka kahtlust, et T. Tunis andis V. Lindveele narkootilist aine edasi suures koguses. 5.6 Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsioonide väide, nagu poleks teada, kuidas ja millistes kogustes on käesolevas kriminaalasjas narkootiliste ainete ekspertiiside uurimisobjektiks olnud narkootilised ained üle antud Rootsi Kuningriigis asuvale Linköpingi kriminalistika laboratooriumile. Ekspert P. Rausberg on maakohtus ütlusi andes selgitanud, et kriminaalmenetluse käigus ära võetud narkootilised ained edastati 30 g suurustes kogustes Kohtuekspertiisi- ja kriminalistikakeskuse poolt Linköpingi riiklikule kriminalistika laboratooriumile Eesti ja Rootsi politseikoostööleppe kohaselt. Ekspert P. Rausbergi ütluseid toetab kaitsja poolt maakohtule esitatud ja kriminaaltoimiku juurde võetud materjal, millest nähtub, et Linköpingi riiklikule kriminalistikakeskusele edastati Tallinnast
  43. märtsil ja
  44. juunil 2006 konfiskeeritud narkootiline aine koguses 29,8 g. Rootsis läbiviidud narkootilise aine uuringu eesmärgiks oli kontrollida Eestist saadetud aine samasust Rootsis politsei poolt menetletavate juhtumite puhul äravõetud narkootiliste ainetega. 5.7 Ringkonnakohus märkis, et kohtupraktikas on tõendina hinnatavad nii tõendamisesemesse kuuluva asjaolu esinemise fakt kui selle puudumist kinnitavad andmed. Ekspertiisiaktides nr GE0870-06/2115 ja nr GE-1485-06/3744 antud arvamustest nähtub, et ekspert on mõlema ekspertiisi läbiviimisel leidnud osadelt uurimisobjektidelt T. Tunise DNA-d ja osadelt objektidelt T. Tunise DNA vaieldamatut esinemist kindlaks ei tehtud. Mõlema ekspertiisi arvamused on kohtukõlbulikud tõendid ning nende tegemisega seotud kulud arvatakse KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi menetluskulude hulka. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes on maakohus KrMS § 180 lg 1 kohaselt õigesti mõistnud ekspertiiside kulud välja süüdimõistetutelt. 5.8 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õiguslikku tähtsust küsimusel, kas V. Lindvee kinnipidamisel ja T. Tunise elukoha läbiotsimisel ära võetud narkootilised ained kuuluvad ühte nn tootepartiisse või mitte. Ebaseaduslikult saab omandada, hoida, edasi anda mitte ainult ühes tootmisprotsessis valmistatud narkootilist ainet, vaid ka eri aegadel või meetodil valmistatud narkootilisi aineid. 5.9 Ebaõiged on apellantide väited süüdistatava T. Tunisele mõistetud karistuse ebaproportsionaalsusest süü suuruse ja kuriteo raskusega ning V. Lindveele mõistetud karistusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  45. T. Tunise kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles ta taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja T. Tunisele kergema karistuse mõistmist, temalt menetluskuluna 85028 krooni väljamõistmise tühistamist ning äravõetud pallaadiumkloriidi tagastamist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. 6.1 Kassaatori arvates ei ole T. Tunise poolt V. Lindveele ligi kilogrammi amfetamiinsulfaadi edasiandmine tõendatud. V. Lindvee sellekohased ütlused on rõõnavad ja ebausaldusväärsed. T. Tunise DNA olemasolu narkootilise aine pakenditel pole nõuetekohaselt tuvastatud, sest DNA tuvastamiseks tehtud ekspertiiside aktid ei vasta seaduse nõuetele. Kaitsja leiab, et T. Tunisele on mõistetud liiga raske karistus. Kuna ringkonnakohus mõistis T. Tunise narkootilise aine valmistamise süüdistuses õigeks, siis peaks juba seetõttu olema süüdistuse maht sedavõrd väiksem, et karistust kergendada. Lisaks pole ringkonnakohus T. Tunise karistust põhjendades lähtunud tema süüst, vaid isikust. Kuna karistuse alus on isiku süü, siis on sellega ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust. T. Tunise karistus on põhjendamatult raske võrreldes väidetavalt temalt narkootilist ainet saanud isiku - V. Lindvee karistusega. T. Tuniselt on ebaõigesti menetluskuluna välja mõistetud ekspertiisitasud narkootilise aine valmistamise tuvastamiseks tehtud ekspertiisi eest ja narkootilise aine pakendite uurimise eest. T. Tunisele tuleks tagastada temalt äravõetud pallaadiumkloriid. Selle aine omamine pole keelatud. Kuigi pallaadiumkloriidi võib kasutada amfetamiini valmistamisel, pole T. Tunist selles kuriteos süüdi tunnistatud.
  46. Prokurör esitas kassatsioonivastuse, milles leidis, et kassatsioon on alusetu ja taotles selle rahuldamata jätmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT Kriminaalkolleegium käsitleb esmalt DNA ekspertiiside vorminõuetega seonduvat (I), seejärel annab hinnangu kohtukulude väljamõistmisele (II), vastab kassaatori väidetele T. Tunisele mõistetud karistuse osas (III) ja kujundab seisukoha T. Tuniselt kriminaalmenetluse käigus äravõetud pallaadiumkloriidi osas (IV). Viimaks lahendab kriminaalkolleegium kassatsiooni (V). I
  47. Kassaatori hinnangul ei ole ekspertiisiakt GE-0870-06/2114, mille alusel tehti kindlaks T. Tunise DNA V. Lindveelt äravõetud narkootilise aine pakenditel, lubatud tõend, sest aktis puuduvad KrMS § 107 lg-s 3 nõutavad andmed. 8.1 Kolleegium märgib esmalt, et tulenevalt KrMS § 63 lg-st 1 on tõendiks eksperdi arvamus, mitte aga ekspertiisiakt kui eksperdiarvamust sisaldav menetlusdokument. Samas aga nõustub kolleegium kaitsjaga selles, et kõnealune ekspertiisiakt ei vasta KrMS § 107 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Vastavalt KrMS § 107 lg 3 p-dele 1 ja 2 peab ekspertiisiakti põhiosas esitama uuringute kirjelduse, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjenduse. 8.2 Eksperdiarvamuse aluseks on eksperdi uuringud, mille pinnalt kujuneb järelduslikult arvamus. Seetõttu ei ole arvamust võimalik käsitleda lahus selleni viinud uuringute käigust ja tulemustest. Uuringute kirjelduse ja nende tulemuste kaudu saavad nii menetlejad kui kohtumenetluse pooled kontrollida eksperdi poolt arvamuseni jõudmise käiku. Arvestada tuleb sedagi, et tulenevalt KrMS § 106 lg 2 p-st 2 võib esmasele ainuisikulisele ekspertiisile põhimõtteliselt järgneda veel ka komisjoni- või kordusekspertiis. Nende määramisel on ka komisjoni- või kordusekspertiisi tegevatel ekspertidel vajadus tutvuda esmaekspertiisi käigus läbi viidud uuringute kirjelduse ja eksperdiarvamusele jõudmise käiguga. 8.3 Ekspertiisiakti põhiosas kirjeldatavad uuringud on konkreetse ekspertiisiliigi spetsiifiline küsimus. Uuringute ja nende metoodika valimisel on ekspert vaba, kuid tal on kohustus neid ekspertiisiaktis kirjeldada. Käesolevas kriminaalasjas tehtud DNA ekspertiise võib pidada samastusehk identifitseerimisekspertiisiks: kuriteo vahetutelt objektidelt võetud bioloogilisi proove võrreldi kahtlustatavatelt võetud bioloogiliste proovidega ning selle pinnalt tehti järeldusi nende samasuse kohta. Ekspertiisiakti põhiosas pidanuks ekspert kirjeldama neid uuringute käigus ilmnenud tunnuseid, mille alusel ta tegi järelduse objektide samasuse või erinevuse kohta. 8.4 Eelnimetatud andmeid ekspertiisiaktis kajastamata on selles esitatud eksperdiarvamus kohtukõlbmatu tõend arvamuse kontrollimatuse tõttu. Kohtukõlbmatule tõendile tuginemine otsuse tegemisel on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  48. detsembri
  49. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-63-08, RT III 2008, 50, 346, p 17.2). Kuna eelpool esitatud etteheited puudutavad ka teist käesolevas kriminaalasjas tehtud, kuid kassatsioonis käsitlemata jäetud DNA ekspertiisi akti GE-1485-06/3744, tuleb kolleegiumi hinnangul ka selles ekspertiisaktis sisalduv eksperdiarvamus lugeda kohtukõlbmatuks tõendiks.
  50. Eeltoodud põhjustel tuleb DNA ekspertiisi aktides GE-0870-06/2114 ja GE-1485-06/3744 sisalduvad eksperdiarvamused tõendite kogumist välja jätta. Kriminaalkolleegium nõustub sellegipoolest ringkonnakohtu järeldusega, et T. Tunise poolt V. Lindveele suure koguse narkootilise aine edasiandmine ja selle varasem valdamine on maakohtus vahetult uuritud tõenditega tõendatud. Seetõttu peab kolleegium vajalikuks KrMS § 361 p-le 3 tuginedes muuta ringkonnakohtu otsuse põhiosa ja jätta sellest välja DNA ekspertiisi aktides sisalduvaid eksperdiarvamusi puudutavad seisukohad, jättes ringkonnakohtu järeldused T. Tunise süü kohta KarS § 184 lg 2 p-s 2 sätestatud teo toimepanemise kohta muutmata. II
  51. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti T. Tunis õigeks talle esitatud süüdistuses, mis puudutas ligi ühe kilogrammi amfetamiini valmistamist. Ringkonnakohtu otsusega jäeti aga muutmata maakohtu otsus osas, millega T. Tuniselt mõisteti kohtukuluna välja 92846 krooni ekspertiisitasu ning solidaarselt koos V. Lindveega mõisteti temalt ekspertiisitasuna välja 17570 krooni. Ekspertiisitasu mõisteti T. Tuniselt välja ekspertiisiaktide AN-766a-06/3745, AN-766b-06/3745 ja GE-1485-06/3744 eest. T. Tuniselt ja V. Lindveelt mõisteti solidaarselt ekspertiisitasu välja ekspertiisiaktide GE-087006/2114 ja AN-420-06/2115 eest. 10.1 Seejuures käsitleti ekspertiisiaktis AN-766b-06/3745 kajastatud ekspertuuringus (mille maksumus on esitatud õiendi kohaselt 19328 krooni, tl 164 kd II) narkootilise aine jälgi erinevatel T. Tuniselt ära võetud esemetel. Kõnealune ekspertiisiakt seondub üksnes T. Tunisele esitatud süüdistusega narkootilise aine valmistamises, mitte aga selle valdamises või edasiandmises. Narkootilise aine valmistamise süüdistuses mõisteti T. Tunis aga õigeks. 10.2 Ekspertiisiaktis GE-1485-06/3744 kajastatud ekspertuuringus (maksumusega 65700 krooni, tl 175, kd II) uuriti narkootilise aine pakenditelt ja muudelt esemetelt võetud DNA proovide kokkulangevust T. Tunise võrdlusprooviga. Ekspertiisiaktist GE-0870-06/2114 nähtuvas ekspertuuringus (maksumusega 16060 krooni, tl 35, kd I) uuriti narkootilise aine pakenditelt võetud DNA proovide kokkulangevust võrdlusproovidega (sh T. Tunise võrdlusprooviga). Nimetatud eksperdiarvamused luges kriminaalkolleegium ekspertiisiaktide oluliste vormivigade tõttu kohtukõlbmatuteks tõenditeks. 10.3 Kuna ekspertiisiaktis AN-766b-06/3745 kajastatud ekspertuuringus käsitletakse tõendamiseseme asjaolusid üksnes teos, milles T. Tunis mõisteti õigeks, ekspertiisiaktides GE-1485-06/3744 ja GE0870-06/2114 talletatud eksperdiarvamused on aga kohtukõlbmatud tõendid, tuleb kriminaalkolleegiumi hinnangul maa- ja ringkonnakohtu otsus nende kulude väljamõistmises T. Tuniselt tühistada. Kriminaalkolleegium laiendab KrMS § 352 lg 6 kohaselt ekspertiisitasu väljamõistmise osas kassatsiooni piire ka V. Lindveele, kelle kaitsja ei ole kassatsiooni esitanud. V. Lindveelt mõisteti solidaarselt T. Tunisega ekspertiisitasu välja ekspertiisiakti GE-0870-06/2114 eest. Kuna see tõend on kohtukõlbmatu, siis tuleb maakohtu otsus nende kulude väljamõistmises tühistada ka V. Lindvee suhtes. Ekspertiisitasu nimetatud ekspertiisarvamuste andmise eest tuleb jätta riigi kanda. III
  52. Kaitsja taotlus T. Tunisele mõistetud karistuse kergendamise osas on kriminaalkolleegiumi hinnangul põhjendamatu. T. Tunis mõisteti küll ringkonnakohtu otsusega narkootilise aine valmistamise süüdistuses õigeks, kuid suures koguses narkootilise aine valdamises ja edasiandmises jäi maakohtu süüdimõistev otsus ringkonnakohtus muutmata. T. Tunisele mõisteti karistuseks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistus üheksaks aastaks. Nimetatud kuriteo eest näeb karistusseadustik karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. Seega karistati T. Tunist sanktsiooni keskmises määras. Ringkonnakohus on T. Tunisele karistust mõistes lähtunud tema süüst, võimalusest mõjutada teda edaspidiselt kuritegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise vajadusest. T. Tunise süü, arvestades tegude korduvust ja äravõetud narkootiliste ainete hulka, on selline, et ühe kuriteoepisoodi äralangemise tõttu see olulisel määral ei muutu. T. Tunis oli talle süüksarvatud tegude toimepanemise ajal teises kriminaalasjas kohtu alla antud narkootilise aine valmistamiseks vajaliku lähteaine valmistamise eest. Asjaolu, et ka sellises olukorras pani ta uuesti toime raske rahvatervisevastase kuriteo, viitab T. Tunise erilisele künismile ja õiguskorda eiravale meelestatusele. T. Tuniselt äravõetud erinevate narkootiliste ainete kogus, mis ületas mitme äravõetud narkootilise aine puhul kümneid kordi suure koguse piiri, on samuti tema süü suurust rõhutav asjaolu. Olukorras, kus T. Tunis oli teadlik, et tema suhtes võidakse teha süüdimõistev otsus raskes rahvatervise vastases kuriteos, käitunuks isik, kes on enda tegude õigusvastasusest aru saanud, õiguskuulekalt. T. Tunis seda ei teinud, mistõttu tuleb võimalust teda suhteliselt kerge karistusega õiguskuulekale käitumisele suunata, hinnata väikseks. Ka õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad T. Tunise kui korduvalt raskeid rahvatervisevastaseid kuritegusid toime pannud isiku pikaajalist eraldamist ühiskonnast. IV
  53. Maakohus otsustas muu hulgas, et T. Tuniselt kriminaalmenetluse käigus asitõendina ära võetud pallaadiumkloriid tuleb hävitada. Kuna ringkonnakohus tunnistas T. Tunise narkootilise aine valmistamises õigeks, siis puudub alus konfiskeerida temalt väidetavalt narkootikumi valmistamisel kasutatav aine, mille omamine ei ole keelatud. Seetõttu tuleb arvestades KrMS § 126 lg 3 p-s 2 sätestatut pallaadiumkloriid T. Tunisele tagastada. V
  54. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 361 p-dest 3 ja 7 ja § 362 p-dest 1 ja 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  55. juuli
  56. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  57. novembri
  58. a otsuse T. Tuniselt kriminaalmenetluse käigus ära võetud pallaadiumkloriidi hävitamise osas, T. Tuniselt ekspertiisitasuna 92846 krooni väljamõistmises ja T. Tuniselt solidaarselt V. Lindveega ekspertiisitasuna 16060 krooni väljamõistmises. Kriminaalkolleegium teeb ise uue otsuse, millega tagastab T. Tunisele temalt kriminaalmenetluse käigus ära võetud pallaadiumkloriidi, mõistab T. Tuniselt ekspertiisitasuna välja 7817 krooni ja T. Tuniselt solidaarselt V. Lindveega 1510 krooni. Muus osas jätab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  59. juuli
  60. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  61. novembri
  62. a otsuse muutmata. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.